Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii s...
Okupeeris Korea Mandzuuria ja Saksa kolooniaid Vaikses ookeanis. Pidasid end teistest rahvustest paremaks ja soovisid valitseda Aasiat. - Türgi Kaotas valdused Aafrikas ja Araabias. President Atatürk (tähendas türklaste isa) valitses vabariiki diktaatorina, kuid edumeelselt. - India Järjest aktiivsem võitlus Inglismaa ülemvõimu vastu. Juht Mahatma Gandhi. 1937. a. sai India laialdase autonoomia. - Hiina Tugev keskvõim puudus. Provintside vahel olid pidevad kodusõjad. Chiang Kaishek üritas maad ühendada. - Rootsi Piirkonna ainuke vana riik. Suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti ja Leedu, tunnustamisse ettevaatlikult, tehes seda alles 1921. a. pärast Inglismaad, Itaaliat ja Prantsusmaad. Kaubandusartikliks olid masinad, tööriistad ja tikud. Teised riigid tugevnesid autoritaarselt, aga Rootsi sotsiaaldemokraatlikus suunas.
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek. Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond. Kõne all on hõimuühiskond, sest tavaliselt on tegemist sugukondade liidu ehk hõimuga. Sugukondliku korra organisatsiooni ja seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsiline julgeolek: sugukondade vaheline vaen. Bioloogiline: verepilastuse vältimine. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Tekkis arhailine riik, kuna võim koondus mujale ning see toetus relvajõududele. Ühtlasi kujunes välja seesugune tööjaotus, et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi
Ingerimaa, Poola aga Eesti- ja Liivimaa. Kindlalt ei sa väita, kas Karl XII oli oma riigile kasulik või kahjulik, kuna ta oli kuningaks saades väga kogenematu ja noor. Kui tal oleks olnud rohkem aega kuningana tegutseda, siis ta oleks olnud võib-olla sama edukas kui eelmine kuningas aga kuna tal polnud seda, siis ta lihtsalt ei saanud kogu oma potentsiaali kasutada. 4. Millised põhjused viisid Venemaa 1905 a revolutsiooni? Kas ja millega oleks Vene keskvõim saanud seda vältida ? Millised olid 1905. revolutsiooni tagajärjed? 1905. aasta revolutsiooni viisid järgmised põhjused: Suures riigis puudusid jätkuvalt kodanikuõigused; vaatamata talude arvu kasvule oli maaküsimus lahendamata ja sisuliselt valitses maal vaid mõisnik; Vabrikutööliste olukord oli talumatu; Venemaa oli kaotanud sõja Jaapaniga; spetsiifiliselt eestlasi ärritas, et nende elu juhtisid vene ametnikud. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9
Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis,
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatšovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatšovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
siseprobleemide lahendamisel. Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste sõdurite ja ohvitseride pole ning teata, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on ebaseaduslik. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Moskva toetas jätkuvalt ka impeeriumimeelseid jõude. Gorbatsov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele "Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?". Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga
Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest Osutada sotsiaalabi ja teenuseid Korraldada elamu ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.) Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd Riigikorralduse vormid Föderatsioon ehk föderaalriik liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus. Nt: USA osariigid, Venemaa oblastid, Saksamaa liidumaad. Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur Riigivalitsemise vormid Vabariik riigipea valitakse teatud ajaks seaduse järgi. Monarhia riigipead ei valita. Selleks saab sünnipäraste õigustega isik. Kohtuvõim
Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Duby, lk13) Maad olid keskajal väga killustunud. Läänikord nägi ette, et aadlikud seisavad üksteise järel hierarhiliselt teenistuses ja saavad tasuks teenete eest lääni ehk maad. Kuna keskvõim oli nõrk ja maad killustunud, siis esines palju aadlike omavahelisi rüüsteretki. Kristlik Euroopa oli igast nurgast rünnakute all. Põhjast rüüstasid pea 300 aastat viikingid, maurid ületasid Püreneed ja ründasid Lõuna-Prantsusmaad, Araabia piraadid rüüstasid Vahemere rannaalasid, idast ründasid steppidest pärit madjarid ning põhjast saksid ja taanlased. On ime, et kristlik Euroopa selle kõik üle elas, kuid mis ei tapa teeb tugevamaks. Tänu
Regionaalne ja kohalik valitsemine 1. Territoriaalne aspekt on igale riigile oluline 2. Ametnike palkamine keskvõimu ja kohalikke võimu struktuuridesse 3. Avalikud teenused 4. Lai sotsiaal-ajalooline taust Miks on regionaalpoliitika oluline? 1. Regionaalne ühtekuuluvus on tugeva riigi tunnus ja seotud rahvuse enesemääratlusega Föderaalriik mitmerahvuseline, -keeleline ja tugev tsentraliseeritud keskvõim (Belgia, Sveits, Kanada). Autonoomia või isegi riiklik eraldumine põhirahvuse survel (Iisrael, Gruusia). 2. Majandusliku arengu tasakaalustaja - piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides nt Eestis, Saksamaa 3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse olemasolu ka kohalikul tasandil - tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A
taevaaluse (kogu tollase Hiina) ühendamiseks. Selline olukord kurnas rahvast ja otsiti lahendust. Zhou riigi kuldajastul oli säilinud Hiina muistne valitsemise mudel, mis kujutas endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead kui õpetlased taastada muistset ideaali(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Seega võib nentida, et Meng zi ajal puudus Hiinas tõeline keskvõim ja keiser. Nii Meng zi nagu ka teised konfutsionistlikud mõtlejad pooldasid ideed, et Taevapoja troonile saab ainult mees, kel on taevane toetus. Selle järgi pidi olema valitseja hea ning rahvale kasutoov. 1.1.1. Meng zi õpetus riigivalitsemisest ja ühiskonnast Meng zi arendas edasi Konfutsiuse õpetust ideaalsest inimesest ja harmoonilisest ühiskonnast, kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus(hiina keeles renzheng), mis arvestaks siis
Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. 22. Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad. Kuidas seondub sellega kaheastmeline, kuidas kolmeastmeline omavalitsus? Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi mõõdustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikus omavalitsuses Detsentraliseeritud mudel – omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu Niisugust halduskorraldust nim. kolmetasandiliseks, sest igal tasandil- keskvõimul, reginaalvõimul ja kohalikul võimul- on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks.
Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana riik- 2700-2200 aastat eKr. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Pealinnaks oli Memphis. Vana riigi ajal kujunesid Egiptuse olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus
vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717
Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille Riikide liit ühiste välis-, kõrgema võimu haldusüksustel on kaitse- ja keskus. Nt Eesti mõningad iseseisva majanduspoliitiliste riigi tunnused, st suur eesmärkide otsustamisõigus. realiseerimiseks. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on vastutab tavaliselt säilitanud oma ühtse välis-, kaitse- ja suvenäärsuse. Nt rahanduspoliitika eest. Euroopa Liit Nt Saksamaa Sageli ei näita riigivalitsemise vormid demokraatia tegelikku taset riigis, seda võimaldab aga riigivõimu iseloomustus VÕIMU ISELOOM Demokraatia Diktatuur
- + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa · 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B. Aadli omavalitsussüsteem · Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: - ühendajaks vaid kuninga isik. Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu struktuurid · 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe juhtimine · 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: - 7 tk ja igas juhiks asehaldur - hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile- kloostritele või jäänud peremeheta · 3.Linnuseläänid jagunesid omakorda mõisaläänideks
Referaat Mihhail Sergejevits Gorbatsov Sisukord Elulugu...............................................................................3 Gorbatsov riigipeana...................................................4 Gorbatsovi reformid...................................................4 Suhted Läänega..........................................................4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Sta...
Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le
- Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa) - Vestfaali rahuleping (rootsi sai enda kontrolli alla oderi, elbe ja weseri jõgede suudmed) c) 17 saj I poolel oli rootsist kujunenud suurriik, mis omandas juhtiva koha kogu põhja-euroopas: läänemerest oli saanud rootsi sisemeri; rootsile kuulus eesti- ja liivimaa; lõpu rootsi riigi ajastule tegi kaotus põhjasõjas (1700-1721) 2. Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel a) Kaks kubermangu: eestimaa ja liivimaa b) Rüütelkonnad: maapäev ja 12 maanõunikku c) Kohtuvõim: gustav II adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgeim kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Eestimaa Liivimaa ADRA-KOHTUNIKUD Kohalik politseivõim (kohalike SILLA-
Võitles ka julmalt sakside vastu - tapatalgud ja küüditamine. Ta ühendas maa rahva ristimisega. Karl Martell oli Karl Suure vanaisa. Omal ajal, kui moslemid vallutasid Püreneesid, siis Karl Martell läheb nendega sõtta. Araablased kaotavad. Nii ei saa islam edasi levida. Keisririigi taastamine 800. aastal krooniti Karl Suur Roomas keisriks (paavst ise kutsus), sest paavst Leo III soovis endale tugevat liitlast. Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid. Karolingide renessanssa 8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine. Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist.
N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna. Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale. ,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1. sõjas kaotatud käe asemel on nüüd raudprotees ja 2. tugev ja enesekindel juht. Talurahvas palub Götzi oma juhiks sõjas, kuid ta ei suuda ette kujutada, et see muutub vaid laamendamiseks (algavad vargused ja rüüstamised). See häirib Götzi
FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON . Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühtse , tavaliselt kõrgema võimu keskus. on mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse - ja Mõnikord võib esineda tunnused, st suur majanduspoliitiliste eristaatuse või siseminse otsustamisõigus. Liitriigi eesmärkide saavutamiseks. omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab ühtse Liikmesriikidel on säilinud välis-, kaitse- ja suveräänsus. Eelneb rahanduspoliitiks eest. tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Eesti, Soome, Poola, Leedu USA, Venemaa, Saksamaa Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM
Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Iga Saksa-Rooma keiser pidi vallutama Rooma linna ja laskma paavstil end kroonida. Karl suure riik: tegemist oli sõjalisel teel ühendatud erinevate aladega, mis said igaüks iseseisvalt hakkama ja olid vaid sõjalisel teel koos hoitud. Riigil puudus kindel keskvõim ja isegi pealinn, samuti ühtne raharinglus, seadusandlus ja isegi ühtne maksusüsteem (makse maksti tavaliselt kohalikele feodaalidele, kuninga õukond reisis ühe feodaali juurest teise juurde ja elas kogu aeg kellegi kulul). Karolingide renessanss hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada antiik-rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite
Lõuna-Ameerikas 2) 2. Plaanimajandus - mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. (Nt. Nõukogude Liit) 3) 3. Käsumajandus - Planeerijad ütlevad, poliitiline juhtkond annab käsud. Planeerijad kehtestavad palga, intressimäärad, kasumi, rendi, ning vastavad sellega küsimusele kes saavad kauba ja teenused. (Hiina) Otsused ressursside jaotamise suhtes võtab vastu keskvõim (enamasti üks poliitiline partei), kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Süsteemi iseloomustab totalitaarne režiim. Religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine 4) 4. Turumajandus (ehk vabaettevõtlusemajandus) - Otsustajad on üksikostjad ja
Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse. Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti. 19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord. Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 1710) Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang(Pärnumaa, Tartumaa, Riia mk, Läti mk, keskus Riia, al. 1645 Saaremaa). Saaremaal säilisid aga eriõigused(maksusüsteem). Kindralkuberner oli kõrgeima võimu kandja(sõjaväe ülemjuhataja, riigiametnike nimetamine
Võimu aitas tugevndada astumine ristiusku. Frankidest said tõhusad liitlased paavstide kui ka katoliku kirikuga – levitasid usku. Pärast Chlodovechi surma jagati tema riik vastavalt germaanlaste tavadele tema poegade vahel kolmeks (tõi kaasa võimuvõitluse). Frangi riigi kõrgaeg saabus Pippin Lühikese poja Karl Suure valitsusajal. Suure osa veetis sõjaretkel. Ühendas Frangi riigi Põhja- Itaaliaga. Aastal 800 krooniti ta keisriks, seega oli keisri võim taastatud. Puudus tugev keskvõim. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega). Võim ja valitsemine jäid killustunuks. Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimu võitlus, mis koos välisvaenlaste rünnakutega põhjustas suurriigi lagunemise, kuna frankidel oli tene arusaam riigist (riik on isiklik omand). Suurriigi lagunemisele aitas kaasa ka see, et majanduslikud ja muud sidemed olid nõrgad- puudus tugev keskvõim. 843
Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumi. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks, kus oluliselt oli suurenenud eestlastest elanike arv. Kuid nende olukord oli raske. Kogu linna keskvõim oli venelaste käes, kohalikes omavalitsustes aga valitsesid sakslased. Eestlastest haritlasi oli Tallinnas vähe ja need ei suutnud avalikus elus esile tõusta. Puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 4 Võitlus eestlaste õiguste eest
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamisek...
suuri ja pöördumatuid muutusi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline aeg, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Lisaks eesti keele, rahvahariduse ja usulise keskkonna märksõnadele ei tohi unustada veel ühte olulist tunnusjoont see oli vastuolu keskvõimu ja kohaliku aadli vahel. Kui sajandi alguses dikteerisid veel kohalikud mõisnikud talupoegade elukorraldust ja keskvõim ei olnud suuteline neid ohjeldama, siis sajandi lõpuks oli jõudude vahekord pöördunud. 1672.aastal võimule tulnud noor kuningas Karl XI viis riigitulude suurendamise eesmärgil läbi kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. See tähendas ka Saare-, Eesti- ja Liivimaad. 1680.aastal suure reduktsiooni nime all ajalukku läinud protsess tõstis kohalike mõisnike seas meeletu pahameeletormi. Kui Põhja-Eestis õnnestus see
olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. Hariduselu Eestis 19.sajandil 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool, enamik õppejõude tulid Lääne-Euroopast. Ent juba aasta hiljem püüdis Venemaa keskvõim impeeriumi hariduselu juhtimist tsentraliseerida, muutes selle õpperingkondadeks, millest igaühe eesotsas seisis ülikool. Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas siitpeale juhtima Tartu Ülikooli komisjon, kusjuures talurahvakoolide arengukava väljatöötamise eesotsas oli Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767–1852) isiklikult. Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke, milles palus avaldada arvamusi koolielu ümberkorraldamise suhtes
Sai suure võimu enda kätte aga ta ei kuritarvitanud võimu iseenda heaolu tõstmiseks. Ilmus trükist Vene impeeriumi täielik seaduste kogu, 1830. a 45 köites. Seaduste kodifitseerimise eelaste, eesmärgiks polnud õiguse korrastamine vaid eeltöö õiguse korrastamiseks. 1832. a Venemaa tsaar Nikolai I kinnitas luterliku kirikuseaduse- Ühes tervikus õigusvaldkonnas hakkas kehtima üleriiklikult kehtestatud seadus. Balti provintsiaalõigus: Vene keskvõim algatas õiguse korrastamist balti provintsides. Eesmärgiks seati kõik olemasolevad õigused korrastada. Erandid: kirikuõigus, talurahvaõigus. Tulemuseks tehti kolmeköiteline seaduste kogu "Balti provintsiaalseadustik". Alguses oli kavandatud 5 köiteliseks, pidid ilmuma tsiviil ja kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus.
Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning põllumajanduslike ja kalanduslike vaidluste lahendamisel. Sissetulekute ümberjaotamise eesmärgil reguleeritakse tulumaksumäära ja sotsiaalsete hüvede (sh riiklik kindlustusskeem) pakkumise ulatust. Kahekümnes sajand oli Norra jaoks pideva jõudsa majanduskasvu aeg. Alates 1970ndatest
Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Toidupuuduse probleem on rahvusvaheline, kuna ainult hästi organiseeritud koostöö riikide vahel saab tingida selle lahendust. Seda ei saa ka käsitleda eraldi teistest globaalsetest probleemidest. Tänapäeval pea igas riigis toiduainete tööstuse, jagamisega ja väliskaubandusega tegeleb keskvõim. Mis omakorda näitab, et probleemil on planetaarne tähendus, vaatamata sellele et ühed riigid puutuvad kokku kroonilise toiduainete puudujäägiga, teistes on uueks eesmärgiks seotud kvaliteetne toiduratsiooni teaduse poolt kindlustatud normidele lähendamine ja parandamine ning mõned peavad ,,võitlema" toodetavate toiduainete ülejääkidega ja haigustega, mida põhjustab nende ületarbimine elanike poolt. Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Madalamast kihist inimesed said kaasa piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, rääkida linna valitsemises arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. · Aadlike võim vähenes · Uued omavalitsusorganid allutati riigi väga rangele kontrollile. Keskvõim kontrollis rangemini, kui ennem. 10. Mõisatüübid, põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud. · Era- e. rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · riigi- e. kroonumõisad- riik rentis oma mõisad välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel puudus rüütlimõisa · kirikumõisad- e. pastoraadid- olid 2 eelmisest märksa väiksemad, andsid elatist
○ Diktatuuri negatiivsed küljed: üks ideoloogia, inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. 8. Riigipööre Venemaal ja kommunistide võimuletulek, kommunistlik Venemaa/NSV Liit ○ Venemaa kodusõja võitsid bolševikud ning kuna ka Ukrainas, Valgevenes ja Taga-Kaukaasias olid kodusõja käigus võimule tulnud bolševikud siis tundis keskvõim ennast kindamalt ning otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule.
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
4. Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 5. Otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil viibivatele isikutele Riigikorralduse vormid Unitaarriik-eksisteerib ainult üks võimukeskus, vahel võib esineda sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Eesti, Soome, Norra, Läti jne. Föderatsioon-liitriik, mille keskvõim vastutab ühise välis- kaitse- ja rahanduspoliitika eest; haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon-Riikide liit ühiste kaitse, välispoliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Nt Euroopa Liit Riigivalitsemise vormid Parlamentaarne: · Parlamendi võimu ülimuslikkus · Riigipeal esindusfunktsioon
juurde. Asunikel keelati lääne poolsete alade hõivamine. Hakati nõudma suuremaid makse Inglismaa kasuks. 1764 suhkruseadus 1765 ametlikud dokumendid olid maksustatud (tempelmaksud) Kohalikud hakkasid selle peale boikoteerima tühistati tempelmaks. Kolooniad kuulutasid end iseseisvaks 1776. aastal 4. juulil. ,,Rahval on õigus üles tõusta ja määrata oma saatus. Inimesel on õigus elule, vabadusele, võrdsusele." 1775-83 Iseseisvussõda; patrioodid vs. Inglise keskvõim (armee, lojalistid). Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalus kolooniate iseseisvumist vältida. Osa 14, poolt/vastu väited. Poolt: kogu inglise sõjavägi sinna, kolooniast esindaja parlamenti, kolooniatele kohalik valitsus (Inglise võimu all), kitsendavate seaduste ära jätmine Vastu: kauged vahemaad, rahvas tahtis? rahvustunne, eristas neid Inglismaast/Euroopast, liiga kulukas Vastu argumendid kaaluvad poolt argumendid üle.
Peale augustust võimul olnud järglased olid lähiknodsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ning said tuntuks tänu enda julmale käitumisele. Hilise keisririigi ajal (3.sajandil) toimusid sageli riigipöörded, kus võimule said madala päritoluga sõdurkeisrid, toimusid kodusõjad, välisvaenlased ründasid riiki (germaanlased, Pärsia), Rooma impeeriumi ida- ja lääneosa arenesid erinevalt. Suurriik oli muutunud juhitamatuks, muutunud oludes keskvõim nõrgenes. Rooma riigi välise võimsuse tippaeg oli keiser Traianuse ajal (98.-117.a.), kui Rooma vallutas Daakia ja Mesopotaamia. Rooma riigi põhjapiiriks olid Reini ja Doonau jõgi, hõlmates seega lisaks vahemere maadele ka tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Sveitsi, Austria, Serbia ja Bulgaaria. Priidele rajato tohutud ja tugevad kindlusvööndudm kaitsmaks riiki barbarite eest kes elasid väljaspool piire. Kõige paremini on säilinud keiser Hardianuse rajatud vall Põhja Inglismaal.
mille etteotsa valitsejateks markkrahvid. Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu murti küüditamiste ja tapatalgutega Karl Suure riik omandas Rooma impeeriumi mõõtmed ja 800.a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Paavst tahtis tugevat liitlast ja tugevat kaitset. Kuna riik oli saavutanud Rooma impeeriumi mõõtmed vääris ta keisri tiitlit. Erinevalt Rooma riigist puudus Frangi riigis tugev keskvõim, riigi eri osade ja majanduslikud jm sidemed olid nõrgad. Suures impeeriumis oli vaja ametnike. Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma riigist- 7 ti Toetati kultuuri- Karolingide renessanss 843.a Verduni lepinguga jaotati riik 3-ks, mis paneb aluse tänapäeva Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kujunemisele. INVASIOONID VARAKESKAEGSES EUROOPAS 711.- araablased vallutavad Pürenee ps. 732
sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist
justkui riigi riigis (neil olid oma parlamendid, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest.
c. reeglina ainult maksupoliitiliste vigade tõttu d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas Neoklassikud väidavad, et tööjõuturgu: a. tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna b. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu c. tuleb vaadelda kooslusena, mille analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte d. tuleb vaadelda ebastabiilsena, mille arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab: a. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet b. ajaldatud loodetava kasumi suurus ja kapitali pakkumishinna vahet c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv kommertspankadele on 10 %? 10
staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõista. Kasutatud on asjakohast kirjandust ning väljendatud siinkirjutaja isiklikke subjektiivseid seisukohti. Rüütlikultuuri algusajaks võib pidada Rooma impeeriumi lõppu, kui keskvõim ei suutnud enam oma rahvast kaitsta. Ohtu kujutasid endast eelkõige germaani hõimud ja Lähis-Ida sõdalased, kes uute valduste nimel end tagasi ei hoidnud. Tänapäevane nägemus rüütlist kui romantilisest helkivas raudrüüs kangelasest erineb suuresti tegelikkusest rüütliks oli algselt lihttööline, kes hobusel kapates külaelanikele ja maapiirkondadele kaitset pakkus. 1 Ilmselt tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
