I MAAILMASÕDA (0)

I MAAILMASÕDA
5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS
Maailmasõja põhjused
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud

Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks.

Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.

Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.
Maailmasõja ajend
Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Tapmise sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-Us ja muljagi Euroopas tekitas atentaat troonipärijale pahameelt, kuid see ei oleks pidanud viima maailmasõjani.
Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, kastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Selle peale esitas Saksamaa Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale ning seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias .
Sõdivate poolte plaanid

• Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama .
  
• Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealt kaudu ründavad. Sõjaplaan ise nägi ette lõunapool asuvate Lotringi ja Elassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale.
  
• Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.
  
• Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna- Ida- Preisimaa ja A-U vahel. Prantsusmaa palvel ründas ta esimesena Ida-Preisimaad
  
• A-U sõjaplaan- koostatud mõttega, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu.
  

Sõjategevus läänerindel
Algasid 2.aug 1014, mis Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4.aug alustas Saksa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu.
Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi.
Marne ’i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud . Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud
Sõjategevus maailma teisel rindel
17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond . Selle etteotsa asus kindral Hindenburg , staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida- Preisimaal taanduma panna.
Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda , siis lõi Vene rünnak nad tagasi.
Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani.
SÕJATEGEVUS 1915-1917
Positsioonisõda
1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud jm, olid tol hetkel ründerelvadest tõhusamad . Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga.
Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid. 1915. aprillis kasutasid Saksa väed Ypres ’i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida . Inglased suutsid vaatamata suurtele kaotustele sakslaste rünnak tagasi lüüüa.
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine
1915.a kevadeks olid Atandi riigid suutnud veenda Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa A-U valdustest. 1915. Kuulutas Itaalia A-Ule sõja. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõtta astumine . Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse , nad purustati.
Lahingud Türgi rindel
1915.a hoogustus sõjategevus ka Türgi sõttaastumisega Kolmikliidu poolel. Kaukaasias olid üldiselt edukamad Vene väed. Teistel rinnetel suutsid türklased esialgu vastast tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma
Saksa rünnak idarindel 1915.a
Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi.
Verduni lahing
1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest.
Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest.
Venemaa vasturünnak idarindel
Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda.
Sõda merel
Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi.
Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks , jäi tegelik võit pigem inglastele
Lahingud läänerindel 1917.a
1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle ’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena.
Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika , kuid nad suutsid läbimurde peatada.
1917.a oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi.
SÕJA LÕPP LÄÄNES. VERSAILLES ’ RAHULEPING
USA astumine maailmasõtta
USA oli sõja algusest saati Antanti toetanud suurte laenudega ning selle armeele varustust tarninud. Saksa üksuste metsikuse pärast Belgias ning Lusitania uputamise, eriti aga sakslaste alustatud allveesõja pärast tervikuna kuulutas USA 6. aprillil 1917 Saksamaale sõja.
Saksa pealetung läänes
8. jan 1918 tegi USA president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa polnud nõus ja hakkas läänerindel vägesid koondama. 21.märtsil 1918 Somme’i all alanud pealetund oli sakslastele esialgu edukas. Juuli keskpaigaks olid nad jõudnud 60km kaugusele Pariisist kust asuti linna kaugelelaskesuurtükkidega pommitama. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased võitlesid meeleheitliku vaprusega ega taganenud. Saksa vägesid. Saksa vägesid kimbutas „ hispaania gripp“, kuna nad olid vähem toidetud. 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi.
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine
8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Saksa sõdurid hakkasid mõistma, et nad ei suuda seda sõda võita. 29.sept 1918 tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi
Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine
29.sept 1918 alustas Bulgaaria rahuläbirääkimisi
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele
3.nov 1918 kapituleerus A-U
Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp
1918 novembris toimus revolutsioon, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt ning ka Reinimaalt ja Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele anda sõjavarustus(kõik)
Pariisi rahukonverents. Versailles’i rahuleping
18.jan 1919 avati Pariisis rahukonverent, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama. Kõige tähtsam oli Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles’i lolli peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotrigi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile.Saksamaa pidi vähendama oma armeed 100000 mehele. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistusekohustust, keelati omada allvee ja lennuväge. Lõpuks pidid nad maksma ka reparatsioone.
Esimese maailmasõja tagajärjed
Hukkus umbes 10milj inimest, haavata sai 20mlj. Sõda neelas kas füüliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, muutus jõudude vahekord , USA esiletõus.
LAHINGUD
1914

• Marne-2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud. LÄÄNERINNE
  
• Tannenberg-17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna.IDARINNE
  

1915

• Ypres-1915.aprillis kasutasid Saksa väed Ypres’i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid vaatamata suurtele kaotustele sakslaste rünnak tagasi lüüüa.
  

• Gallipoli- 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid pealetungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud lahkuma
  
• Gorlice- Positsioonisõja tõttu läänerindel pidid Saksa väejuhid oma plaane ümber tegema, 1915. Koondati peamised jõud idarindele. 2mail 1915. Algas venelastele ootamatult tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinist murti läbi.
  

1916

• Verdun1915. oli Saksamaale üldiselt edukas. Väed paisati läände, Sakslastel tuli rünnakuks valida selline koht, mida prantslased oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, mille toel astusid Saksa üksused 1916.a veebruaris rünnakule nind murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, mitmed kindlustused käisid käest kätte, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi lüüa. Hukkus ligi miljon meest.
  

• Somme-1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Inglise ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toes Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme’i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest.
  
• Jüüti merelahing
  
• Brussilovi pealetung- Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi.
  

1917

• Nivelle’i tapatalgud- 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena.
  

• Cambrai tankilahing- Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika, kuid nad suutsid läbimurde peatada
  
• Caporetto- 1917.a oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi.
  
• II Ypres’i lahing- mudalahing
  
• II Marne’i lahing- 1918. Läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi.
  

NIMED

• Cavrilo Princip-
  
• Franz Ferdinand - A-U troonipärija ertshertsog, kelle tapmise pärast hakkasid riigid üksteisele sõdu kuulutama
  
• Schlieffen- Saksamaa kindralstaabi ülem, tema järgi nimetati Saksamaa sõjaplaan
  

Luddendorff- Saksa staabiülem, kelle väed suutsid ühe Venearmee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna.

• Hindenburg- Saksamaa kindral ;.;
  
• Wilhelm II- Viimane Saksamaa keiser
  
• Brussilov- Venemaa uue rindejuhataja kindral, kes asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias
  
• Nikolai II- Venemaa viimane keiser
  
• Joffre - Prantsusmaa kindral ja Prantsusmaa armee ülemjuhataja
  
• Petain -
  
• Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja
  
• Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne’i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes
  
• Lawrence - see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda
  
• Kemal- Türgi president
  
• Wilson- USA president
  

MÕISTED

• Manöövrisõda - pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon , idarindel
  
• Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu
  
• Big Willie- inglaste esimene tank
  
• Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk
  
• Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine
  
• Neutraliteet- on neutraalne , pole kellegi poolt
  
• Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi
  
• Kapitulatsioon- allaandmine
  
• Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja sai alguse Venemaa Nõukogude Vabariik
  
• Saksa revolutsioon 1918- keiser Wilhelm II loobud troonist
  
• Reparatsioon- kaotaja peab maksma sõja võitnud riikidele tekitatud kahju
  
•