Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas (0)

Tallinna Ülikool
Loodus- ja terviseteaduse instituut
Tantsu- ja liikumisteraapia täiendkoolitus
Refereering
Minu esimene kirjanduslik teos tantsu- ja liikumisteraapia maailmas
Ann-Christine Allik
Tallinn 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
Loovteraapia 2
Tants, liikumine ja teraapia 3
Keda ravida? 4
Tund 4
Mina ja tantsu- ja liikumisteraapia 6
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7
Loovteraapia 3
Tants, liikumine ja teraapia 3
Keda ravida? 5
Tund 5
Mina ja tantsu- ja liikumisteraapia 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Loovteraapia

Looming – see on kunstiline loomistöö. Teraapia on raviõpetus. Kuid mis on loovteraapia?
Viimase sajandi jooksul on mitmed ja mitmed ühendavad viisid jõudnud ühe konkreetse teraapia vormini.
Loovteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kasutatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ning süsteeme teaduspõhiliselt, et saavutada kindlaid terapeutilisi tulemusi. Loovteraapia võimaldab väljendada raskeid ja segaseid tundeid turvalisemal viisil. Tegemist on ainulaadse lähenemisega, et leida tee suhtlemise ning mõistmiseni. (Boughton, 2005; Allik, Realo , & Konstabel , 2003)
Selle jaoks, et loovteraapiast kasu saada ei ole vaja kaasasündinud loomingulist talenti – iga üks saab sellega hakkama. Loominguline protsess, mida kasutatakse eneseväljendamiseks, aitab inimestel lahendada probleeme, kuid samas arendab ja kontrollib nende käitumist ja tundeid. Loovteraapiat saab kasutada igas vanuses ja igasuguse loomingulise kogemusega inimeste peal. Tulemusest olulisem on loomise protsess. Just viimase käigus vabanetakse pingetest, stimuleeritakse hinge ja keha arengut ning väljendatakse emotsioone. (Sandel & Johnson , 1996)
Kõik kunsti vormid ja väljendamisviisid defineerivad seda, kuidas konkreetset suunda kogeb teraapia klient . Loovteraapia alla kuuluvad järgnevad spetsialiseerumissuunad: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia , draamateraapia ja tantsu- ja liikumisteraapia. ( Jones , 2005)

Tants, liikumine ja teraapia

Kõik elusorganismid kogevad oma elu jooksul käitumist, mida kutsutakse tantsimiseks. Ka meie, inimesed, ei ole mingi erand. Tänu sellele on tänaseks välja kujunenud loovteraapias tantsu- ja liikumisteraapia suund.
Liigutused, mida me igapäevaelus teeme, võib kasutusele võtta mõnes tantsuetenduses, sest tants iseloomustab inimesele omast liikumist. Oluline on mõista, et tants ja liikumine on mitmel moel inimeste jaoks vajalikud eneseväljendamise oskused. Kuigi on ebatõenäoline, et enamus meie (inimeste) seast end kunagi tantsulavalt või esinemast leiavad, võib ikkagi liikumist pidada üheks tähtsaimaks osaks, mis aitab kaasa inimese kui indiviidi kujunemisele. ( Warren , 2008)
Juba lapseeas saab kehast vahend, mille abil on võimalik väljendada tundeid ja emotsioone. Mida rohkem me kasvame, seda enam jõuame erinevate liigutusteni, mille jaoks meie keha on võimeline, ja mida me varem isegi ei teadnud. Tänu järjepidevale liikumisele ja selle arengule kasvab inimeste teadvus oma keha suhtes ning kujuneb välja teatav struktuur. Kusjuures selline avastuslik teekond ei ole omane mitte ainult lapsele, kes oma keha alles tundma õpib, vaid ka täiskasvanutele, kes avastavad, mil moel on keha sõltuvuses meie tunnete, mõtete ja käitumisega. ( Warren , 2008)
Mõned inimesed ei ole sõnaosavad. Nende jaoks on väga raske ennast väljendada läbi rääkimisega, seega on neil tekkinud teistsugused moodused enda väljendamiseks ning emotsioonide edasiandmiseks . Tänapäeva tantsu- ja liikumisteraapia levimine on võimalik ainult tänu sellele, et inimesed mõistavad üha enam sellise teraapia potentsiaali. ( Moore & Yamamoto, 1988) (Sandel & Johnson, 1996)
Bernie Warren kirjeldab veel ka hingamisharjutuste sarnasust loovkunstide ja võitluskunstide vahel. Olles ise võitluskunstide taustaga, nõustun tema kirjutatuga. Kunstnik (looja) otsib sellist vaimset seisundit , kus mõistus, keha ja hing on omavahel tasakaalus ning selle seisundini jõudmiseks on võimalik kasutada hingamisharjutusi. Selles seisundis peaks inimene suutma vabaneda raamistatud mõtetest ning saavutama sundimatuse tunde.
Mõeldes tagasi hiljutistele presidendivalmistele ja sealt alguse saanud meediakärale, peaks kõigil olema meeles kehakeeleekspert, kes presidendikandidaatide emotsioone meieni üritas tõlgendada. Sellised eksperdid on tekkinud ainult tänu sellele, et inimeste liikumise ja emotsioonide vahel on suhe. Kõik liigutused ja žestid, mida me teeme, ning isegi asend, kuidas me seisame , väljendavad tegelikult seda, kuidas me ennast sellel hetkel tunneme .
Tänu kehakeele seosele liikumisega peetakse tantsimist hinge peegelduseks. Liikumise abil on võimalik ületada keelebarjäärid ning jõuda inimesteni väga primaarsel emotsionaalsel tasemel. (Warren, 2008)
Lihtsalt välja öeldes: tants on emotsioonide esitlus, mida väljendatakse liikumise abil. Eelkõige puudega inimeste jaoks on väga oluline, et nende tants, nende liikumine, näeksid ilmavalgust. See on hea neile nii füsioloogiliselt kui ka emotsionaalselt. (Warren, 2008)

Keda ravida?

Mina usun, et tantsu- ja liikumisteraapia abil on võimalik jõuda kõikide inimesteni. Sellega võivad tegeleda inimesed, kelle kehaline liikumisulatus on piiratud – kui käed ei tööta, siis saab ju ainult jalgu kasutada ning sellest piisab , et vabastada aju pingetest. Aju on ju meie kehaliste protsesside koordineerija.
Ka krooniliste haigustega inimesed peaksid rakendama töösse oma valulikku või haige piirkonna, sest nagu vanasõna ütleb: “Kõik, mis seisab, läheb pahaks”. Isegi kui arsti soovitus on lõpetada aktiivne liikumine, sees tantsu- ja liikumisteraapia abil on võimalik saada inimene liikuma sedasi, et ta ei pea voodist püstigi tõusma.
Emotsionaalsete haigetega on tantsu- ja liikumisteraapia füüsilises plaanis kõik vajalik olemas. Sest liikumiseks on vaja keha olemasolu.
Kuid rääkides inimeste gruppidest, kellele tantsuteraapia veel hästi mõjuda võiks, ei tasu ära unustada täiesti terveid inimesi. Aeg-ajalt on kõikidel vaja ennast välja lülitada ja tegeleda asjadega, mis annavad energiat ning tekitavad hea tunde. Tantsu- ja liikumisteraapia on võimalust tuua enda ellu selgust ja rõõmu.

Tund

Tantsu- ja liikumisteraapia tunni eesmärgid olenevad sihtgrupist ning võivad olla väga erinevad – inimese tundmaõppimine, meeskonnaanalüüs, mingi konditsiooni parandamine jne. Tantsu- ja liikumisteraapia eesmärgiks võib tegelikult seada ka lihtsalt liikumisrõõmu ja hea energia tekitamise . (Welling, 2015)
Enne tunni füüsilise osa juurde minemist võib inimestelt uurida, kuidas nad enda just nüüd ja praegu tunnevad , hinnates seda skaalal 1-10.
Tund algab muidu nagu iga teinegi – soojendusega. Kuid tegemist ei ole traditsioonilise ringis jooksmise või käeringide tegemisega, ei. Kuigi tantsu- ja liikumisteraapia tund pole valmistatud traditsiooniliselt ette, siis on hea endale siiski mingi kondikava valmis panna (aga alati tuleb arvestada sellega, et enamasti asjad ei lähe nii nagu me ootame ). On erinevaid mooduseid, et gruppi (või indiviidi) tunni põhiosaks soojaks saada ning seda osa ei ole võimalik vahele jätta. Eriti oluline on soojendusosa inimestele, kes igapäevaselt ei kasuta peaaegu üldse oma keha. (Warren, 2008)
Tunni soojendusosa peaks terapeudile andma võimaluse tutvuda grupis olevate inimestega ning eelkõige nende võimetega. See on vajalik, et üldse oleks võimalik ülejäänud tundi läbi viia, sest selle abil on aru saada, kas inimesed saavad aru käsklustest, tunnevad paremat ja vasakut, naeravad terapeudi naljade üle jpm. (Warren, 2008)
Soojendusosale järgneb eesmärgi arendus. Need on liikumised ja tegevused, mis aitavad meid lähemale nii käesoleva tunni eesmärgile , kui ka sellele eesmärgile, mis on seatud pikaajaliseks saavutamiseks. Selles osas on oluline leida võimalus inimese avamiseks. Head terapeuti iseloomustab väga suur harjutuste pagas , et ta suudaks igas olukorras leida mingisuguse lahenduse.
Eesmärgi poole töötamise osas võib tihti tulla ette sünkroniseeritud liikumisi ning grupi rütmi tekkimist. Iga järgmine harjutus areneb välja eelnevatest liikumistest.
Oluline osa tunni juures on inimese sulgemine . Juba avatud inimene tuleb kindlasti ka enne ärasaatmist uuesti kinni panna. Selle jaoks on hea võimalust näiteks paberile tunnete panemine (kritseldamine või joonistamine) ja seejärel tagasiside ring – selles ühendatakse verbaalne kogemus mitteverbaalse, tunnis läbiviidud, tegevusega .
Tundi läbi viies tasub alati meeles pidada seda, et tegemist on vaba, raamideta tunniga. Alati tuleb vaadata, kuhu mõni tegevus välja viib. Näiteks kui grupp on parasjagu mingi harjutusega väga hõivatud, aga ajaliselt oleks vaja lõpetama hakata, siis terapeut ei katkesta gruppi enne, kui nad kõik on lõpetanud. Nii ei jää miski poolikuks ning võib jõuda täiesti uute ja veelgi huvitavamate lahendusteni.
Et inimene annaks teada, kuidas ta end just nüüd ja praegu tunneb, võib tunni lõppedes küsida osalejatelt, et kuidas nad end praegu tunnevad skaalal 1-10.

Mina ja tantsu- ja liikumisteraapia

Minu huvi tantsu- ja liikumisteraapia vastu sai alguse kõigest poolteist aastat tagasi, kui sain lapse. Juba sünnist alates hakkasin lapsega käima muusikateraapia seanssidel (esialgu Ameerikas ning hiljem siin Eestis), kus beebid alguses niisama muusikat kuulasid ja hiljem juba erinevate vahenditega muusikat teha üritasid. Tänu sellele kogemusele muusikateraapiaga leidsin tee loovteraapiateni.
Aga miks just tantsu- ja liikumisteraapia suund? Ma olen terve elu tegelenud erinevate spordialadega. Olen olnud Euroopa tipus nii iluvõimlejana kui ka lumelaudurina ja isegi õpin kehakultuuri erialal. Kuid kogu aeg olen tundnud, et midagi on puudu, mingit väljundit tahaks veel leida sellele tantsu- ja liikumispisikule.
Viies kaks otsa kokku, jõudsingi ma järeldusele, et tantsu- ja liikumisteraapia on midagi, millega mulle meeldiks tegeleda ning milla jaoks ma olen küllaltki võimeline.
Kuigi olen oma terapeuditeekonna täielikus alguses ja psühholoogilise poole pealt omandanud vaid algteadmisi, olen valmis end uputama meeletusse väliskirjandusse ning enesearendamisse. Ja kuigi paljud on arvamusel, et terapeudiks sobivad vaid psühholoogilise tausta ja kõrgemapoolse vanusega inimesed, siis mina arvan, et tähtsam on elukogemus, lai silmaring ja õppimisoskus/-soov.
Ma loodan, et minu õpihimu ja soov tantsu- ja liikumisterapeudiks saada on piisav, et ühel päeval selles valdkonnas suuri tegusid teha.

Kokkuvõte

Tantsu- ja liikumisteraapia võib kokku võtta, öeldes, et selle aluseks on keha ja meele omavaheline seotus . Keha ja meel omavad vastastikust mõju inimese tervises ja heaolus.
Loovuse ja füüsilise eneseväljendamise kaudu loob tantsu- ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel.
Antud teraapiavormis kasutatakse peamise vahendina liikumist, eelkõige vaba ja loovat liikumist. Tantsu- ja liikumisteraapias viivad muutumised liikumises muutusteni inimeste käitumises.
Liikumine annab kõigile võimaluse väljendada asju, mida sõnadesse ei osata panna, ja neid, mida isegi pole võimalik sõnadesse panna.

Kasutatud kirjandus

Allik, J., Realo, A., & Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Boughton, B. (2005). Dance Therapy . Retrieved 10 01, 2016, from Encyclopedia.com: http://www.encyclopedia.com/medicine/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/dance-therapy
Jones, P. (2005). The Arts Therapies: a Revolution ing Healthcare. New York , NY: Brunner-Routledge Press Inc.
Moore, C.-L., & Yamamoto, K. (1988). Beyond Words : Movement Observation and Analysis . New York: Gordon & Breach .
Sandel, S. L., & Johnson, D. R. (1996). Theoretical Foundations of the Structural Analysis of Movement Sessions. The Arts in Psychotherapy, 23(1), 15-25. Retrieved from http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0197455695000631
Warren, B. (2008). Using the Creative Arts in Therapy and Healthcare: A practical Introduction . New York, NY: Routledge.
Welling, A. (2015, 03 15). What Does a Dance/Movement Therapy Session Look Like? Retrieved 10 01, 2016, from American Dance Therapy Association : http://blog.adta.org/2015/03/15/what-does-a-dancemovement-therapy-session-look-like/