Müotsüüdid on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi (proteiinseid) müofibrille; - Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid - Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust Piirde (e perifeerne) närvisüsteem – ajutüvest ja seljaajust lähtuvad närvid, närvisõlmed (ganglionid)
Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades Neerupealised- neerude ülaosa peal Sugunäärmed(endokriinne osa)- 134. Närvisüsteemi ülesanded - reguleerib kõikide elundite tööd - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib 135. Närvisüsteemi jagunemine SOMAATILINE NS(kehaliikumine): - kesknärvisüsteem - seljaaju - peaaju - piirdenärvisüsteem - peaajunärvid - seljaajunärvid AUTONOOMNE NS -sümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa - parasümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa 136. Närvikoe ehitus - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53
44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
kalasisalikud, kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalised, fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate keskkonna temperatuurist sõltuva kehatemperatuuriga. Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised
peab organism ainevahetuse normaalseks kulgemiseks saama vitamiine, vett ja mineraalaineid. Keemiliselt on organismi ainevahetus orgaaniliste ainete lagunemise (dissimilatsiooni) ja sünteesi (assimilatsiooni) tiheda seose keerukas süsteem. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid nagu toitainete lõhustumine, hapendus- taandusreaktsioonid ja teised rakkudes toimuvad keemilised protsessid teostatakse bioloogiliste katalüsaatorite e. fermentide abiga. Organismi ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. See regulatsioon toimub nii kudedesse tulevate otseste närviimpulsside abil kui ka sisesekretsiooninäärmete kaudu, mis sekreteerivad ainevahetust mõjutavaid hormoone. Suur tähtsus ainevahetuse muutustes, mis kindlustavad organismi kohanemise mitmesuguste elutingimustega, on tingitud refleksidel. 33. Valkude ainevahetus, valguvajadus, lämmastikubilanss. VALKUDE AINEVAHETUS Valgud kõrge molekulaarmassiga lämmastikühendid, mis on üles ehitatud aminohapetest
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Teatud toitainete kontsentreeritud allikas. Kindel annus või kogus. Ei ole ravivaid omadusi. 14. ATC klassifikatsiooni alus? Tähtede tõlgendus. A seedetrakt ja ainevahetus B veri ja vereloomeorganid C kardiovaskulaarsüsteem D dermatoloogia G urogenitaaltrakt ja suguhormoonid H süsteemsed hormoonpreparaadid J infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks L kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained M skeleti-lihassüsteem N kesknärvisüsteem P parasiitide vastased ained R hingamissüsteem S meeleorganid V varia 15. Miks on oluline ravimite seerianumber? 16. Ravimite poolitamine/purustamine. Millele mõtled enne poolitamist/purustamist? Miks ravimeid poolitatakse/purustatakse? Mõtlen - ravimvorm; enamus pikatoimelisi tablette ei tohi. Poolitatakse lihtsamaks neelamiseks, annuse jagamiseks. 17. Kliiniline uuring (mõiste).
Veenidesse suubuvad ka umbselt algavad lümfikapillaarid, mis koguvad kehast lümfi ja suunavad veenidesse. Veri, lümf, vereloomeelundid. · Veres ülesandeks on transportida hapnikku ja toitaineid keha kõikidesse osadesse ja tuua sealt tagasi jääkprodukte ja organismile mittevajalikke aineid. · Vereloomeelunditeks on punaüdi luudes, põrn, tüümus ja lümfisõlmed. Närvisüsteem. · Kesknärvisüsteem moodustub pea- ja seljaajust, närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi. · Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatute organite tööd. Meeleelundid. · Silm. · Kõrv - kuulmis- ja tasakaaluelund. · Meelelundid on ka maitsmisretseptorid, haistmisretseptorid ja nahas paiknevad retseptorid, mis kutsuvad esile temperatuuri, rõhu ja valuaistinguid. · Hobune omab väga unikaalset nägemiselundit, mis võimaldab eristada suhteliselt suurelt
Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused(http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm). Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti
piirdenärvisüsteem - närvid e aksonite kimbud, mis lähtuvad KNS-t välja ning ganglionid ja neist lähtuvad närvid) ja nahk. Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso-ventraalne polariseerumine) Induktsioon toimub gastrulatsiooni lõpu poole. Ülahuulelt tulevad rakud annavad teada, et peab arenema kesknärvisüsteem (neuraaltoru) dorsaalses ektodermis. Olulisteks faktoriteks BMP4, Noggin ja Chordin. Kui ektoderm on saanud neuraalse induktsiooni kordomesodermilt, siis tekib kordomesodermi kohale neuraalplaat, mis süveneb (voltub) neuraalvaoks, toimub konvergents (lähenemine) ja neuraalvagu sulgub seejärel neuraaltoruks. Sulgumine toimub seljapool. Sulgumiseks on vaja N- kaderiini, mida ekspresseeritakse neuraalplaadi poolt ja E-kaderiini, mida
1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu
hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
•Vähivalu III faasi uuringud •Neuropaatilise valu II faasi uuringud o Kuivatatud kanepi õisikud Müüdid valuravis MORFIIN ON KÕIGE TUGEVAM VALUVAIGISTI MORFIIN = SURM VALURAVIMID ON HIRMUS KEEMIA SÜSTID ON EFFEKTIIVSEMAD KUI TABLETID NARKOMAANIKS MUUTUMINE ÜHEL HETKEL EI MÕJU ENAM ÜKSKI VALUVAIGISTI KES KANNATAB SEE KAUA ELAB Valuvaigistite mõju sõltuvus manustamise viisist Valu seos ootusega stiimuli intensiivsuse kohta Kuidas kesknärvisüsteem võtab vastu valustiimuleid Palliatiivne ravi Palliatiivne ravi on suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. PALLIATIIVSE RAVI EESMÄRK ON SAAVUTADA PARIM HAIGE JA TEMA PEREKONNA ELUKVALITEET.
alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres. Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides. Seda saab valemi abil välja arvutada: alkoholisisaldus veres promillides = drinkide hulk x 10 jagatud kehakaal (kg) x 0,65 naistel või 0,76 meestel
keemiline aine ACK põhjustab lihaste kokkutõmbeid ja see on seotud mäluga. DA (doramiin) on ka seotud lihaste kokkutõmbamisega, doramiini puudus võib põhjustada Parkinsoni tõbe(lihaste kontrollimatu käitumine). Serotomiin e lõbuaine aitab organismile toonust lisada. Kui neid on vähe võib tekkida depressioon. Kesk ja piirdenärvisüsteem. Peaaju Närvisüsteem jagatakse kaheks: 13. Kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju. Seljaaju: närvikiudude kimp, mis asub selgrookanalis ja mille ül on varustada peaaju infoga, mis on kehas toimunud. Kui seljaaju ei funka ole invaliid. Seljaaju tasandil paiknevad ka käitumisviisid e refleksid. 14. Piirdenärvisüsteem: jagatakse: 2.1.somaatiline info tuleb meeleelunditelt ja läheb kesknärvisüsteemi. Ül on ka tahtlike liigutuste juhtimine. 1.2
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
treenimisel. Füüsikaliselt saab heli iseloomustada võnkesageduse, lainepikkuse, võnkeamplituudi, helirõhu ja levimiskiirusega. Helikõrguse tajumine on sõltuv sellest, millisesse kõrva on heli suunatud, kas vasakusse või paremasse. Lisaks on mõjutajateks veel ka heli esituse intensiivsus ja kestus. Teised parameetrid üldjuhul ei mõjuta helikõrguse taju rohkem kui 50 senti. Helikõrguse tajumise protsessi juhib kesknärvisüsteem. (Vurma; Ross 3 2006: 331 järgi) Interpreteeringus edastatava info mõistmiseks peab kuulaja lisaks helikõrguste eristamisele sorteerima neid ka vastavalt meeloodiale või harmooniale. See nõuab kuulaja oskust pöörata tähelepanu helide intervallilistele suhetele. Kogemustega muusikutel on helikõrguste eristuse ja tabamise oskus rohkem arenenud kui vähem kogenud muusikutel või muusikaga mitte seotud inimestel
o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) 1 II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline
naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 135.Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid → Piirdenärvisüsteem, c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele → Somaatiline närvisüsteem 136."Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis
5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks) 6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine 7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas) Alkohol on esimene antidepressant 5 aastaga on antidepressantide kasutamine kasvas 35% Omandatud eluviis on haiguste seisund. 90% kopsuvähkidest põhjustab suitsetamine, 80 % kroonilised kopsuhaigestumised, 40% südame- ja veresoonkonna haigestumised. Nikotiin (bioloogiline) aine, mis tekitab füüsilist sõltuvust. Kesknärvisüsteem kohaneb ainega. Nikotiin väikestes kogustes rahustav toime, kaalualandav toime, ärrituvuse vähendamine. Nikotiinil on paradoks: Kui sa seda hakkad tarvitama, organism harjub sellega ja sa hakkad seda koguaeg aina rohkem tahtma. Nikotiini saamise lõppemisel toimuvad võõrutusnähud peavalu, rahutus, unetus. Õpitud käitumine -> igat käitumist saab õppida, nii head kui ka halba (positiivne kinnitus). Suitsetamine alkohol narkootikumid
erutus ja seedetrakti kohanemisvõime vähesus [9]. 11 2.2.4. Buliimia Seda haigust iseloomustab erakordselt suur näljatunne, mis sunnib tarbima liiga suuri toidukoguseid. Mõõdukal bulimiial nälg vahetevahel tõuseb ja langeb, lisaks sellised sümptomid võivad ennetada duodeniiti [9]. • Põhjused: Põhjusteks on orgaaniliselt kahjustatud kesknärvisüsteem, mis viib kesk-mehhanismi häireteks, mis vastutavad nälja-, isu- ja küllastustunde eest. Selliste häirete juurde kuulub entsefaliit, paistetus pealuu lohukese taga, aju vigastused jm. Veel üheks haigestumise põhjuseks võivad olla psüühilised häired — maania, katotoonia (liikumisvõime häire), oligofreenia (vaime alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike, mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid
Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 9 Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus - I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline (12 paari) (31 paari) närvisüsteem(pidurdus) närvisüsteem (erutus) Sünapsi ehitus ja funktsioon- Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb
kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas
See põhjustab emaka limaskesta edasist paksenemist, valmistades organismi ette raseduseks ja luues tingimused, mis on vajalikud viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata ja rasedust ei järgne, siis progesterooni tase langeb ja osa emaka limaskestast irdub. Kõik need hormoonid kõnelevad üksteisega menstruaaltsükli kestel, olles kui väike grupp mängijaid, kellest juhtrolli võtab kõigepealt üks, seejärel teine. 21. Kesknärvisüsteemi struktuur. Kesknärvisüsteem pea ja seljaaju koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerias asuvate sensorite ja efektoritega on kesknärvisüsteem seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid, mida nimetatakse tuumadeks, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes.
tüübist.ü Gastrulatsioon ... toimub erinevate rakukihtide eristumine ja ümberpaiknemine embrüos. Eristatakse kahte etappi: varane ja hiline. Varajases gastrulas eristub kaks rakukihti, välimine ja sisemine, vastavalt ektoderm ja entoderm. Hilises tekib kahe vahele kolmas rakukiht e. mesoderm Rakukihid tekivad erinevate protsesside koosmõjus. Nt. rakkude ümberpaiknemine, rakkude pealekasv, jagunemine mitmel tasandil jne. Ektoderm Entoderm Mesoderm Kesknärvisüsteem Kopsud Lihastik (pea- ja seljaaju) Närvid Bronhid, trahhee Luustik Retseptorid Seedenäärmed Veresooned Naha pindkiht Maks, kõhunääre, Sidekoed (veri, lümf, (marrasknahk) soolenäärmed rasvkude) Naha tekised Kusepõis Naha alumised kihid (moodustised). Nt. küüned, karvad, nahanäärmed. Sh. piimanäärmed.
ülekandeainete vahendusel. Vegetatiivne värvisüsteem reguleerib tahtele mittealluvate siseelundite tööd, sealhulgas ainevahetust ja paljunemist. Hoiab inimese keha elus. Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate elundite tööd, nt. liikumis- ja meeleelundeid. Närvisüsteemi töö aluseks on refleksid: *kaasasündinud eht tingimatud (imemine, hingamine) *elujooksul omandatud ehk tingitud (kirjutamine, rääkimine, valu) · Kesknärvisüsteem Seljaaju- asub selgrookanalis, temast lähtub 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi Peaaju- juhib inimorganismi, koosneb miljonist närvirakust, ühtedes toimub närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüs, kolmandates võetakse vastu otsuseid. Suuraju- moodustab 70% peaajust, katab pealt ajukoor, mis koosneb paljudest närvirakkudest,
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töö...
2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul
mis on võimeline ennast taastootma. Hematop tüvirakud on eellasteks punaverelibledele (erütrotsüütidele), valgetele verelibledele (granulotsüüdid, neutrofiilid, vereliistakud) ja lümfotsüütidele. 10. Ektoderm · Ektodermi derivaadid - Pinnaektoderm (epidermis e nahk, juuksed, küüned, suuepiteel, lääts), - neuraalhari (perifeerne NS, melanotsüüdid, hamba dentiin) - neuraaltoru (peaaju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteem, motoorsed neuronid) · Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Gastrulatsiooni tulemusena tekivad 3 lootelehte; rakud pole enam totipotentsed ainult teatud rakud ja piirkond on võimeline arenema KNS-ks: (induktsioon) blastopoor hakkab ülespoole liikuma ja ''ütleb'' dorsaalsele ektodermile, et see peab arenema KNS-ks;
viljastamise hetkest kuni indiviidi surmani (Laps ja lasteaed:10). Eostumisperiood: 2 nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk (sügoot) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (need peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest ja kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Sünnieelse arengu esimesed 8 nädalat on eriti olulised, sest siis moodustuvad kehaorganid.
peremees on teda varem selle tegevuse peale välja viinud. Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. 9. Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju) ja 2- perifeerseks (motoorne ja sensoorne) Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline. Aju osad ja nende peamised funktsioonid on: Piklikaju - ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine. Ajusild – Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks)
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et
oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2. Seljaaju teine tähtis ül on vastutada tingimatute reflekside eest ( nt tõmbad käe ära tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus)
Juba 4 6. päeval pärast nakatumist tekib nakatunud lümfotsüütide verre sattumisel vireemia, mis võib kesta eluaeg. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab kahest kuni kahekümne nädalani või kauem. Mida nooremad on linnud ja virulentsem viirus, seda lühem on haiguse peitejärk. Erinevad viirusetüved võivad põhjustada erineva patoloogiaga kulgevat haigestumist. Pikka aega eristati haigusel kolme klassikalist vormi: närvivormi, mille korral kahjustuvad nii kesknärvisüsteem kui ka perifeersed närvid ja tekivad ühe- või mõlemapoolsed jäsemete pareesid või paralüüsid. On täheldatud ka pea, silmalaugude ja saba halvatust; vistseraalset või kasvajalist vormi, mille korral tekivad kasvajad mitmesugustes siseelundite; silmavormi, mis iseloomustub vikerkesta värvuse muutumise ja pupilli deformatsiooniga. VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS on pika Etioloogia.
väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Kesknärvisüsteem kontrollib somaatilise ja vegetatiivse närvisüsteemi toimimist. Närvisüsteemis on võimalik eristada teatud funktsionaalseid blokke, mis osalevad küll erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad. See on seos teatud ajukeskuse ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. - Ajukoore toonuse tagamine ehk energeetiline blokk. See on tarviklik nii info vastuvõtu kui ka
Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilis-artikulatoorsete märkide süsteemi (produtseeritakse artikulatoorselt, tajutakse akustiliselt). Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt (geneetiliselt) ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
