Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Aadel ja relvastus keskajal

...........................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik...............................................................................................................11 Jalavägi......................................................................................................................................11 Palgasõjaväe sünd..............................................................

Ajalugu

7

doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................

Ajalugu

11

doc

Keskaegne relvastus ja sõjaline kultuur. Referaat

Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.........................

Ajalugu

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu. Raskelt relvastatud ja hästi välja õpetatud rüütel oli vastastele väga kardetav. Jalamehed võisid tast jagu saada vaid mitmekesi. Samas olid rüütlil ka omad nõrgad küljed. Raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kaunis kohmakas. Sageli ei suutnud rüütel isegi ilma kõrvalise abita hobuse selga ronida. Seetõttu muutus ta hobuse seljast maha paisatuna üsna abituks. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Juba mõnisada raskelt relvastatud ratsanikku kujutas endast ohtlikku jõudu. Tuhandetesse ulatuv sõjavägi oli aga õige harv nähtus

Ajalugu

8

docx

„Keskaegne rüütel“

seeläbi rüütleid nö üleval pidada. Ajapikku see roll muutus, eelkõige tulenevalt aristokraatide püüdlustest. Alates 8. sajandist muutusid rüütlid kõige arvestatavaks jõuks sõjapidamises.3 Kuna aristokraadid maksid oma palgasõduritele maa ja varustusega, siis tõusis ka motivatsioon isanda eest relv haarata. Kaitsvast rüütlist sai seega vallutaja, anastaja, kes allus aristokraadi käskudele ja keeldudele. Niisiis koonduski suurem sõjaline jõud aristokraatide loodud sõjasalkade ümber, mille tulemusena hakkas lagunema ühiskondlik võim. 10.-11. sajandist elavnesid kokkupõrked erinevate sõjasalkade vahel ja kujunes feodaalanarhia. 4 Vastastikku rüüstati üksteise valduseid, vägivallatseti ja lõhuti, mille tulemusena muutus ka pilt rüütlist kui rahva kaitsjast ja hoidjast. Pigem hakati suhtuma põlguse ja hirmuga, justkui oma inimesed oleksid enda vastu pööranud.

Ajalugu

15

docx

Rüütlikultuur

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. saja

Ajalugu

11

doc

Linnused ja relvastus keskajal

Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike. Kõrgkeskajal valitses feodaalne korraldus. Arenes tsunftikäsitöö, rahandusmajandus ja tekivad esimesed pangad. Algas tsentraliseeritud riikide teke. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid laialdaselt ning toimus uusajale üleminek. Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite seisus kujunes välja Lääne-Euroopas alles 10. - 11

Ajalugu

14

docx

Feodaalkord ja rüütliseisus

pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paažina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Rüütel. Allikas: google.ee

Ajalugu

Kommentaarid (0)