RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL (0)

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL
Esimene maailmasõda
Sõjalised liidud enne maailmasõda:
Kolmikliit : 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal.
Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, Austria-Ungariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi.
Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904 . aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute käigus jagati mõjusfäärid ja asuti koostama sõjalisi plaane Saksamaa vastu.
Eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elssassi ja Lotringit. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, oli kinnisidee vallata Konstantinoopol ja Dardanelle, selleks oli vaja kehtesteda om võim Balkanil . Inglismaa polnud andnud liitlastele lubadusi, kuid ta ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks riigiks Euroopas, pürgimuseks jäi jagada ümber senised kolooniavaldused, eesmärk sobis ka Jaapanile, kes soovis võtta alad üle Aasias.
Põhjused:

Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, suurriikide blokid: Antant ja Kolmikliit.

Võitlus turgude tooraineallikate, asumaade, mõjupiirkondade, kapitali ekspordi võimaluste pärast.

Maailm oli jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks.

Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas.

Ohu alahindamine, ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks.

Sõja romantiseerimine, osad inimesed ootasid sõja puhkemist, et väljuda seal kangelasena.

Rahvusvaheliste kriiside reguleerivate institutsioonide puudumine, suurriikide juhid ei kohtunud omavahel.

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia , valitsused ei teadnud sõjalise tehnika arengust ega osalenud sõjalises elus.

Taheti katsetada sõjatehnikat ja realiseerida sõjaplaanid (Saksa sõjaplaan – Schlieffer, nägi ette kiiret Prantsusmaa purustamist ja seejärel Venemaa, Prantsuse sõjaplaan – nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist, hoogne pealetung , Inglismaal sõjaplaan puudus, oldi valmis vaid toetama Prantsusmaad, Venemaa oli nõrgemalt ette valmistunud, armee oli viletsam, valida oli kahe suuna vahel – kas rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit, Austria-Ungari sõjaplaan – võidelda mitmel rindel: Serbia vastu ja Venemaa, arvestasid saksa toetusega.
Maailmasõja ajend :
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atentaadi sooritas Serbia terrorist, Euroopas vallandas tapmine pahameelt ning Venemaa asus toetama Serbiat, Austria-Ungari kuulutas Serbiale aga sõja (Saksamaa õhutusel), Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale sõja, rikkus Belgia neutraliteeti ning see sundis sõtta astuma Inglismaad. Tekkis sõjavaimustus. Sõtta astus veel (suurematest riikidest) Jaapan (Antanti poolel) ja Türgi (Saksamaa poolel). Inglismaa jäi sõjast eemale.
Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne´i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
Venemaa loobus Austria-Ungari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi Ida-Preisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu.
Kui Türgi astus sõtta Kesk-riikide poolel tekitas see Kaukaasia , Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad . 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale.
Aasta 1915
Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres’i lahingus mürkgaasi (19.apr 1915), üritades läbi tungida inglaste kaitsest. Suudeti rünnak tagasi lüüa.
Antanti riigid olid suutnud veenda Itaaliat nende poolel sõtta asuma, lubades osa Austria-Ungari aladest, seega kuulutaski Itaalia sõja ning tekkis uus rinne. Saksamaa kergenduseks asus sõtta Bulgaaria (Kolmikliidu poolel), see otsustas Serbia saatuse ning väed suudeti purustada.
Samal aastal hoogustus Türgi sõjategevus, Kaukaasias olid Vene väed edukad , kuid teistel rinnetel suutsid türklased rünnakud tagasi tõrjuda. Türklased peatasid inglaste katsed haarata kontroll Musta mere ja Vahemere väinade üle.
Saksamaa oli sunnitud oma sõjaplaani muutma positsioonisõja pärast, peamised väed koondati hoopis idarindele ja algas venelastele ootamatu tulelöök Gorlice operatsioon . Vene kaitseliinidest murti läbi ning suudeti tekitada suur segadus, kuid sõjalisi kaotusi oluliselt Venemaal polnud, kaasnev segadus nõrgestas siiski Venemaad seestpoolt. Prantsusmaa ja Inglismaa said läänerindel puhkeaega, et taastada sõjavarustust ja koondada väge.
Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevad ega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda ). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks.
Aasta 1916
1916 aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Sakslased pidid vailma koha, mida Prantsusmaa kaitseks viimse meheni, valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile (Verduni lahing algas 21.veebruar). Prantslaste vastupanule ei suudetud aga vastu panna ning nad said lüüa, kokku kestis kümme kuud, surma sai palju inimesi.
1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi, ürtati läbi tungida Saksa kaitsest. Lahingus kasutas Briti armee esmakordselt tanke, lahing kestis kuni novebrini. Tankid tekitasid vastases suurt hirmu ning suudeti läbi suruda tõketest, kuid olulist edu ei saavutatud.
Venemaa polnud aga veel alistatud ning edukus hakkas aina kasvama. Murti läbi Austra-Ungari kaitseliinist, tekitades vaenlasele suuri kaotusi. Venelaste edukus innustas Antanti poolel sõtta astuma ka Rumeenial, kuid Keskriigid purustasid armee kiiresti ja oma liitlase abistamiseks tuli Venemaal oma rinnet veelgi pikendada. Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftavarud , mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, sellega paranes ka varustamine toiduainetega.
Mõlemad pooled lootsid vastase välja kurnata ja vastupanust loobuma sundima, Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud. Toimus Jüüti lahing, kus inglased üritasid Saksa laevastikku hävitada, kuid mõlemad kandsid suuri kaotusi.
Mereblokaadi tõttu kannatasid Kesk riigid suuremat toidu-, tooraine - ja küttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud , slaavi rahvaste vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi.
Aasta 1917
1917 aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil ). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
Pransusmaa rünnakud olid ebaedukad ning see tekitas rahva seas pahameelt, ka inglastel ei läinud paremini, saksa kaitsest ei suudetud läbi murda. Caparetto lahingus said lüüa ka Itaalia väed. Inglise-Prantsuse kaitseväed suutsid kiiruga kohale toimetada väed ning sakslaste edasitungi peatada.
Antanti poolel asus sõtta ka Kreeka, Briti väed vallutasid Türgi ja Bulgaaria. Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine.
Venemaa kokkuvarisemine
Põhjused: Rahutused sõjaväes (suured kaotused), majanduslik kaos (tööjõu-ja tooraine puudumine, transpordikriis, kütusekriis, nälg), keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv – moraalne ja sõjaline allakäik, rahvuslikud vastuolud.
Veebruarirevolutsioon
Ajend: Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, mille tulemusel tekkisid rahutused ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27.veebruar oli võim pealinnas ülestõusnute käes, Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, kuid edutult ning 3.märtsil 1917 kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile, millega ta loobus troonist ning andis võimu Ajutisele Valitsusele.
Kujunes välja kaksikvõim: ühel pool tööliste ja soldatite nõukogud ja teisel pool Ajutine Valitsus, elu muutus äärmiselt kirevaks, tõusis esile neli parteid, mis tekitas endiselt segadust .
Esile tõusid enamlased , kes lubasid rahvamassidele kõik, mida viimsed soovisid : rahu, leiba, maad. Ka Saksamaa toetas neid, lootes, et lõpuks lammutavad nad Venemaa, seega lasi Saksamaa Leninil ja teistel pagulastel Venemaale tagasi sõita ja toetas neid rahaliselt. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu. Esimene katse ebaõnnestus ning riigis tekkis üldine kaos, võimalus pääeseda oli kehtestada diktatuur. Ajutise Valitsuse koosseis pidevalt vahetus. Enamlaste populaarsus aina kasvas.
Oktoobripööre
Ajutise Valitsuse autoriteet oli nii madalale langenud ning seda kasutasid enamlased ära. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad üksused Petrogradi oma kontrolli alla, inimesed suhtusid üsna ükskõikselt. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin, võttis vastu rahu- ja maadekreedi, oli toimunud riigipööre. Täielikult võimule see aga ei toonud , käivitati aga terror vastaste vastu oma võimu kindlustamiseks ning 6.jaanuaril 1918 suudeti Asutav Kogu laiali ajada ning suvel kehtestati üheparteisüsteem ning juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse.
Bresti rahu
Venemaal Oktoobrirevolutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Enamlased pöördusid Saksamaa poole ning viimaste tingimused olid rängad. Enamlased ootasid, millal Saksamaal puhkem kommunistlik revolutsioon , kuid seepeale kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruar 1918 uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja Ukraina . Nüüd sõlmisid enamlased Bresti rahu 3.märtsil 1918 ning nõustusid sakslaste tingimustega. Sellega oli Venemaa väljunud sõjast.
Aasta 1918 ja sõja lõpp
1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Saksa vägi otsustas rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.
Ühendriikide president tegi sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu, kuid Saksamaa lükkas selle tagasi. 21.märtsil 1918 alanud Somme’i lahingus murdsid sakslased Inglise üksuste kaitsest läbi, suured sõjaväelised kaotused. Saksa sõjaväge laostas nakkushaigus – hispaania gripp, vastane kasutas olukorda ära, saabusid ka ameerika üksused ning sellega oli sakslaste katse läbi kukkunud.
Sakslaste jõud oli otsas, 8.augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, ameeriklased polnud nii kogenud, kuid neid oli palju. Saksamaa oli sunnitud tunnistama kaotust. Lüüasaamine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, algasid läbirääkimised
Saksamaa jäi liitlasteta ning olukord oli lootusetu, 1918. novembris kasvas rahulolematus revolutsiooniks ning Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris , siis hakati riiki nimetama Weimari vabariigiks.
11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee -veeremist.
Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles ' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
Tagajärjed ja mõju:

Versailles’i süsteemi loomine

Maade ümberjaotumine

Rahvasteliidu loomine

Hukkunute suur arv, sh tsiviilisikute surmad, tapmised, massimõrvad.

Kokku varisesid Saksamaa, Venemaa ja Austra-Ungari.

Algas USA esiletõus, sest Euroopa riigid võtsid sõja ajal laene ning nüüd pidid hakkama neid tagasi maksma.

Sõda purustas illusioonid ning pani kahtluse alla põhiväärtused ja moraalse aluse.

Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu.

Kuna võitjad olid demokraatlikud riigid, siis vallandus demokraatia populaarsus, mis omakorda tugevdas äärmuslikke liikumisi (tekkis demokraatia kriis).

Rahvusvaheliste suhete pingestamine, mis viis Teise maailmasõjani.

Looduse ja maa-alade hävitamine, loomade elupaikade rikkumine.

Linnade purustamine.

Majanduse halvenemine ja eluolude kehv olukord, töötuse tõus ja ületootmine, nälg, rahulolematus.

Uute tehniliste saavutuste kasutuselevõtt (tankid, relvastus, taktika , mürkgaas)
Rahvasteliit
Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata.
Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal.
Rahulepingute osas oli erimeelsusi, suurimaid karistusi nõudis Prantsusmaa. Inglismaa ja USA olid aga vastu, sest soovisid Saksamaa säilitada turuna ning ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks Euroopas number üks riik.
Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid:

• rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine;
  
• tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
  
• rahvusvahelise koostöö edendamine;
  
• kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine.
  

Rahvasteliidu peakorter asus Genfis. Rahvasteliidu tegevus lõppes seoses II maailmasõja puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 1946. aasta aprilli lõpus, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO.
Tegevus ei olnud edukas, sest:

juhtivatel riikidel olid omakasupüüded.

majandusanktsioonid ei toiminud.

Lepinguid, millele toetus, peeti ebaõiglaseks.

USA (ei meeldinud Versailles’i punktid) ja teised tähtsad riigid ei osalenud.

oma sõjavägi puudus.

otsustamine oli aeglane.

mõjutamisvõime puudus.
Versailles’i süsteem ja selle lagunemine
Pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik ) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu (Rein).
Reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust.
Isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu.

Territoriaalsed loovutused, maa-alade äravõtmine: Kolooniad läksid Inglismaale ja Prantsusmaale, Poola koridor , Danzigist sai vabalinn, Klaipeda, Elsass-Lotring Prantsusmaale.

Sõjaväe liigne piiramine, suurus 100 000 meest – vabatahtlikkuse alusel, keelustati lennuvägi, allveelaevad, tankid, sõjalaevad. (sakslased uputasid oma laevad)

Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda

Saksamaa pidi loovutama oma kolooniad.

Uure rahvusriikide sünd.

Rahvasteliidu loomine.
Ebaõnnestumise põhjused:

Ülekohtused tingimused.

Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922.aastal süsteemi vastase koostöölepingu (saksamaa asus tootma sõjavarustust Venemaal).

Uute juhtide esiletõus (äärmuslikud liikumised).

Hitleri võimuletulek Saksamaal.

Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine Saksamaal (1935)

Saksamaa viis oma väed Reini tsooni.

Sõjajärgsed kriisid

Uute sõjakollete teket ei suudetud ära hoida.