maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel)
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem ...
kaitsest. Lahingus kasutas Briti armee esmakordselt tanke, lahing kestis kuni novebrini. Tankid tekitasid vastases suurt hirmu ning suudeti läbi suruda tõketest, kuid olulist edu ei saavutatud. Venemaa polnud aga veel alistatud ning edukus hakkas aina kasvama. Murti läbi AustraUngari kaitseliinist, tekitades vaenlasele suuri kaotusi. Venelaste edukus innustas Antanti poolel sõtta astuma ka Rumeenial, kuid Keskriigid purustasid armee kiiresti ja oma liitlase abistamiseks tuli Venemaal oma rinnet veelgi pikendada. Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftavarud, mis võimaldasid laiendada allvee ja õhusõda, sellega paranes ka varustamine toiduainetega. Mõlemad pooled lootsid vastase välja kurnata ja vastupanust loobuma sundima, Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud. Toimus Jüüti lahing, kus inglased üritasid Saksa laevastikku hävitada, kuid mõlemad
augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimene Maailmasõda 1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Võitlus käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud
Schhieffeni plaan Saksa sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Läänerindel Prantsusmaa purustada 39 päevaga. # Seejärel idarindele Venemaa vastu. Kogu sõda võita 3-4 kuuga. Plaan 17 Prantsuse sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Hoogne pealetung. # Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. # Lotringi ja Elsassi (Pr ajaloolised osad) hõivamine, sissetung Saksamaale. I MS sõdivad pooled (28.07. 1914 11.11.1918): # Antant ja Kolmikliit e Keskriigid. Sõja võitsid Antandiriigid. * 1907 Antant - Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan. * 1879 Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem Antandi poolel), Türgi, Bulgaaria. Marne'i lahing oli lahing I MS, mis toimus 5.12.09 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...
sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber
sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber
Oli kaks vastasleeri: Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja
Oli kaks vastasleeri: Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antanti liit tekkis vastukaaluks Kolmikliidule ning kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
*24.Veebruar loeti sama manifest ette Tallinnas *Kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik *Moodustati Eesti valitsus ja juhiks sai Konstantin Päts Saksa Okupatsioon *1918.Veebruar kuni November kehtestati Eestis Saksa okupatsiooni reziim. *Eesti erakonnad ja seltsid keelustati *Omakaitse ja rahvusväeosad saadeti laiali *Ametlikuks keeleks sai Saksa keel. *Natsionaaliseeritud mõisat tagastati endistele omanikele *Eestist viidi saksamaale palju *1918. vajusid keskriigid sõjaliselt kokku. *Novembris puhkes saksamaal revulutsioon *Saksa keiser Wilhem II põgenes välismaale ja kuulutati välja vabariik *11. nivember sõlmiti antaatika vaherahu *Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Eesti vabadussõida 1918-1920 *26 november 1918 tungis punaarmee üle Eesti piiri(algas vabadussõda) *Eestis elavad enalased kuulutasid välja moskva ettekirjutusel Eesti Töörahva Kommuun(Jaan Anwelt)
Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia- Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.
-29. Novembril 1905.a kaks koosolekut, mille eesmärk oli panna paika uued seadused. Jaan Tõnisson Bürgermusse ruumidas ja Jaan Teemant ülikooli aulas otsustasid poliitiliste süüdlaste vabastamise, alkohoolsete jookide müügikohtade sulgemise, maksude alandamise ja emakeelse õpetuse. Erinevatel koosolekutel olid erinevad ideed maksude suhtes: Tõnisson tahtis makse kaotada, Teemant maksmata jätta. 3. Esimene maailmasõda: Eesti tee iseseisvumisele 1. Taustateadmiseks: · osapooled - Keskriigid ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi) - Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30
Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit: Mandzuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk- 1931 us Rahvasteliidust Jaapan ründas Hiinat Eesmärk:Aasia vallutamine Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik 2)Aafrika Rahvasteliit:
Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung.
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
See olukord ei meeldinud Prantsusmaale ja Venemaale. Inglismaa püüdis Saksamaaga paremini läbi saada, · Saksamaa algatas Euroopas relvastumise, millele naaberriigid vastasid omapoolse relvastumisega. "Isetäituv prohvetlus" (Kissinger). · Jagamist ootas "Euroopa haige mehe" Türgi "pärand" Balkanil, kus põrkusid selgelt kokku Venemaa ja Austria-Ungari huvid · Olid moodustunud kaks riikide blokki Keskriigid / Kolmik liit (Saksamaa, Austria- Ungari ja Itaalia, Türgi) ning Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa). · Olukord natuke sarnane "külma sõja" perioodiga (võidurelvastumine, jäigad liidusuhted jne.). · Türgi orienteerus Saksamaale ja Austria-Ungarile, kellest esimesel olid salajased koloniaalsed plaanid Türgi suhtes (Berliin-Istanbul-Bagdad-Basra raudtee). Türgi tohutu välisvõla katteks.
15.ESIMENE MAAILMASÕDA Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja tagajärjed. Esimene Maailmasõda toimus 1914-1919, mille toimumise peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Olulisemad sõjapiirkonnad olid läänerinne, idarinne, Balkan ja Itaalia rindel. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliidiga, mis hiljem asendati pommituslennukitega. Hakati kasutama gaasi ning kasutusele võeti kuulipildurid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Moraal käis alla. Hakati tootma
- Jean Jaurés: tuleb kaitsta ja toetada igat maad, kellele on kallale tungitud - Gustave Hervé: tuleb alustada üldstreiki ja ülestõusu - August Bebel: tuleb kasutada sõjaga tekkinud kriisi kodanluse languse kiirendamiseks. See projekt võeti vastu kongressil - Sotsialistlik liikumine oli muutunud suureks jõuks, kuid see ei hoidnud ära maailmasõda - Beseli manifest: töölised loevad kuriteoks üksteist tulistada. Antant ja Keskriigid on võrdeslt süüdi sõja ette valmistamises. Hirm revolutsiooni ees pidi olema garantiiks sõja puhkemise eest Esimese maailmasõja vallapäästmine - Austria-Ungari suhet Serbiaga teravdas Bosnia kriis - Austria-Ungari kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina impeeriumi koostisosadeks, mis ajas venelased ja serblased marru - Franz Ferdinand oli ertshertsog, kes oli Serbia suhtes vaenulikult meelestatud - 28. juuni tehti Franzile esimene atentaadi katse, mis ebaõnnestus
Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari Sõda läänerindel Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. Saksa vägede peatamine Marne'i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre. Läänerinne 1915 1916 Positsioonisõda e kaevikusõda.
Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia. 1.3. Sõdivate koalitsioonide koosseis: Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki) - Saksamaa - Prantsusmaa - Austria-Ungari - Venemaa - Türgi (alates 1914 - Suurbritannia oktoobrist; soovis - Serbia tagasi saada - Jaapan - Itaalia (alates 1915; endine
Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia. 1.3. Sõdivate koalitsioonide koosseis: Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki) - Saksamaa - Prantsusmaa - Austria-Ungari - Venemaa - Türgi (alates 1914 - Suurbritannia oktoobrist; soovis - Serbia tagasi saada - Jaapan - Itaalia (alates 1915; endine
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
1905 a. Nende eesmärgiks oli otsida sidet Lääne-Euroopaga. - 13 - I MAAILMASÕDA(28. juuli 1914 11. november 1928) Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. I maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning kõikidel ookeanidel. Keskriigid ehk Saksa keisririik, Austria-Ungari kaksikmonarhia, Türgi impeerium, Bulgaaria said I maailmasõjas rängalt lüüa. Antandi eesotsas Suur-Britannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud Itaalia ja Ameerika Ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana. Antandi poolel olnud Vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku. I ms. tulemusena muutus põhjalikult Euroopa poliitiline kaart. Tekkis mitu uut rahvusriiki sealhulgas Eesti Vabariik (1818a 24. veeb. ).
Ajalugu Töö 14.09: I pt ül2 (2p), ül3 (3p), ül 4(2p), 7 ül (1p) II pt ül2 (8p nimeta riigid ja nende huvid), 4ül (3p 2 vastuolu, kuidas lahendatavad) III pt ül5 (4p 2 sarnasust 2 erinevust), ül 6 (4p 2 sarn 2 erin) IV pt 2ül (4p 2 leiutis lennuk raudtee-kiirem transport, odavam 2 teadusesaavutust), 3ül , 5ül(1p), 7ül I pt ül 2 Lääne- ja Kesk-Euroopa oli palju arenenum kui muud piirkonnad maailmas; maj areng oli kiire kuid ebaühtlane. Raudtee tihenemine üldine hinna tase langes ja teravnes konkurents. I pt ül 3 Tihenesid raudteevõrgud, tänu millele kauba vahetus kiirenes ja odavnes. Konflikt tekkis siis kui Saksamaa avastas et britid on liiga arenenud ja tekkis ületrumpamine. Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas? I pt ül 4 SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad...
Saksamaa soovis nii Prantsusmaa mõningaid alasid Aafrikas, aga ka võõrandada Suurbritanniat Prantsusmaast. Lahendab selle kriisi rahvusvaheline konverents (1906). Saksamaa poolel on vaid Austria-Ungari. 2) II Maroko kriis (1911). Prantsusmaa saab endale Maroko, Saksamaa osa Prantsusmaa Kongost. Saksamaale algul tundus et kriis oli kasu toonud. Järgmised konfliktid on Euroopa pinnal. 1) Balkani konfliktid: Vastamisi on Euroopa liidublokid ehk Keskriigid ja Antant (Entente). Austria-Ungari Venemaa vastuolulised ambitsioonid. a. Serbias toimub rahvuslik revolutsioon ja algab äge Suur-Serbia (Panslaavi) propaganda. Austria-Ungari jaoks oli see mõeldamatu, Venelased olid aga selle poolt, nad tundsid ennast selle Panslaavi riigi isakesena ja lootsid saada endale puhverriigi. b. Türgi riigipööre 1908: eesmärgiks oli riigi moderniseerimine (rahvuskogu kokkukutsumine).
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Nikolaid ei huvitanud riigi asjad. Saatis pigem usaldusisiku kui läks ise. Ajutine valitsus- rikkurid, endised poliitikud, haritumad, vähene toetus, demokraatlik. EESMÄRK: Seadused Valitsus, valimised, demokraatliku riigini Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20
I periood 1917–1920: tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22
Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. 31* Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3* muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4* kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5* Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
üksus Rosenbergi flotillist kaptenleitnant von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ja ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel 17. Jalaväerügement. 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 vene sõdurit vangi võetud. 7. novembril 1917 moodustatud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid Keskriigid, mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi rahuläbirääkimisi Brestis 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. Sõjategevus Mandri-Eestis 20. veebruaril 1918 maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.[20] Eestis asusid saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi veebruarirevolutsiooni ning
Inglismaa plaan nägi välja nii, et rahaline abi, kuid mehi kohale ei saadeta. Alguses arvati, et piisab sõtta saatmiseks vaid 70 000 mehest. Sõja lõpuks oli saadetud ikkagi miljoneid. Venemaa peale mobilisatsiooni väljakuulutamist 14.päeval alustavad pealetungi Ida- Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda. Sõjaliselt Venemaa Saksamaaga kokku ei oleks pidanud põrkama (suur erinevus). Plaanid ei realiseerunud!!! Sõdivad pooled: Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) vs Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Itaalia 1915, USA 1917 väed toimetati alles 1918) Rinded Läänerinne Balkanil Lähis-Ida Läänerinne Idarinne Itaalia Kolooniate Meredel rinne rinne s Serbia, Prantsusm Prantsusm Venemaa Itaalia Saksamaa Saksa
väiksemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Somme'i all võtsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad tankid. Venemaa vasturünnak idarindel · 1916.aasta juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusid. See julgustas 1916.aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada. Sõda merel · Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Kuna inglistel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada
Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine kujundas ümber Euroopa senise kaardi: Võimuvaakumi asemele tulid uued rahvusriigid, tulemuseks on tasakaalu kõikumine. Tasakaalupoliitika devalveerumine: 1890 - ... Ühinenud Saksamaa hakkas taotlema hegemooniat maailmapoliitikas. Euroopas ei ole ulatuslikke sõdu perioodil 1815-1914, sõjad on regionaalselt piiratud iseloomuga, aga pinna all pinge kasvas (1871-1914). Euroopas formeerub kaks blokki: Keskriigid (Saksamaa ja Austria-Ungari), Entente (Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia). Poliitika Globaliseerus imperialismi ajastul (1870-1914): Euroopa suurriigid jagasid omavahel ülejäänud maailma. Euroopa riikide omavahelised pinged plahvatasid 1914 kui algas I maailmasõda. 19.saj suurriigid: Suurbritannia (stabiilne suurriik), Ühinenud Saksamaa (tõusev suurriik), Prantsusmaa, Venemaa ja Austria-Ungari (siseraskustes devalveeruvad suurriigid). Sotsiaal- ja majandusajalugu 19
kasv J. Anvelt, V. Kingissepp Kultuuriuuendus + Noor-Eesti (,,Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks" Tuglas, Suits jt) + 1909 ERM Hilary Karu 50 D 11 EESTI AJALUGU Eesti I maailmasõja ajal Esimene maailmasõda 1914 1918 Antand + Prantsusmaa + Inglismaa + Venemaa + USA jne Keskriigid + Saksamaa + Austria-Ungari + Türgi jnr Sõjategevus ja Eesti 1915.aastal rinne Riia all + Algul loodeti kiiret ja võidukat sõda Allveelaevad Eesti vetes 1917. septembris läheb Riia sakslastele 29.september Saksa dessant Saaremaale + Lääne-Eesti alad sakslastele Sõja mõjud Eestisse paigutatud Vene väed + Kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud
Haridusminister Peeter Põld. Saksa okupatsioon Rahukõnelused Brest-Litovskis- 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järel soovisid bolsevikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 15. detsembril kirjutati alla vaherahule ehk relvarahule. Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud: 1) Saksamaa saatis raha Venemaale enamlastele, kes pidid kukutama ajutise valitsuse, lahkuma Antaadist ning vabastada vangistatud Saksa sõdurid. 2) Keskriigid nõudsid Venemaalt, et Venemaa ja Saksamaa tulevane piir peab olema tol aegsest rindepiirist (Saksamaa saaks endale: Poola, Leedu, Eesti läänesaared). Suurte maade ära andmine vaenlastele on rahvuslikult häbistav. 3) Keskriigid tahtsid saada annektsioone ja kontributsioone. L. Trotsky rakendas venitamis taktikat, 28. jaanuaril 1918 deklareeriti, et Nõukogude Venemaa ei kirjuta alla lepingule, sõda ei jätka ning saadab oma armee laiali. Anti
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Bresti rahuleping. Bresti rahu sõlmisid 3. III 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahulepingule kirjutati alla 3.märtsil 1918 ja mitte enam varasematel tingimustel, mida Saksamaa oli soovinud, vaid raskendatud kujul. Sakslased tegid selge vahe sisse: need alad, mis olid vallutatud sõjalsielt enne 1918.aastat, pidid minema täiesti Saksamaa kontrolli alla- Kuramaa, Riia linn ja Lääne-Eesti saared. Venemaa lubas loobuda suveräänsetest õigustest nenele aladele. Venemaa kohustus mitte sekkuma nende siseasjadesse. Kogu selle piirkonna
pealteungi plaani ida-rindel - "Brussilovi läbimurre." Brussilovit on peetud üheks Venemaa andekamaks kindraliks I maailmasõja ajal. Tema plaaniks oli pealetungid mitmes koha korraga, pealöök aga anda Galiitsias. Pealetungi tulemusena liikus rinne 35km lääne poole. Kuid pealetung takkistus, sest õigeks ajaks ei saadud uut varustust. Augusti lõpp - Antante'i poolel astus sõtta Rumeenia. Venelased pidid nüüd ka Rumeeniat kaitsma, sest keskriigid olid vallutanud Rumeenia naftaväljad. 15 2.7.3 MEREL. Jüüti lahing - Suurbritannia ja Saksa laevastiku vahel, kuid ei andnud mingeid tulemusi. Talveks kaevuti jällegi kaevikutesse. Kõik kavandatud pealteungid kukkusid läbi. Sõdivate riikide majandus oli välja kurnatud. Riigil oli ettevõtetele palju sõjalisis tellimusi. Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus
II-l Nõuk kongressil võeti vastu Rahudekreet. Oli mõeldud ennekõike enamliku propagandana kogu maailmas, selles tehti kõigi sõdivate rahvaste valitsustele ja rahvastele ettepanek, et kehtestada 3ks kuuks relvarahu, töötada välja ja kirjutada alla lõplik rahuleping. Rõhutati, et tulevane rahuleping peab olema demokraatlik ja õiglane, ei tohi sisaldada annektsioone ja kontributsioone. Reaktsioone Antandi riikide poolt ei tulnud. Rahudekreedist olid eluliselt huvitatud keskriigid. Vm kõrvaldamine Antandi ridadest kujutas olulist olukorra paranemist kõigile. Keskriigid haarasid Rahudekreedist kinni, 20.nov 1917 alustati läbirääkimisi. Leidsid aset praeguse Valgevene lääneosas Brest- Litovski kindluses, Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe. 7.dets kirjutati alla relvarahule. Nüüd võisid alata läbirääkimised lõpliku rahulepingu ümber. Keskriikidele selgus kiiresti, et enamlaste peamiseks eesmärgiks oli sõja tegelik lõpetamine
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
aastal Jaroslav Raidi, mis pole samuti objektiivne. Kuni tänase päevani puudub objektiivne ajalooline uurimus Saksa okupatsioonist. Saksa kindralstaap oli toetanud vene enamlasi, lootes, et nad purustavad Venemaa ära. Okt 1917 näis, et sakslaste lootused on täide läinud, sest enamlased haarasid võimu, enamlased tegid ettepaneku kõikidele ilmasõjas sõdivatele riikidele sõlmida vaherahu. Antandi riigid ei võtnud rahudekreeti tõsiselt, Keskriigid olid valmis enamlastega läbirääkimiste laua taha istuma, 15. dets 1917 kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping, paraku läks asi edasi keeruliseks. Rindel otseselt sõjategevust ei toimunud, aga rahu otseselt ei sõlmitud. Saksamaa nõudisid Venemaalt sõjamakse. Enamlastele ei olnud need nõuded vastuvõetavad - ühelt poolt rahvusliku eneseusu tõttu, teiseks põhjuseks see, et enamlased olid kogu 1917. aasta jooksul nõudnud rahu ilma sõjamaksudeta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
