Picture Vocabulary Scale), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine skaala, mille järgi teste analüüsiti, on WASI (Wechsler Abbreviated Scale of Intelligence). Väärib märkimist, et lapsed said üldjuhul madalamad sõnavaratesti tulemused WASI järgi kui BPVS'i järgi. Need kaks testi erinevad teineteisest märgatavalt: WASI test vajab konkreetsele sõnale mingit sünonüümi. Siinkohal võib laps aru saada sõna tähendusest, kuid tal puudub keeleline oskus anda sõnale piisav määratlus, et selle eest punkti saada. Seevastu BPVS'is on kaasatud pildi näitamine, mis on täielik mitteverbaalne vastus. Tulemused näitavad, et madalama töömäluga lastel on enesehinnangutase pigem hea või natuke madalam. Ekstreemumeid oli väga harva. 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte See uuring on esimene, mille osalejad valiti töömälu põhjal, mitte õppimisraskuste, arenguhäirete või geneetiliste sündroomide põhjal.
Eelretsensioon Kas uurimus sobib antud väljaandesse? Kas tegemist on algupärase uurimusega? Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? Kas uurimismaterjal on piisav järelduste tegemiseks? Kas tekst on sisule vastavalt loogiline? Kas struktuur vastab väljaande tavadele? Kas skeemid ja tabelid on loogilised ja vajalikud? Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? Kas keeleline külg on laitmatu? Näpunäiteid artikli (seminaritöö) kirjutajale Koosta kava! Jälgi, et kavas moodustaksid pealkirjad loogilise struktuuri! Laienda seda kava, kirjutades iga pealkirja järele lühidalt, mida selle alateema all kavatsed käsitleda! Hoia seda kava kogu aeg silme ees (jättes ta näiteks artikli või peatüki algusse)! Eelkäijate tehtu analüüs juhtigu lugeja Sinu uudse panuseni! Formuleeri selgelt probleem ja jälgi, et püstitatud küsimus saaks põhjendatud vastuse
Mõisted ei ole aga midagi muud kui üldised ettekujutused, sest kogu teadmine pärineb Epikurose järgi tajudest. Kuid prolepseis`te kui kriteeriumite all peab Epikurose täpsemalt silmas sõnatähenduste korrektseid definitsioone. Epikurose jaoks need kaks asja ei erinegi, sest mõiste korrektne definitsioon toetub rangelt üksnes nendes tajudes antule, millest mõiste on tuletatud, ilma tajutule midagi meelevaldselt lisamata. Sõnatähendustena on prolepseis`el kõigepealt keeleline funktsioon, millest tuleb eristada nende kasutamist tõesuse kriteeriumina. Kui keegi midagi kirjeldab, kasutab ta paratamatult mõisteid, sõltumata sellest, kas kirjeldus on tõene või väär; ka siis kui kirjeldus on väär, võib mõiste selles kirjelduses olla tolles tähenduses ikkagi õigesti kasutatud, et on arusaadav, mida on silmas peetud. Niisiis pole mõistete keeleline kasutamine veel tõesuse kriteeriumiks. Tõesuse kriteeriumiga on tegemist
motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinu pisipõnniks, kes oskab reaalsusele otseselt mõju avaldada ning sellele lisaks ka kujuteldava reaalsuse abil oma tegevusi planeerida. Piaget jagas operatsioonide-eelse staadiumi kaheks alastaadiumiks:mõiste- eelne (2-4 eluaasta) ja intuitiivne (4-7 eluaasta). Mõiste-eelsel perioodil toimub järsk keeleline areng, mis Piaget hinnangul on põhjustatud sümbolilise mõtlemise kasutamisest. Järgmine pöördepunkt mõtlemises toimub umbes neljandal eluaastal ja selles vanuses hakkavad lapsed kasutama vaimseid operatsioone süstemaatilisemalt, mille tulemusel avaldub võime järjestada, klassifitseerida ja nummerdada objekte. Piaget leidis, et operatsioonide-eelses staadiumis esineb lastel raskusi ka objektide klassifitseerimisega.
Avatud kultuurid saavad testida teisi muid uusi lahendusi, uute esilekerkivatele probleemidele, mida mujalt pakutakse. Suletud kultuure siiski väga vähe. Kultuurikooslus, kultuurkonnad: enamikel ikka suhtlus olemas oma naabritega. Sellest suhtlusest nende identiteet tugevneb, kõiki kultuurilised identiteedid, mis tekitavad ühisust teiste liikmetega eristavad meid teistest, kes ei kuulu meie kultuurilisse kogukonda. Üks aspekt on kindlasti: · keel, ühiskeel, keeleline mõtteviis. Tähenduste jagamine kulgeb lihtsamalt. Eesti keel on peamine defineeriv faktor eesti kultuuri jaoks olenemata religioonist või etnilisest päritolust. Keel ühendab ühtseks kultuuriliseks tervikuks laiema ala. Näiteks Saksamaa, Itaalia jõudsid poliitilise ühtsuseni suhteliselt hilja. Saksa keel on riigikeel mitmes riigis. Sellegi poolest saksakeele kultuuripärand on neile ühine.
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2
ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine
- Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus. - Ajalooline tõlgendamine – kuidas olid püstitatud seaduse eesmärgid? - Teleoloogiline tõlgendamine – seaduse eesmärgi välja toomine (seletuskirja abil, protokollid, seaduse kommentaarid). 36. Riigiõiguse olemus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
integratsiooniprogramme, mis peaksid aitama neil integreeruda Eesti riigi kodanikuks ning selleks on loodud ka riiklike integratsioonistrateegiaid, mis peaksid tõhusalt töötama ning mõju avaldama. Strateegiad loodi selleks, et stabiliseerida Eesti sise- ning välisolukorda, et mitte-eestlased lepiksid Eesti iseseisvusega, mida nad on ka enamjaolt teinud. Loodi riiklik arengukava aastateks 2000-2007, kus käsitletakse Eestit kui ühiskonda, kus inimesi seoks keeleline ja kultuuriline mitmekesisus tänu millele võib rääkida integratsiooni toimumisest Eesti ühiskonnas sees, ülesandeks on kõikide ühiskonna liikmetele sarnasuste kui ka erinevuste tunnustamine.(riik.ee(8)) Integratsioonilt oodatakse mõlemapoolset progressi, kus eestlastest kodanikud tolereerivad mitte-eestlaste sulandumist Eesti kodanikkonda ning kultuuri ning mitte- eestlased üritavad end tõestada Eesti ühiskonna osana. Strateegia abil oodatakse
sõrmtähestik jne Metakeel e mõistesüsteem Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine. Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud. Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides. Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus (miimika, zestid) Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis.
Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt. eestlastel äärmiselt raske öelda esimesena "How are you?", isegi kui vastavat rituaali teatakse; venelastel pöördumisel raske hoiduda nime kasutamisest jne) Nt. Müller-Jacquier ja Whitener (2001) vaatlevad: - Kõneakte - Tähendusi - Suhtlemiskonventsioone - Teemasid - Registrit
et tagada turvalisust, last mitte ei sunnita, vaid innustatakse keelt rääkima; sõnumi sisu on tähtsam kui vorm, kui lapsele ei tohi meelde jääda vale keelekasutus; ümbrust kasutatakse tõhusalt ära keele õppimiseks; visuaalsus, ekskursioonid, külalised, kes räägivad sihtkeelt. Õpetamise didaktika: keel ei ole mitte õpetamise eesmärk, vaid õpetamise vahend; kui õpilaste keeleline taust ei ole homogeenne, selgitab õpetaja välja lapse teise keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad; keel on nähtav nii rühmaruumis kui ka terves lasteaias. Õppekava Vähemuslaste hariduses peetakse eelistatud variandiks multikultuurilist õppekava.
kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116] 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117] 1) Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
Kirjalikku kõnet kasutatakse mittevahetuks suhtlemiseks, mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendid ega situatsioon. ¤ Sisekõne kujunemine erivajadustega lastel. Sisekõne areneb suulise kõne baasil, selle peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine-reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta
5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine
sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia. · Ruumiline hea kolmemõõtmelise ruumi taju, hea nägemismälu, joonistab, saab asjad selgeks diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda.
). Seda jagatakse omakorda kaheks erinevaks etapiks: · Looteetapp · Sünd ja varane areng. Väga olulised inimese arengu seisukohalt on üleminekud ühest elukaare etapist või perioodist teise. Näiteks öeldakse isegi, et inimese elu kõige ohtlikum moment on tema sünd. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Mudilase etapp (3-7 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh
korraldus) kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Riigisekretär, - käskkiri ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti
end alahinnatunua ja survestatuna ning ei ole valmis tegeleda probleemide lahendamisega. Ajastus on oluline. 17. Minimeeri võimuvõitlus Kliendil on võim end tappa, seda reaalsust eitada on mõttetu.Kui suhtlemises võtab üks inimene suitsiidi kohta seisukoha ühelt (suitsiidi vastu)poolt, siis teine isik on sunnitud võtma teise poole (suitsiiidi poolt). Inimene, kes on suitsiidi suhtes ebakindel, viiakse positsiooni, kus ta peab end kaitsma. Õnneks võib lihtne keeleline strateegia viia vastanduvatel seisukohtadel olevad inimesed koostööle. 18. Loo probleemide lahendamise raamistik Kliendid näevad suitsiidi lahendusena (kuigi mitte väga hea), mitte probleemina; liikudes aruteluga tagasi probleemile võib näha laiemat pilti.. Tõhus probleemide lahendamine hõlmab (a) tuvasta probleem; (B) otsi alternatiivseid lahendusi või strateegiaid; (C) hinda tõenäoliste alternatiivide tulemusi; (D) vali konkreetse probleemi lahendamise tehnika ja koosta plaani;
5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine
vegetariaanidel talveperioodil. B12vitamiin esineb ainult loomse päritoluga toitudes. Soolestiku mikrofloora on samuti võimeline teatud koguse seda vitamiini sünteesima, kuid selle omastumine on kaheldav. Samas tuleb rõhutada asjaolu, et B 12vitamiini defitsiidi tunnuste ilmnemine võib võtta aastaid. Pikaajaline B12-vitamiini vaegus võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2-aastastel lastel tublisti aeglustunud. B 12-vitamiini vaegus võib põhjustada ka aneemiat. Seepärast on kõikidel taimetoitlastel soovitatav tarbida B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (hommikuhelbeid, sojatooted) või toidulisandeid. B2 ja B6 vitamiine saadakse põhiliselt lihast ja piimasaadustest, veganid peaksid otsima neile asendust rohelistest pealsetest, kaun- ja teraviljadest või rikastatud toodetest.
kumine, infoallika kaitse, pressisõber ja -vaenlane) III. MÕJUTAMINE 2 hinnang, peit- Õ lk 44–47, vestlussaade Suuline suhtlus Õpilane 8. Keeleline mõjutamine väide teksti mõjutusvahendite analüüs teab, kuidas vormistiku, sõnavara, arutelu: millest sõltub teksti vastuvõtt modaalsuse ja lauseehitusega teksti
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ...
Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Eesti leksikograafia sai alguse XVII sajandil 1637 ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach". Selles saksakeelses eesti keele käsiraamatus on peale lühikese grammatika sajaleheküljeline saksa- eesti sõnastik. 1732. aastal trükiti Anton Thor Helle keeleline käsiraamat ,,Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache". Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. 1780. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamat tema teoses ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte". See on väga rikkalik sõnaraamat nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti keelest.
interpellatsioon : subjekti suhtlemine ideoloogiaga. kui teid hüüab tänaval politsinik : hei, sina! siis te pöördute, allute vabatahtlikult kõnetusele ja sellega allutakse ka politsile. samamoodi kõneldakse ka reklaamides. [tõnis läks apteeki ja seal öeldi talle : nüüd ei pea sa enam mõtlema jalaseenele, millele ta tõesti ei olnud mõelnud. aga näe, tal lubati sellele mõtlemisest loobuda] lacan : mina kujuneb alles siis, kui inimene siseneb keelde. mina on keeleline konstruktsioon. althusseril on sama loogika : inimese mina tekib ideoloogiasse sisenenisega, see on keeleline, kõnetuse vastuvõtmine. althusser ei olnud rahul marxi algusaegade jutuga, see subjektivõõrandumise jutt ei meeldinud talle sugugi, ta pidas seda hegellikuks nännutamiseks. hilisem marx sobib talle hästi. kuna inimene on ideoloogiline subjekt, siis ideoloogia käest ei ole väljapääsu, sellest pole võimalik vabaneda
4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks ladina keel. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Meie päevini on antiikaja autorite teosed säilinud peamiselt keskaegsete 9. 15. sajandi koopiate näol.
........................................................................... 9 2.5. Argumentuma ad ignorantium (lad k, lihtsustamine) .................................................... 10 2.6. Subjekti vahetamine ....................................................................................................... 10 2.7. Seoste loomine ............................................................................................................... 10 2.8. Keeleline mõjutamine .................................................................................................... 11 3. Ülevaade tulemustest ja analüüs ....................................................................................... 13 3.1. Metoodika .................................................................................................................. 13 3.2. Demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemine ................................................
vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda. Süntaks uurib vahekordi märkide eneste vahel mingis antud kommunikatsioonisüsteemis. 6. Ikoonid, sümbolid ja indeksid lingvistikas - Loomulik keel on sümboliline. Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Foneemid on sõna vormiks. Keeleline sümbol on kaheplaaniline, ta koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile. Sümbolit tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoon ja indeks. Ikoon on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on
....................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 13 2 Riigi ajaloost Belgia iseseisvumine o Belgia olukord Madalmaade kuningriigis keeleline ja religioosne jaotumine o Ooperirahutused 25.08.1830 o Belgia iseseisvumine 04.10.1830 o Euroopa ja Belgia revolutsioon; Londoni konverents 1831 o Kuninga valimine Leopold I 21.07.183110.12.1865 o Kaheksateist artiklit ja kakskümmend neli artiklit (juuni-november 1831) · Esimene Lähis-Ida kriis o küsimus Osmanite impeeriumi jaotamisest
7 Gardneri multiintelligentsuse teooria. Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4
defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilsed teooriad on püüdnud kunsti defineerida, kuid MIKS? ,,Essentsialismi eksitus" Need teooriad eeldavad ekslikult, et..
Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab
-definiitsus ehk määratus näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Saab kasutada ainult lauses. Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. Areaalne nähtus! Eesti keeles võiks artiklite rolli omada sellised sõnad nagu see, mingi, selle, üks jms Adjektiivi kategooriad Võrdlusastmed: algvõrre(positiiv)- keskvõrre(komporatiiv)-ülivõrre(superlatiiv, millel nii analüütiline kui ka sünteetiline vorm) Verbi kategooriad Aeg ja isik on deiktilised kategooriad keeleline üksus, mille intepreteerimiseks on vaja teada mida see tähendab. Nt sõnad nagu eile, parem, vasak, mina jms. Ehk nende tähendus on seotud kõneolukorraga, tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse.
· Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu
..................................................................................................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................13 2 Riigi ajaloost Belgia iseseisvumine o Belgia olukord Madalmaade kuningriigis keeleline ja religioosne jaotumine o Ooperirahutused 25.08.1830 o Belgia iseseisvumine 04.10.1830 o Euroopa ja Belgia revolutsioon; Londoni konverents 1831 o Kuninga valimine Leopold I 21.07.1831–10.12.1865 o Kaheksateist artiklit ja kakskümmend neli artiklit (juuni-november 1831) Esimene Lähis-Ida kriis o küsimus Osmanite impeeriumi jaotamisest
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara;
kujutatakse piisavalt atraktiivsetena, et nende poolt esindatud väärtused tunduksid ihaldusväärsed. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundilisus -Tähelepanu vormil, enesele osutav Stiil - väljendusvahendite korrastatus, ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis, sisu- ja väljendusühtsus. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne, keeleline heakõla, kordused, kõne- ja lausekujundid, tähendusühtsus, koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus. Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine
- Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill Keeleline mõju: superstraat ja adstraat Graziado Isaia Ascoli teooria - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Romaania ühised laenud germaani keeltest: werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes
ee/mulgimaast/ajalugu/mulgikultuuriinstituut/ http://www.kihnuinstituut.ee/ http://www.wi.ee/ Suuline keelekasutus Suuline kõne: 1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline; 2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid) 3) kirjalikust erinev lauseehitus, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; 4) tavaliselt vähem formaalne kui kirjalik.Keeleteadus 27.11.2018 Kordamine (kordamisküsimused) Diskursus: tekst koos kontekstiga (võib olla keeleline või mitte keeleline) Tekst, teksti liikideks jaotamise põhimõtted Tekstilingvistika: laiemalt tekstidega. Tekstiliigid ja tüübid Diskursuseanalüüs Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs: voor, vooruvahetus, naaberpaarid (nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte
põhjalikult ümber. Ta jättis välja episoode ja repliike, mis pakuksid rohkem huvi täiskasvanutele. Samuti mahendas Pipi häbematust täiskasvanutega suhtlemisel. Lõppvariandis rõhutatakse rohkem Pipi suuremeelsust ja vähenõudlikkust. Raamat sai konkreetsema, ühtlasema ja südamlikuma mulje. Pipist on saanud süütu looduslaps. Lõpliku käsikirja stiil on selgem ja keel muutunud lastepärasemaks. Ka keeleline energia ja anarhistlik ohjeldamatus on vähenenud. Hiljem kui "Pipi" raamat ilmus, oli tal publikule silmategev tagakaas, mis püüdis ära hoida nende kriitikat, kelle arvates Pipi oli ikkagi ohtlik eeskuju. Pipi Pikksukk teeb niisuguseid asju, "mida teised lapsed ei tohi teha, aga ta teeb seda nõnda lustlikul ja süütul moel, et nii lapsed kui ka täiskasvanud on temast vaimustuses". 11 1945
mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise
autoreid, ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid. * Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika)
riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4. Põhiseaduse tõlgendamine, tõlgendamise eesmärk on ühe sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline. - lingvistiline argumentatsioon- grammatiline, keeleline ja sõnaline. Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste tehniline ähendus on seotud mingi õigusalase terminiga.
või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. 2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. Artikkel 22 Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Artikkel 23 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.
sfääris mõtestatud näiteks taastootmise, hoolitsemise ja naisratsionaalsuse mõistete abil. Kontroll ja marginaliseerimine on tihedalt seotud rõhumise mõistega. Siinkohal on täheldatud uudseid vaatenurki nii kõne kui tegevuse uurimises, kuidas opereerib keel kui märgisüsteem. Rõhumiskontseptsiooni keskmeks on nägemus keelest kui mitteläbipaistvast, mitteneutraalsest ja tähendusi kandvast süsteemist. Keeleline rõhumine on kontrolliv. On öeldud, et keel marginaliseerib naisi ja muudab nad tummaks, laseb naistel rääkida alati mehe suu kaudu (Liljeström&Koivunen 2003: 35 49). Ideaalis peaks naised olema oma imperaatori koopiad ja pigem määrdunud ning odavad kui kõikvõimsad autoriteedid ise. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et liberaalsed feministid uskusid, et naised on rõhutud diskrimineerimise tõttu. Marksistid
Arhiivitööd mul kahjuks ei õnnestunudki päris lõpuni teha, sest aega jäi lihtsalt väheks. Selle tõttu ei koostanud mina ka ühtegi hävitusakti. . 7 5.2 Isikukaartide täitmine Sellel kevadel otsustas juhatus muuta meie töösisekorraeeskirja ning sellega seoses sain mina ka endale mõned ülesanded täitmiseks. Esmalt, kui eeskiri oli valmis saadud, anti minu kätte mustand, et saaksin selle üle vaadata. Tuli kontrollida kogu keeleline pool ja käiku panna kõik koolist omandatu. Teiseks oli vaja mul endal sellega põhjalikult tutvuda, et hiljem allkirju kogudes ma hätta ei jääks. Kui eeskiri oli trükki lastud, tuli mul kui ajutisel sekretäril tegeleda asutuses olevate isikukaartide täitmisega. Igal inimesel meie ettevõttes on oma kaart ning sinna pannakse kirja kõik omandatud juhised, tööriided ja isikukaitsevahendid. Vastu antakse töötajate poolt allkirjad.
Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
