· Andke eakale aega vastamiseks; · Ärge rääkige eaka jutule vahele, vajadusel sekkuge delikaatselt; · Kontrollige, kas eakas sai õigesti aru, vajadusel korrake öeldut; · Sõnastage olulisemad teemad ümber ja kontrollige, kas saite eaka öeldust õigesti aru; · Kui eakas ärritub, vahetage suhtlusteemat. Nii nagu kõigi teiste inimestega suhtlemisel, on ka eakaga suhtlemisel oluline arvestada nii iseenese kui oma partneri kehakeelt. Eaka kehakeele jälgimine on oluline ka siis, kui temaga vahetult ei suhelda, sest kehakeele kaudu võib saada teavet eaka vaevustest, näiteks märgamisest, kõhukinnisusest vms. KROONILISE PSÜÜHIKAHÄIREGA EAKA HOOLDUSKAVA Kroonilise psüühikahäirega eaka hoolduskava üldiseks aluseks võiks võtta allpooltoodud EV Sotsiaalministeeriumi tellimisel 2004.aastal valminud eaka hoolduskava näidise. Hoolduskava
("Aforismide raudvara", 2007) - Diogenes Sinopest, eKr412-eKr323 on kaks kõrva ja ainult üks keel -- et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime. - William Shakespeare, 1564-1616 Kõrv ava kõigile, suu vähestele. Kokkuvõte Kuulamine on kõige lihtsam nõustamisoskus. Meenuta alati vanasõna "Rääkimine on hõbe..." Üheksakümmend viis protsenti teabest antakse edasi kehakeele ehk aktiivse kuulamise abil. Mida vähem sõnu, seda parem! Kehaasend, liigutused, silmside, miimika räägivad rohkem. Kõige parem on alustada lõõgastunud ja vastuvõtliku kehaasendiga. Nagu ütles üks nõustaja: "Suletud kehaasend ehitab inimeste vahele nii kõrge seina, et sellest on raske üle ronida". Avatud ja lõõgastunud kehaasend näitab, et nõustaja on kuulaja ja mitte kohtunik. Parim viis seda näidata on istuda käed ja jalad vabalt,
toimub enamasti probleemitult ja pakub lapsele lõbu. Loob lapse kakskeelsusele korraliku vundamendi. (Baker, 2005, 129.) Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale? Kakskeelne laps rühmas toob õpetajale kaasa suurema töökoormuse ja teatud mõttes ka suurema vastutuse. Õpetaja tajub end kandvat mitut rolli ning seetõttu tunneb õpetaja lisakohustust: · rohkem selgitamist, kontrollimist, jälgimist, analüüsimist; · mõistete, sõnavara selgitust; · kehakeele abil õpetamine; · vastandtähenduste abil õpetamine; · töölehtede ja pildimaterjali leidmine; Kakskeelse lapsega suheldes on koolitatud õpetajal tavaliselt välja kujunenud teatud põhimõtted: · aeglasem kõne; · lihtsamate sõnade kasutamine; · küsimuste ja selgituste kordamine; · näitlemine, kehakeele kasutamine; · täiendavate selgituste andmine.
vaadates küsijale silma ja jäädes tasakaalukaks ka kuitahes intrigeeriva küsimuse peale. Nad ei räägi küsitlejat surnuks vaid jagab vajalikke fakte. Nad on ise huvitatud ettevõttest ning taotletavast tööst, ning tahavad selle kohta rohkem teada. Kogu olek on loomulik ja huvitatud. Niisiis tuleks töövestlusele minnes ohjeldada oma jutukust ning jagu saada vaikimissoovist. Parim oleks jälgida kuldreegleid, mis kehtivad eelkõige kehakeele kohta ning on esimesel neljal sekundil äärmiselt olulised: Hoida silmsidet Naeratada Kasutada normaalset käesurvet (mitte lodev, mitte pigistav) 5 Sirge kehahoiak Kasutada rahulikku, tasakaalukat häält Olla meeldivalt ja korralikult riides, hoolitsetud Kõigi eelduste kohaselt peaks see looma meeldiva esmamulje, vältima negatiivse
sundimatuse tunde. Mõeldes tagasi hiljutistele presidendivalmistele ja sealt alguse saanud meediakärale, peaks kõigil olema meeles kehakeeleekspert, kes presidendikandidaatide emotsioone meieni üritas tõlgendada. Sellised eksperdid on tekkinud ainult tänu sellele, et inimeste liikumise ja emotsioonide vahel on suhe. Kõik liigutused ja žestid, mida me teeme, ning isegi asend, kuidas me seisame, väljendavad tegelikult seda, kuidas me ennast sellel hetkel tunneme. Tänu kehakeele seosele liikumisega peetakse tantsimist hinge peegelduseks. Liikumise abil on võimalik ületada keelebarjäärid ning jõuda inimesteni väga primaarsel emotsionaalsel tasemel. (Warren, 2008) Lihtsalt välja öeldes: tants on emotsioonide esitlus, mida väljendatakse liikumise abil. Eelkõige puudega inimeste jaoks on väga oluline, et nende tants, nende liikumine, näeksid ilmavalgust. See on hea neile nii füsioloogiliselt kui ka emotsionaalselt. (Warren, 2008) Keda ravida?
Kehakeelt tõlgenda kontekstist lähtuvalt: Näo puudutamine näiteks vihjab sellele, et kuulaja suhtub sinu juttu negatiivselt ja umbusklikult. Raskus seisneb selles, et püüad ära arvata, kui negatiivselt. Mitte ainult kuulaja nägu ei hakka tahtmatult kihelema, kui talle valetatakse, sama juhtub ka valetajaga. Selle vältimiseks käsi ennast lihtsalt keelatud kehapiirkond rahule jätta. Konguents: Kongruents (mõtete, sõnade ja kehakeele omavaheline kooskõla) on oluline, kui tahad valetajale jälile saada, või varjata omaenda valesid. Vastuoluline kehakeel, mille puhul zestid ei ole kooskõlas sõnadega, annab aga tunnistust valetaja sisemisest rahutusest ja peaks muutma meid valvsaks. Vastuoluline kehakeel ei reeda mitte ainult konflikti kõneleja mõtete ja sõnade vahel, vaid on seotud ka sellega, mida tema omakorda kuuleb sinult ja teistelt juuresolijatelt. LÄBIRÄÄKIMISED
10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12
mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim olles koos Hong Kongi ja Singapuri lennujaamadega ainsad 5 tärniga hinnatud lennujaamad. Lõuna- Koreas ei räägi väga paljud teenindajad inglise keelt ning seda isegi hotellides. Kuigi sellekohane teade on igal pool väljas, et teenindatakse inglise keeles, piirdub asi siiki pigem kehakeele ja zestidega. Kuid selle juurde käib siiras hea tahe, sõbralikkus, abivalmidus ja rahulikkus, mis kompenseerivad puuduliku keeleoskuse. Kuid Koreas on igal pool ka Turismi informatsioonipunktid, kus ka kindlasti osatakse inglise keelt. 10 6. Kasutatud kirjandus. http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/krtoc.html http://et.wikipedia.org http://countrystudies.us/south-korea/53.htm http://www.trip.ee 11
pärandada oma omandiosa testamendiga. Lisategevused tunniks : 1) Koostame diagrammi ja võrdleme ühiskonna korraldust Vana-Egiptuse ja tänapäeva Eesti vahel. Mis on ühist ? Mis on sarnast ? 2) Sõnaseletus mäng Õpilane saab kaardi ja peab selgitama teistele seda sõna. Saab mängida kahes versioonis : a) Seletamine sõnade abil b) Seletamine kehakeele abil See, kes sõna ära arvab, seletab järgmisena. SFINKS PÜRAMIID PREESTER TALUPOEG ORI VAARAO NIILUS HIEROGLÜÜF PAPÜÜRUS ŠADUFF Lõiming Kunstiõpetus : Savitahvli vamistamine Vaja läheb : pilt vaarao maski kujutisest voolimissavi plastikust nuga kuldne värv akrüülvärvid Igaüks valib endale ühe vaarao kujutise, soovitatavalt maski osa. Savist voolitakse
qi ja meridiaanide süsteem ning sellega seotud teooria mängib olulist rolli, kuid seda on raske seostada kaasaegse arusaamaga kehast. Kuigi on iidsed traditsioonid qi ja meridiaanide olemasolust, pole tänapäeval keemikud, bioloogid ning füüsikud leidnud vettpidavaid tõendeid tõestamaks nende olemasolu. 8 Nõelravi kasutamine Akupunktuuri punktide määramiseks kasutatakse patsiendi kehakeele jälgimist ning tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole, eelkõige keelele, analüüsitakse keele suurust, kuju, pinget, värvi ja katet. Kuulamine keskendub vilistavale hingamisele, hasitmisel üritatakse teada saada keha lõhnasid. Küsitlus keskendub erinevatele haigusseisunditele: külmavärinad ja palavik, higistamine, söögiisu,
uskumused, keskkond, võimed, identiteet. Tähtsaks elemendiks on tagasiside saamine teistelt enese käitumise kohta ning vastupidi. Tuleb võtta arvesse ka enesekehtestamise roll teatud olukordades ning oskus ära tunnetada piir, mil see on kohatu. Tuleb osata toime tulla vaenulike rünnete, süüdistustega, jms. Klienditeenindaja võtmeks on suuresti psühholoogilisel tasandil oskus ära näha kehakeele ning hääle mõju suhtlemisel ning erinevate inimestega kontakti luues. Hea teenindaja on olla siis, kui on oskus kasutada kõiki nippe, kuidas mõjutada klienti. Klienditeeninduse paratamatu külg on kokkupuude klientidega, kes ei ole ühe või teise asjaga rahul. Seega on ka klienditeenindaja üheks ülesandeks see, et klient lahkuks teenindaja juurest heas tujus ning rahulolevana. Kõik eespool mainitud reeglid kehtivad ka suhtlemisel telefoni teel
'' - ,,Pean enne sulle vastamist kontrollima oma rahalist olukorda.'' e) Põhimõtteline ei. Näiteks: ,,Tead, mul on juba kümme aastat põhimõte, et ma ei laena oma autot teistele.'' f) Absoluutne ei. Sobiv kasutada tüütaval pealekäimisel. g) ,,Katkine plaat'' (MCKay väljend), Keeldumist väljendatakse selges, lühidas, konkreetses lauses. (,,Seekord ma kohe kuidagi ei saa'') pealekäimisel korratakse kehakeele saatel ja paralingvistiliste vahenditega (hääletoon) mängides enam-vähem sama sõnumit kas või kuus korda kuni teine pool saab viimaks aru. P.Breitman ja C. Hatch soovitavad ei ütlemise olukordi ette näha ja ebasoovitavad palved- nõuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest või muist asjust, mis laastavad su rahakotti. Soovides
Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.). Kehakeel- Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust:
Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian end ka huumori koha pealt tagasi, väga vähe kasutan üldse sellist pilkavat või õelutsevat huumorit. d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a.) Poos ja keha liigutused- olen märganud, et kas tahtlikult või tahtmata ongi nii, et muudan või peegeldan oma keha liigutusi vastavalt kas meeleolule (nt. käed puusas= vihane) või ka selleks, et tähelepanu äratada kuulajas/ vaatajas. Samuti tahtmatult, näiteks kuulates kedagi, jäljendan tema poosi või kui keegi paneb jala üle teise jala, siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b
,,Negatiivne" selles tähenduses ei näita suhtumist, vaid väljendab millegi olulise ja enne olemas olnud iseloomujoone, omaduse või oskuse kadumist. Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam emotsioone endisel viisil: asjad, mis kutsusid varem esile tugevaid emotsioone, jätavad neid nüüd ükskõikseks . Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda, millega on kunagi algust tehtud. Noored ei suuda jätkata õpinguid ega minna tagasi tööle. See võib areneda nii kaugele, et skisofreeniahaige ei tule toime igapäevaste toimingutega(Toidu valmistamine). Huvi puudumine asjade vastu
toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon
lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon
Tiit vihjas siis, sellele, et ta tahab kellegagi nendest probleemidest rääkida. Ta tuli minu juurde, kuna ma tundsin teda. Rääkis oma jutu ära üksikasjadeni, et mida ta plaaninud on ja kuidas ta selle mõrvaplaani täide mõttes viia. Tema ei küsinud minu käest, et kas mul on talle raha laenata ja mina ei pakkunud ka, ma kuulasin. Ma olin vait, ma vahepeal noogutasin, vaatasin talle otsa ja kasutasin muid positiivseid kehakeele mooduseid. Mis siis toimus? Jutuajamise lõpus küsis Tiit, et kas mu mehel on metsa kedagi vaja appi tööle. Ma ütlsein, et ei tea. Tegelikult ma teadsin, et mu mehel pole kedagi sinna appi vaja, aga mu mees võttis Tiidu endale appi. Tiit sai oma asjadega järje peale, ta maksis oma võlad ja sai eluga edasi minna. Tegelikult tal oli vaja kedagi, kes kuulaks. Viimased sõnad olid tal, et ta ei taha sinna vanglasse tagasi minna, seal ikka jama olla küll.
Seega, sõnade emotsionaalne värving ei sõltu otseselt neid tähis- Keel pole vaksast pikem, aga võib Sõnad on kõige tõhusam mõnu tavate asjadega seotud emotsioonidest. Põhimõtteliselt võib igast tappa süllapikkuse mehemüraka. aine, mida inimkond tunneb. sõnast kujuneda sõimusõna, kui seda hakatakse kasutama osana Jaapani vanasõna Rudyard Kipling verbaalsest agressioonist ning sõna kasutus on seotud agressiiv- se kehakeele, miimika ja intonatsiooniga. Iga sõna on eelarvamus. Keele kuritarvitamine Välja ütlemata jäänud kurjade sõnade Friedrich Nietzsche tekitab hinges pahelisust. allaneelamisest ei ole keegi kunagi mao Sokrates haavu saanud. Keel ja kultuur
sõnum peab kuulajat toetama hoiduma peaks sildistamisest, sarkasmist, minevikus tuhnimisest, negatiivsetest võrdlustest, süüdistavatest ,,sinadest" ja ähvardustest. 1.3 Kehakeel ja ruumisuhted Tavaliselt väljendatakse huvi teise vastu kehaliselt e. kuidas sa teise poole pöördud ja neid vaatad ning verbaalselt - kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7 kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid
Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4.Must sapp melanos chole Ta diferentseeris domineerivama mahla selle temperatuuri, niiskuse alusel temperamendi neli põhilist tüüpi: 1
· Lähetaja · Sõnum · Kanal · Vastuvõtja Suhtlemine toimub siis, kui ühel isikul (lähetajal) on sõnum, mille ta teatud kindla vahendi (kanali) kaudu edastab vastuvõtjale (sõnumi saajale). See protsess toimub kahes suunas, sest sõnum ajendab vastuvõtjat sellele vastama. Vastamisprotsessis muutub sõnumi saaja omakorda sõnumi lähetajaks, lähetades sõnumi tema poolt valitud kanali kaudu ning seega andes tagasisidet lähetaja esialgsele sõnumile. Sõnatu suhtlemise ehk kehakeele uurimisele pööratakse nüüd palju suuremat tähelepanu kui varem ja terminit ,,kine" (eesti keeles tähendab liigutust) kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Kine on analoog tähele sõnalises tähestikus. 7. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Biloogilised tegurid Paljud bioloogilised tegurid mõjutavad indiviidi sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise võimet,
See info on võimalik kätte saada läbi vaatluse, intervjueerimise ning küsimustike kaudu ning kõige efektiivsem on hindamine siis, kui neid kolme meetodit koos kasutatakse juhtumi uurimisel.18 Vaatluse puhul on eelkõige tähtis mitteverbaalne pool. Spetsialist saab palju infot lapse välimust vaadates (kas on puhas, hoolitsetud jne), jälgides lapse ja vanema vahelisi suhteid ooteruumis ning nende käitumisest vestluse käigus. Läbi vaadeldavate kehakeele, miimika, pilkude, hääletooni ja asendi ruumis üksteise suhtes saab järeldada palju vanema ja lapse vaheliste suhete kohta. Üks vaadeldav etapp on ka lapse mängu jälgimine. Läbi lapse agressiivsuse mängides võib aimu saada sellest, mida laps on reaalsuses tajunud, kogenud, näinud või kartnud.19 Intervjueerimise juures on kaks külge: vestlus lapsega ja vestlus vanemaga. Vestlus lapsega koondub nelja teema ümber: lapse enda kaebused, lapse emotsioonid ja nende regulatsioon,
Seetõttu võib seda samuti lugeda ajalooliseks konstruktsiooniks. Kasutas mustvalget filmi kuna see oli esteetilisem ja näis vanem. Peale selle filmis veel Uus- Guineas Baruya hõime, need filmid olid keelatud filmitavale kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest
mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites. Selleks on mingit rahvast mõista, on sageli vaja mõista neid iseloomustavaid väljendeid, mis võivad olla väga mitmetähenduslikud. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid, eriti kui olete hea kehakeele tundja, sest neid on märksa raskem kontrollida, samas kui sõnu on inimesel palju lihtsam kontrollida ja tõde sõnade abil moonutada. 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne (0 15 45 cm), personaalne (45 75 120 cm), sotsiaalne (120 215 360 cm) ja avalik tsoon (360 610 - ... cm). 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
arust, neljadaks mõtleme, mida teine arvab meist. Looduslik- ja tehisisukutaju. Loodusliku taju puhul on tegu vastatikuse tajuga. Prognoos teise inimese käitumisele on oluline. Olemuse ja nähtuse küsimus kas parter näitab meile oma olemust või pindmisi maske, kas see olukord võib muutuda. Mõõtmise küsimus mida me mõõdame, mis on meie mõõtmiseaine, objekt, mis liiki mõõtmisega me tegeleme, kui täpne on mõõtmine. Sõna, kehakeele ja teo vahekord. Tegu on alati kõige tõelisem. MINA-TASANDID SUHTLEMISEL a) RÖÖPNE b) RISTUV Vanemad saavad olla rööpses suhtluses ainult siis, kui objekt on keegi teine. ÜKS TASAND NÄIDE NR 1: Näidake palun tolmuimejaid! T-T Kas te olete kuu pealt kukkunud? V-L Ristuv suhtlemine. Esimene võimalus eesmärgi täitmiseks on jätkata täiskasvanu tasandil kuni partner ise ka täiskasvanuna käitub. Lapse tasandil vastamine vajab eneseregulatsiooni (,,Kukkusin jah, siin ma olen
2 LOOGE INIMESTEVAHELINE SIDE Mõtleme sõbralikele märkustele kui ,, sideme " loomise vormile inimestevahelise sideme loomisele. Olles oma töökaaslaste suhtes tähelepanelik neile olulisel kombel, olete loonud nendega sideme, mis on tähelepanelikkuse kultuuri loomise seisukohalt eluliselt tähtis. Loomulikult on äärmiselt vajalik, et need teod tuleksid südamest. Automaatsel või kaalutletud tänuavaldustel ei ole ühesugune mõju. Teie kehakeele ja entusiasmi astme järgi võivad inimesed kergelt kindlaks teha, kas te lihtsalt naeratate võltsilt ja pillute tühje sõnu ega tee tegusid, mistõttu tekkinud side katkeb kiiresti. Sideme loomine võib toimuda lõputul arvul erinevatel viisidel. Tsitaat raamatust ,,Kallista oma töökaaslasi" ,,Ma õppisin ära selle, kuidas jagada armastust ja kallistusi. Kui teate, et konkeetne inimene ei ole embaja tüüp, olgu peale, siis toimib suurepäraselt ka tugev käepigistus. Kuna ma olen
Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised
*Hinda vaadet poodiumilt *Vabane mürast 32. Mis on lavahirm? ... alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees 33. Kuidas jagu saada lavahirmust? *Selgita välja, mis sind närvi ajab *Muuda oma arusaamasid *Mõista, kuidas publik end tegelikult tunneb *Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja *Enneta probleeme ja pane lahendused Valmis *Jõua varakult kohale *Ära oma närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 34. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? 35. Millised on keelekasutuse reeglid kõnepidamisel? 36. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? 37. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? 38. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? 39. Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? *"Barjääri" argument on müüt *Kasuta pulti kui strateegilist
Vabane mürast. 23. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? - ... alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees. *Selgita välja, mis sind närvi ajab *Muuda oma arusaamasid *Mõista, kuidas publik end tegelikult tunneb *Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja *Enneta probleeme ja pane lahendused valmis *Jõua varakult kohale *Ära oma närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? kehakeelega võite reeta kõik kui olete laval ise igavlev ja loete tuimalt teksti muutub ka kuulajatele tekst igavaks, kui olete aga liiga rahmeldav siis ei suuda ka kuulajad teiega sammu pidada 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? annab
filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et kasutataks just 36mm filmi slp, et seal sai filmikaadreid kasutatada fotodena (kaks kärbest ühe hoobiga). Peale eestlasi filmis veel soomeugrilasi (udmurdid, vepslased). Kineesika (kinesics) – kuidas antropoloogilisi võtteid on kasutatud kehakeele uurimiseks. Filmi ja fotograafiat kasutatakse sellise kehakeele analüüsimiseks, mis tavaliselt jääb tagaplaanile/varjule. Nii võib päris palju kultuurist teada saada. Sellel on pikk traditsioon ja eriti aktuaalseks muutus 50ndatel. Inimeste kehakeelt on vajalik uurida selleks, et mingi 70% suhtlusest toimub kehakeele abil, mittevebraalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline mitteverbaalne suhtlusviis, sel on olemas omad kindlad reeglid jne
· Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur...
klient võib olla alati kindel. Ainult sel juhul võib ta loota tellimuste järsule kasvule. Usaldusväärsuse tähtsustamine – Ei tohi anda katteta lubadusi või püüda klienti mingil muul viisil petta. Kui toode ei vasta kliendi lootustele, ärge tehke takistusi selle tagasivõtmiseks või ümbervahetamiseks. Tuleb olla aus ja usaldusväärne. Kehakeele kasutamine - Ühistele otsustele on kergem jõuda, et suhtlemine toimub “avatud asendites”. See väljendub pingevabas olekus, jalad ega käed pole ristatud, kehad on pööratud teineteise poole. Seisukohtade tõendamine - Müümisel kasutatavad argumendid ei pea olema üksnes usutavad, vaid ka kontrollitavad. Mida enam me suudame esitatut tõendada, seda suuremaks muutub meie usaldatavus kliendi
· Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4
· Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. · Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. · Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku · Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kehakeele tähtsus- 7% verbaalne, 38% vokaalne hääletoon, 55% kehakeel 16. Armastus ja sõprus Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks peetakse seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama
plaan? Kaastäideviimine võib olla osaline, konkreetse isiku vastutust hinnates ja analüüsides on võimalik variant et mingis osas tegutses üksiktäideviijana ja mingis osas kaastäideviijana Kas kooskõlastamine, kokkuleppimine ja plaanitegemine peab olema eelnev või on võimalik leppida kokku kohapeal? Plaani tegemine võib toimuda ka sündmuste keerises Kas kokkuleppimine eeldab alati ka suulist-kirjalikku-allkirjastatud lepingut või on võimalik kokku leppida kehakeele abil? Võivad ka kehakeele abil teineteist mõista On võimalik et üheaegselt pannakse toime kooskõlastamata kuritegusid. Eriliste isikute tunnus – A on varem tapmises karistatud ja B ei ole, kas nad moodustavad mõrva mõttes kaastäideviimise? Eriline isikutunnus kehtib sellise isiku juhul kellel seda on ehk üks vastutab mõrva eest ja teine tapmise eest. Mis saab siis kui üks plaani ületab? – kui üks ületab plaani nt ei
Suhtlusportaalides pilte üles pannes töödeldakse pilte endale meelepärasemaks, ankeetidesse kirjutatakse levinumad huvid. Seega Interneti virtuaalmaailmas suheldes tunneb end mõnusalt ja vabamalt. Tuntakse, et sobitakse antud keskkonda paremini kui reaalses elus. Internetisuhtluses ei ole näha inimese emotsioone, väljendusmaneere. Reaalses elus mängivad emotsioonid, väljendamismaneerid väga olulist osa suhtlemises. Reaalses elus on võimalik suhelda inimesega kehakeele, hääletooni ning näoilmega, kuna see mida öeldakse Internetis ühe lausega ei pruugi teisele inimesele samamoodi arusaadav olla. Interneti kaudu suhtlemine teeb olemise mugavaks ning lihtsaks. Suhtled inimestega endale sobival ajal ja kohas. 13 Internet täna maailmas INTERNET JA TURVALISUS
Mitteteeniduslik käitumine sõltuvusse asetav. Panen kliendi sõltuvusse oma tujust, soovist, rumalusest jms. Agressiivne kehakeel+verbaalne (nt närvilised liigutused). Eirav e emotsioonitu. Alistuv nt alaealisele alkoh. müümine. 45. Millest koosneb suhtlemisahel ja millised võivad olla teenindamist mittevõimaldavad suhtlustakistused? Suhtlemisahel: sõnum sõnumi edastaja sõnumi vastuvõtja sõnumi kodeerimine (sõnumi väljendamine sõnade v kehakeele abil) ja dekodeerimine (sõnumi lahtimõtestamine vastuvõtja poolt) müra, suhtlemistakistused tagasiside, suhtlemise edukus. Suhtlemistakistused nt keelebarjäär (paluda rääkida aeglasemalt telefonis, silmast silma rääkimine); kesskkond (taustahelid, teised in-d). 46. Mida peab teenindaja tegema ja silmas pidama et suhtlusprotsess hästi õnnestuks? Arvestama suhtluspartneri isiksusega + teab suhtlusahela koostisosi ja etappe. Teenindaja
Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes
) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal) II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb. 1. Ukseavajad So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi. o kehakeele kirjeldus o üleskutse juttu jätkama o vaikimine, et teine võiks otsustada, kas jätkata või mitte o hoolivuse väljendamine 2. Väikesed julgustused On lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelema, aga hoiavad ka kuulajat erksana (Jah? ; näiteks... ; mh-mh; ahah ;õige küll; ja siis ; kindel see; igasugune nõustumise väljendamine jne ). 3. Toetavad küsimused
efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse: -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika, distants ja silmside). -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse
Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma emotsioonide ja tunnete näitamine zestikuleerides), mitte akustilistel süsteemidel (nagu kuuljate puhul). Suhtlemine on saavutatud käte kindlal viisil liigutamise ning miimika abil. Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada. Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa
Rekonstruktsioon näidati tollaseid töövõtteid, tehti kõik, et jääks mulje, et tegemist oleks sajandivahetusega. Umbes 30 aastat tegi selliseid filme. Pärast eestlastest filmide tegemist hakkas filme tegema ka soome-ugrilaste juures. Ta oli lihtsalt etnograaf, kes ütles, kuidas ja mida filmida. Töö tegid ära palgatud operaatorid. Muuseumile koguti materjali (esemeid) ja ühtlasi tehti filmi. UUS TEEMA: Kuidas on kasutatud audiovisuaalseid võimalusi mitmesuguseks inimese kehakeele uurimiseks ja nende uurimistulemuste esitamiseks. Kasutati filmi ja fotograafiat selleks, et uurida kehalist käitumist ja uurida inimese suhtumist sellest, mis on inimesele teadvustamata võib päris palju kultuuri kohta teada saada. Kehafilmi/pildistamise suunal on pikk traditsioon visuaalses antropoloogias, muutus eriti aktuaalseks 50ndatel ja 60ndatel aastatel oli populaarne uurimissuund. Miks on vaja inimese kehakeelt uurida? Inimene
..................................................................................... 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehale annavad käsu meie mõtted! Kui me ei suuda olla mõtetes värsked ja rõõmsad, siis saab aidata kehakeel meil välja paista siiski reibas ja elurõõmus. Seega on kehahoiakuga võimalik ka oma enda mõtteid ja tundeid mõjutada. 17 Kehakeel mõjutab tugevamini kui inimese sõnad. Usaldusväärse kehakeele saavutamiseks tuleb alustada mõtete puhastamisest. Kas usuksite hooletult vastavat või pilkupeitvat müüjat, kes väidab, et vorst, mida soovite osta, on värske? Tunduvalt kergem on omada heatahtlikku ja positiivset suhtumist, kui seda tekitada häälestumisega oma rolli. Igal inimesel on oma distantsitunnetus ehk siis oma ruum, milles ta asub. Sellesse ruumi tavaliselt võõraid ei lasta. On ka inimesi, kelle jaoks on füüsiline kontakt lausa ebameeldiv ja
ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; teadvustatakse õppimispaiga mõju omandanud teadmiste kvaliteedile.
asju ka iseendast. · Tema eneseavamine ei ole eesmärk omaette, kui teisel inimesel on suurem vajadus seda teha. · Kuulaja efektiivne eneseavamine peaks aitama rääkijat edasi. Konfrontatsioon · Võib kasutada vormi: · " Ühest küljest sa ütled/ tunned/ teed ja teisest küljest, ütled/ tunned/ teed sa. Vastuolude puhul: · Mõeldava ja öeldava vahel · Tuntava ja öeldava vahel · Öeldava ja tehtava vahel · Sõnade ja kehakeele vahel · Minapildi ja selle vahel, kuidas teised näevad · Elu, mida ta elab ja elu mida ta soovib. Enne konfronteerumist tuleb: · tekitada usalduslik ja mõistev õhkkond. · tuleb olla kindel, et rääkija on lahknevuste uurimiseks valmis ja saab sellega hakkama. Emotsionaalse vastutuse arenemine · 1. Emotsionaalne orjus usume, et oleme vastutavad teise inimese tunnete eest. · 2. Vastumeelsuse tasand keeldume
Avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine. Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida tehti (klient teeb kokkuvõtte), tagasiside, mingisugune ettekujutus järgmisest kohtumisest. Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel: Järsk teemavahetus Pikad ja keerukad küsimused nt kaks küsimust ühes Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine) Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima: Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus, töö jne. Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai
töölisega, huvitub lihtsa inimese elust. Otsib väikseid nüantse. Saadab leebe huumor 68. Aastal sai klassikuks ,,8 jaapanlannat" 3 novellikogu. Tehasesse 8 jaapani väliskülalist. NSVL'is taheti näidata, kui võimas selle tööstus. Lihtsale töölisele Georgile ülesanne tutvustada hoone igat ruumi. Georg on ainuke, kes oskab võõrkelt(hisp.), sestap ta jaapanlaste teejuht. Armub neisse kõigisse. Kui sõnaline keel ei toimu, annab edasi seda kehakeele kaudu, üritab ka armastust edasi anda. ,,Rohelise seljakotiga mees"- kuidas novellis avaldub ühiskonnakriitika? Tekitas paksu pahandust, aga teksti ette lugemist ära ei keelatud. Kriitika NSVL suhtes. Kõik kontrollimatu taheti ära keelata, taheti allutada võimule.. ootasid ühiskonnale ohtlikku kohta, kus seda tegelikult polnud. Iga asja jaoks eeskirjad, probleemi tekkides kellele helistada,et probleem kaelast ärasaada, bürokraatlik masinatöö-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
