......... 13 2 LOOVTERAAPIA.................................................................................................. 13 1.Visuaalkunstiteraapia..................................................................................... 14 2.Muusikateraapia............................................................................................. 14 3.Draamateraapia............................................................................................. 15 4.Tantsu- ja Liikumisteraapia............................................................................. 15 5.Fototeraapia................................................................................................... 16 6.Töö saviväljal teraapia.................................................................................... 17 3Kokkuvõte........................................................................................................... 18 4Kasutatud kirjandus..................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj
Uurimuse teoreetiline pool tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia lahases venitusega või murtud luuga dushi all või deformeerunud puusaliigesega kükitada
viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise tagamise eest, on lihtne varjuda keskkonna ja pärilike mõjude taha. Idamaade meditsiinis nähakse ennekõike haiguses tasakaalustamatust või energiavoolu blokeeringut, mida põhjustavad halvad harjumused, stress ja negatiivsed emotsioonid. Tasakaalu püütakse saavutada energiavoolu reguleerimise kaudu. Raamatut läbivaks teemaks ongi meele ja keha vastastikune mõju. Raamatu esimene osa käsitleb arusaamist kehameelest, nendevahelistest seostest ja selle tähtsusest. Kui sa lood kujutluspilte oma meeles ja vallandad reaktsioonid oma kehas laastab see meie keha hormoone ja keemilist tasakaalu samavõrd, kui tegelikku ohtu sattudes. Sinu mahasurutud rahulolematus suurendab blokeeringuid ja sinu kehas ringlevatel kemikaalidel ei ole kuhugi minna. Nad hakkavad kuhjuma. Emotsioonide mõjul tõmbuvad kokku meie
Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu
Läbi selle, et elule on lisatud "spirituaalne dimensioon" nagu soovitab Frankl (1963, 1973), muutub elu tähendusrikkamaks. See nõuab teadvustatud pühendumust, ühendamaks inimese enda eneseteadvustamise vajadused ühiskonnaga suuremalt, mõlemad läbi tõeliste interpersonaalsete intiimsete saavutuse ja läbi kasvava avatuse ja aususe suhetes teistega, eesmärgiga parandada kogukonna elu üldiselt. Minu kolm põhimõtet võib kokku võtta järgmiselt: (1) rõhk on elu- probleemide lahendamisel, (2) loomingulise väljenduse läbi tuleb julgus enesteadvustamiseks, (3) tähtis on ühendada eneseteadvustamist intiimsuse ja usaldusega interpersonaalsetes suhetes ja otsida enesele transendentaalset elu eesmärki. Kooskõlas nende filosoofiliste arvamustega kohtuvad klient ja terapeut, et minna ühisele seiklusele, avastamaks sisemisi pilte, fantaasiaid, unistusi ja arhetüüpe
................................................................................47 3 1 SISSEJUHATUS Inimesed on kõik erinevad oma välimuselt ja iseloomust. Meil on ka hulganisti haigusi füüsilisi ja vaimseid. Osadest me tuleme välja hästi, kuid on ka selliseid haigusi, millest ise välja ei roni. Selleks aitavad meid erinevad teraapiad. Neid on maailmas mõeldud välja tohutult hulgal. Kas oled sa stressis või on olnud sul mingisugune haigus, millega keha ise ei suuda toie tulla? Abiks on teraapiad. Muidugi on vaja teada, milline teraapia on just kõige parem meile ja millised on meile vastunäidustatud. Referaadis on toodud välja natuke ajalugu, iseloomustus ja ssobivused ning mitte sobivused. 4 2 KINESIOLOOGIA
Kõik kommentaarid