Shakespeare, Moliere, Goethe (0)

William Shakespeare
1564- 1616
Kuulus keskklassi, abiellus väga noorelt. Töötas Londonis erinevates teatrites šuflöörina (etteütleja), kuid õige pea oli ta ise nii näitleja, lavastaja kui ka dramaturg . Asutas teatri Gloobus, kus olid ainult tema näidendid. Teda toetas noorte aristrokraatide grupp. Viimased aastad elas Shakespeare endasse tõmbunud erakuna. Sünnib ja sureb 23. aprillil .
Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha.
Poeemid
Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale.

• Venus ja Adonis
  
• Rüvetatud Lucretsia – Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu.
  

Väga kujundlik keelekasutus (metafoorid, epiteedid , võrdlused)
Sonetid
Inglise sonetid (4+4+4+2). Kokku kirjutas 154 sonetti . Pealkirjadeks numbrid . Kõik sonetid kokku moodustadavad ühtse teema. Peamine tegelane tõmmu daam -ilus, kuid julm naine. Armastatu jääb alati nooreks.

• 19. sonett – räägib igavesest armastusest, pöördub otse aja poole
  
• 27. sonett – räägitakse armastusest, kellele mõeldakse
  
• 71. sonett – palve , et kallim leinama ei jääks, sest muidu maailm peab teda narriks
  
• 91. sonett – et armastatu teda ei hülgaks
  
• 93. sonett – armastatu on liiderlik
  
• 109. sonett – räägib armastusest, mille tõttu on verd valatud, truuduse vanne
  
• 121. sonett – autor arvab , et on parem olla halb
  

Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid.
Shakespeare draama
Komöödiad – liikuvad ja elurõõmsad
Olulisemad:

„Suveöö unenägu“ - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada.

„ Veneetsia kaupmees “ - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus)

„Tõrksa taltsutamine“ - armastus uue nurga alt. Noor naine on poiste vastu tõrges, istub kõigile pähe, lõpuks kohtub mehega, kes ta endi võtteid ära kasutades neiu ära taltsutab.
Ühelt poolt tõeline palagan , peenelt ridade vahele kirjutamine, palju on narre (isikud õukonnal, kel on õigus kõike välja öelda)
Ajalookroonikad
Näidendid, põhiliselt 14.-15- sajandi Inglismaa, aeg, kui Inglismaa oli jagunenud väikesteks feodaalriikideks. Sinna sisse jäi Rooside sõda (Saja aastane sõda). Aeg, kus valitses Tuudorite dünastia. Ajalookroonikate kaudu avalduvad Shakespeare vaated poliitikale. Saab aru probleemidest pooldab ühtset keskvõimu. Ajalookroonikate tegelased on reaalselt elanud inimesed.
3 olulisemat:

Richard III – valitseja, kes on troonil mõrvade abil, olemuselt kiskja , süvendab anarhiat

Richard II – tahtejõuetu, ärahellitatud, arvab, et ta on oma võimu saanud jumalalt, peab end suureks valitsejaks, kui on mängukann õukonnas, seetõttu jääb ka võimust ilma.

Henry V – peaaegu ideaalne valitseja, eelkõige valitseb rahvale toetudes, lihtne, julge, energiline, saab selgelt aru, et juhi roll ei too mitte kaasa õigusi, vaid ka kohustused ja vastutused rahva ees. Kurbusega peab Shakespeare tunnistama, et selline valitseja on erand .
Shakespeare tragöödiad
Traagika tuleneb vastandamisest, kus 1 pool on õilis inimlikkus. Teine pool kasuahnus. Kõlama jääb helge lootusekiir tulevikus. Positiivsed tegelased hukuvad. Probleemid tihitipeale korduvad. Armastuse teema – kas ja kui palju tohivad kõrvalseisjad armastajate saatusesse sekkuda.

• „ Romeo ja Julia“ - sügav armastus või hetkeline kiindumus ?
  
• „ Othello “ - armukadedus , tragöödia kus armastus hukub kasuahnuse ja armukadeduse tõttu. Othello – tumedanahaline valitseja, kes sügavalt kiindunud abikaasa Destemonasse. See tekitab kadedust sõbras Jagos, ta veletab Othellole, et Destemona petab teda ning Othello kägistab armukadedusest Destemona. Tõde saabub liiga hilja . Lisaks teadmisele, et ta on mõrtsukas piinab teda kaks asja 1) parim sõber on ta reetnud 2) hoolimata sügavast armastusest ei usaldanud ta naist. Eelkõige lugu, kus armukadeduse kaudu kaotatakse armastus.
  
• „Kuningas Lear “ - armukadedusteema teistsugusel kujul. Tragöödia, kus perekondlikud suhted on põimitud ühiskondlike probleemidega. Kuningas on võimust nii pimestunud, et ei näe rahva vajadusi ja võimust tekkinud pimestuse tõttu laseb end petta . Tal on 3 tütart. 2 vanemat on sellised, kes suudavad head nägu teha, armastavad lapsed jne. Tegelikult on nad vaid kasuahned. Noorem tütar armastab isa tõeliselt, kui julgeb ka kritiseerida ja kuningas ei talu seda – viskab tütre kodust välja. Õige pea saavad võimu vanemad tütred (Lear loobub nende kasuks) ning nad kihutavad võimule saades isa kodust minema. Kuningast saab kerjus , mööda maad seigeldes hakkab ta taipama, et tegi valitsedes valesi otsuseid. Lõpuks saab kokku noorema tütrega, kes talle andestab. Kuningal on sel hetkel juba surm silme ees. Shakespeare tahab öelda, et kui inimesed ei talu tõde viib see tragöödiani. (Parimad väljundid vene filmist , kus peaosa mängis Eesti näitleja Jüri Järvalt)
  
• „Macbeth“ - üks verisemaid tragöödiaid. Macbeth on valitseja, kes on troonile saanud mõrvade abil, püüdes varjata mõrvu. Ta on sunnitud sooritama uusi mõrvu. Veel hullem on Leedi Macbeth, kes abikaasat mõrvadele utsitab.
  Teatriringkondades levib legend, et see on neetud näidend. Selle nime ei tohi välja öelda, sest sellel on halb enne.
  

Oma tragöödiate teemasid otsides on Shakespeare pöördunud antiikkirjanduse poole: Julius Caesar, Antonia ja Cleopatra. Shakespeare kõige tuntumaks tragöödiaks on Hamlet , pole hooaega, mil mingi teater seda ei lavastaks või osa ei kasutaks.
Hamleteid :

• Juhan Viiding – intelligentne ja keeruline
  
• Merle Jääger – punkarlik, kriitikutes väga vastuolulised seisukohad
  
• Marko Matvere – suhteliselt kaasaegne
  

Üks olulisemad probleeme, mida lahatakse: Kas Hamlet oli tunde– või teoinimene?
Shakespeare tragöödiad kokkuvõttes: suurimaks paheks kasuahnus, mis viib hukatusenim kaitseb mõtte-, tunde- ja valikuvabadust.
Kaks eraldiseisvat draamateost on „Talve muinasjutt “ ja „ Torm “ - reaalsus ja fantaasia segunevad, autor viib lugeja unistusteriiki.
Shakespeare on üks olulisemaid renessansi kirjanduse austajaid, kelle jaoks humaansus on ääretult oluline. Probleemid mõjuvad kaasaegsena, olenemata ajastust.
Hamleti monoloog (faktidega põhjendus)

Miks püstitab selle küsimuse?

Miks jõuab sellisele lahendusele?
Moliere
1622- 1673
Klassitsism
Kujuneb välja 17. sajandil. Kunstis paralleelselt barokiga. Võtab selgelt eeskuju antiigist . Olemuselt reeglipärane, nõuab vormitäiust, täpsust, kunstis oluline sümmeetria, arhitektuur peab olema puhaste, selgete joontega, range liigendatus (Tartu Ülikooli peahoone ). Klassitsistlikus muusikas rahvuslik eripära tagaplaanil, püüeldakse vormi, täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid žanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda.
Klassitsistlikus draamas – kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus)

• Ajaühtsus – tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul
  
• Kohaühtsus – väga vähe tegevusliine
  
• Tegevusühtsus – vähe tegevusliine
  

Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine .
Komöödias – Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega.
Eestis – Kristjan -Jaak Peterson pani aluse luulele
Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus.
Moliere
Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass , keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse.
Žanr Comedia dell ' arte – rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest. Seob omavahel sõna, tantsu, muusikat ja pantomiimi. Värvikirevad ja uhked riided. Žanr, kus on teatud tegelastüübid. Alati 2 armastajapaari, vastandatud rikkad ja vaesed tegelased, olemas koomilised vanamehed („Armastus kolme apelsini vastu“). Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. ( Buratino : Perrot – kurb kloun)
Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle.
Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja. Viimane komöödia on „ Ebahaige “. Pärast seda etendust tabab Moliere'i haigushoog ja ta sureb.
Olulisemad näidendid
„Naeruväärsed eputised “ - pilkab aristrokraatide võltspeenustamist, tekitas vastuolulisi tundeid: lihtrahvale meeldis, kõrgklassile mitte.
„Meestekool“ ja „Naistekool“ - omavahel temaatiliselt seotud, valikuvabadus armastuses, soolise võrdsuse teema (et naistel on õigus vabale otsusele armastuses)
„ Tartuffe “ - petmine vagaduse maski all
„Don Juan “ - iroonia liiderlikkuse ja valetamise suhtes.
Johann Wolfgang Goethe
1749 – 1832
Valgustskirjandus – valgustus saab alguse 18. sajandil
1789 – Suur Prantuse revolutsioon

• Põhieesmärk on juurutada haridust.
  
• Oluline on loomuliku inimese kujutamine, seisus ei ole oluline.
  
• Väga tähtis on mõttevabadus, iga kodalik vastutab oma riigi ees.
  

Prantsuse olulisemad valgustusfilosoofid : Voltaire, Didesot, Roussean.
Saksamaal eelkõige: Lessing , Schiller, Goethe .
Inglise valgustajad : Swift („ Gulliveri reisid“), Defoe („Robinson Crusoe “)
Žanritest muutub kõige olulisemaks romaan. Inimest hakatakse vaatama, kui bioloogilist olendit. Väga kõrgelt hinnatakse teatrit, kus klassitsismi tunnused kaua säilivad. Luule jääb tahaplaanile, sest esiplaanil on inimese mõistus mitte tunded. Lühiproosasse tuleb palju satiiri võimu ja poliitika näol.
Johann Wolfgang Goethe
Sündis Maini äärses Frankfurdis. Isa oli õigusteaduse doktor . Kunstianne päritud eelkõige emalt. Peres hinnati väga kõrgelt haridust ja vaimsust. Oli 16, kui astus juba ülikooli. Esialgu Leibzigi ülikoolis, hiljem suundus edasi Strassburgi. Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni.
Herberilt on ilmunud kogumik „Maailma hääled lauludes“
Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine).
Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: „Ränduri öö laul“, „Mai laul“ .
Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud . Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli „Götz von Berlichingen“ - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna .
Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale.
„Götz von Berlichingen“
Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1. sõjas kaotatud käe asemel on nüüd raudprotees ja 2. tugev ja enesekindel juht. Talurahvas palub Götzi oma juhiks sõjas, kuid ta ei suuda ette kujutada, et see muutub vaid laamendamiseks (algavad vargused ja rüüstamised). See häirib Götzi. Ülestõus surutakse maha ja Götz sureb haiglas haavadesse. Goethe suhtumine on lugupidav. Götzi puhul on tegu reaalselt elanud inimesega.
Goethe looming jätkub proosaga . Oluliseks saab romaan „Noore Wertheri kannatused“ - kirja vormis romaan. Werther on noor kunstilembeline mees, kelle vaated põrkavad iganenud seisukohtadega kokku.
Wertheri jaoks on kõige tähtsam, kuidas ta asju elus teeb (joobnud – kirg , meeletus). Kohtub kauni neiu Charlottega, kellesse ta armub. Naine on kihlatud, Werther annab alla ja südamevalus lõpetab elu enesetapuga. Eriti populaarseks saab romaan noorte seas, sest kardetakse kaotust. Sõnades on lihtne kirglik olla.
Goethe elus on ka praktilised muutused. Weimari õukonda, kuhu ta jääb elu lõpuni. Tegeleb riigiasjade juhtumisega, kuid jätkab ka loominguga. Võtab ette kultuurireise Euroopas, millede põhjal ilmub hiljem teoseid. „ Egmont “ - Madalmaade võitlus Hispaaniaga.
„ Iphigeneia Tourises“ - tragöödia, mis põhineb troojamüütidel.
„Torquato Tasso“ - renesansiajastu tuntud poeetidest.
Mida aeg edasi, seda rohkem tekib Goethes vastuolu. Riigiametnikuna on ta surutud kindlatesse raamidesse, kuid kirjanikuna eeldab ja nõuab vabadust. „Wilhelm meisteri õpiaastad“ ja „Wilhelm meisteri rännuaastad“ räägivad kunstniku isiku kujunemisest. Igasugu kahtlused saab kõrvaldada vaid tegutsemisega.
Goethe luulekirjutamine jätkub. Haprad , õhulised, hingeõhutaolised. Sündinud juhtumiste aluse. Hinnati tema luulu keelt ja luules palju autobiograafilisi elemente.