Referaat "Kuulamine" (3)

SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3
2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4
3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5
4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6
5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7
6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8
7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9
Sissejuhatus
Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada.
16 märki heast kuulajast .
Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel.
HEA KUULAJA
1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku.
2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis.
3. Kuulab aktiivselt.
4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud , mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks.
5. Omab erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ning kasutab neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu.
6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid . Integreerib kuuldut ja nähtut.
7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta kuulata seda suurema tähelepanelikkusega.
8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust
9. Annab rääkijale õiget tagasisidet.
10. Püüab teda mittehuvitavaid ärritusi mitte tähele panna, oskab kontsent-reerida. Jätab oma mured “ukse taha”. Püüab kuulata tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale.
11. Ei lase end emotsionaalsetel väljenditel häirida.
12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - püüab viia öeldut kokku varasemalt kuulduga, paneb tähele rääkija hääle-tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks.
13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei toimuks sõnumi moondumist.
14. Viib ennast käsitletava teemaga kurssi juba eelnevalt. On hea erialaste terminite ja võõrsõnade tundja .
15. On alati avatud ning arvab , et alati räägitakse midagi, mida ta ei tea. Ei arva kunagi, et on kõige targem
16. Kuulamise ajal ei mõtle kõrvalistele asjadele. Kontsentreerub kuulamisele, mitte sellele, kuidas esitada küsimusi.
16 märki halvast kuulajast .
Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel.
HALB KUULAJA
1. Peale esimeste lausete kuulamist arvab, et kogu jutt tuleb ebahuvitav.
2. Peab efektiivse suhtlemise eest vastutavaks vaid rääkijat.
3. Kuulab passiivselt.
4. Leiab tihti puudusi ja nõrkusi esineja isiku või esituse juures. Unustab, et kõik esinejad ei saa olla sarnaselt head ning neil kõigil on omad käitumise iseärasused.
5. Suudab tihtipeale kuulata järje-pidevalt vaid siis, kui esitus on hästi struktureeritud, vastasel juhul võib kaotada kuulamisjärje. Püüd üles kirjutada kõike öeldut viib selleni , et ei kuulata tähelepanelikult.
6. Kuulab põhiliselt fakte - kuupäevi, nimesid , valemeid jms., mida on aga raske meelde jätta ning on tihtipeale ka tähtsusetud. Samas jätab tähele-panuta mitteverbaalse kõne.
7. On olnud vähem kogemusi seoses “raske” kuulamisega. Eelistab kee-ruliste intervjuude jälgimistele kergesti jälgitavaid TV- ja raadio- programme . Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu.
8. Kipub segama vahele, vaidlema .
9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet.
10. On kergesti häiritav või loob häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu-jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik-likel probleemidel segada kuulamist. Tähelepanu hajub, kui on väsinud, unine, näljane või tahab minna koju.
11. Reageerib kergesti rääkija emotsionaalsele väljendusele ning unustab samal ajal edasi kuulata.
12. Kaldub aeglasemate esituste puhul unistama. Kuna keskmine mõtlemise kiirus on 400-800 sõna/min, aga rääkimise kiirus keskmiselt 100-175 sõna/min, siis võib halb kuulaja kasutada seda aega millelegi muule mõtlemiseks ja unustada kuulamise.
13. Ei ole teadlikud, et nende eel-arvamused võivad moonutada vastu-võetavat sõnumit.
14. On segaduses, kui ei mõista millest räägitakse, kui kasutatakse näiteks talle mitteteadaolevaid sõnu. Lihtsam on alati öelda “Ma ei kuula-nud” kui “Ma ei saanud aru”.
15. On kindel, et teab piisavalt kõike, mis seondub antud teemaga. Arvab, et räägiks ise sellel teemal paremini
16. Pole tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsi-musi või vastata rääkijale.
6 asja, mis aitavad kuulata
1.Tähelepanu
Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio, lülitada välja telefonid , viia lapsed vanavanemate juurde. Samuti võib olla kodus palju rutiinseid, segavaid asju. Siis võib aidata keskkonnavahetus.
2.Sõnatu suhtlemine ehk kehakeel
Siia kuuluvad miimika , poos, žestid ja silmside . Esimesed kolm annavad rääkijale märku, et me saame temast aru ja elame kaasa. Silmside õige kestus tuleb aga kuulamise ajal endal leida. Ainitine silmapunnitamine pole tavaliselt hea. Laske rääkijal pilguga harjuda: vaadake talle otsa, kuni ta seda talub, siis keerake pilk ära. Järgmise vaatamisega võite silmside kestust pikendada.
Oluline on ka kaugus, millelt suheldakse. Meil kõigil on oma privaatruum, see erineb rahvuseti ja inimeseti. Kui näed, et rääkiga tunneb end ebamugavalt, proovi vahemaad suurendada.
3.Vaikne kuulamine
Kuulaja kuuleb rääkija antud infot, kuid esitab ise vähe küsimusi.
4.Empaatiline kuulamine
Väga oluline. Selle eesmärk on mõista teise jutu emotsionaalset ja sisulist tähendust: mida see jutt rääkijale tähendab, mida ta tunneb, teeb see teda kurvaks või rõõmsaks, milline on tema hoiak. Empaatilise kuulamise eeldus on positiivne hoiak ja eneseaustus: olen valmis ära kuulama teise seisukohti, ei torma vastu vaidlema ega suru oma arvamust peale. Kui endaga hästi läbi saadakse, on kerge ka teisi aktsepteerida. Depressiivsel inimesel on raske olla hea kuulaja - ta ei saa endaga hästi läbi, tal on hulk negatiivseid mõtteid nii iseenda kui teise kohta. Ta võib reageerida kõnelejale viha või kurbusega, võib võtta juttu kui vihjet enda kohta.
5.Peegeldav kuulamine
See osa on väga oluline ka rääkija jaoks.
1.Kuulaja täpsustavad küsimused aitavad rääkijal probleemi endale selgemaks saada. Küsida võib detailidena välja, vahel on need väga olulised.
2.Ümbersõnastamine.
Ümbersõnastamisest saab rääkija teada, kas teda mõisteti täpselt. Sobivad mina- teated : „Nagu ma aru sain, juhtus sinuga…“ Siit saab rääkija aru, kas ta on teate edasiandmisega natuke nihu pannud , või oli tema hoiak liiga käre…
3.Tunnete peegeldamine .
Kui inimene on mures, on oluline teda nn emotsionaalselt ventileerida. „Ma saan aru, et sa oled kurb/ vihane .“ Mida rohkem inimene oma tunnetest räägib, seda avatumaks ta muutub.
4.Kokkuvõtete tegemine.
Tavaliselt piisab kokkuvõttest: „ Ma saan aru, et sinuga juhtus selline lugu ja sa oled nüüd kurb…“ Kuulaja ei pea kohut mõistma, lohutama ega lahendusi pakkuma, tavaliselt piisab lihtsalt kuulamisest. Kui siiski tundub, et on vaja veel midagi, on kõige lihtsam rääkijalt küsida, mida tema heaks teha saab.
6.Mälu
Oluline on nii lühi- kui pikaajaline mälu. Kujutlege olukorda, kus te ei mäleta, mida partner viis minutit tagasi rääkis. Kuidas see mõjuks? Kui olete teadlik, et teil on mäluga raskusi, tuleks seda partnerile öelda.
VEEL:
Suhtleja üks hea omadus on kuulamisoskuse olemasolu.
Kuulamine on : sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, dešifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine.
Kuulamise tüübid: Kriitiline kuulamine, kaasamõtlev kuulamine, teraapiline kuulamine, väärtustav kuulamine ja viisakas kuulamine.
Kuulamise parandamisele saab kaasa aidata ka rääkija ise, kui ta on teadlik võimalikest kuulamisbarjääridest ning püüab käituda nii, et nende mõju kuulajale oleks minimaalne.
Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine.
Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks.
Tsitaate kuulamise kohta
- Igor (Fjodorovitš) Stravinski , 1882- 1971
nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka.
(Ajakirjas New York Review of Books , 1957)
- George Bernard Shaw , 1856 -1950
rääkida nii kõvasti, kui ei kuule , mida öeldakse?
(“Aforismide raudvara ”, 2007)
- Diogenes Sinopest, eKr412-eKr323
on kaks kõrva ja ainult üks keel — et me rohkem kuulaksime ja vähem räägiksime.
- William Shakespeare , 1564- 1616
Kõrv ava kõigile, suu vähestele.
Kokkuvõte
Kuulamine on kõige lihtsam nõustamisoskus. Meenuta alati vanasõna “Rääkimine on hõbe...” Üheksakümmend viis protsenti teabest antakse edasi kehakeele ehk aktiivse kuulamise abil. Mida vähem sõnu, seda parem! Kehaasend , liigutused, silmside, miimika räägivad rohkem. Kõige parem on alustada lõõgastunud ja vastuvõtliku kehaasendiga. Nagu ütles üks nõustaja: “Suletud kehaasend ehitab inimeste vahele nii kõrge seina, et sellest on raske üle ronida”. Avatud ja lõõgastunud kehaasend näitab, et nõustaja on kuulaja ja mitte kohtunik . Parim viis seda näidata on istuda käed ja jalad vabalt, mitteristatult ja nõjatuda kergelt toolil ettepoole . Muidugi võib see tunduda algul ebamugav, kuid on väga oluline jälgida oma kehaasendit, kuni see muutub sulle omaseks . Kõige tähtsam on lõõgastuda ja olla rahulik.
Teine mitteverbaalse suhtlemise tähtis element on hoida head pilgukontakti ja noogutada. Viimane mitteverbaalse kuulamise aspekt on miimika peegeldamine. Kui inimene on tõsine, ole sina ka. Kõige lihtsam ja edukam peegeldamise viis on jälgida inimest ja lasta tal valida toon. Kui inimene on vaikne ja kurva ilmega, räägi sina ka vaikselt ja ära naera . Püüa peegeldada ka näoilmet ja kehaasendit.
Teist oskust võib paremini kirjeldada kui “kergelt-sõnalist”. Jaatusele, mille sa annad oma kehakeelega, võid osavalt lisada lihtsaid sõnalisi julgustusi. Võid öelda näiteks “Õige” või õhata “Ooh”, kaasa elada sõnadega “Mul on kahju”, “Oi ei”, “Kui tore”. Muidugi saab seda teha ainult kõnepauside ajal ja mõõdutundega.
Kasutatud kirjandus
Ajakiri „Pere ja Kodu“ märts 2002, lk.42-43.
http://web.zone.ee/timbergr/inimene_8/kuulamine.html
http://www.tlu.ee/~malas/eakaaslased/mitteverbaalne_kuulamine.html
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/kuulamine