Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu salapärane vastastikune külgetõmme üksteist, see peaks juhtida lugeja tähelepanu veelgi arendada oma suhet. Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. ...
Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Õige on Stalini-aegne, mitte ,,staliniaegne". Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Õige on kirjutada Vahe-Eesti. Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Kirjutada Hiina toit ja Hiina restoran. Õige on kirjutada Hiina meditsiin. Ametinimetus juhatuse esimees on väikeste algustähtedega. Õige on kirjutada Muinas-Eesti, ent nüüdis-Eesti. Õige on kirjutada Rooma õigus. Õige on kirjutada Saksa õigus. Õige on kirjutada Tartu maraton ja Haanja maraton. Sõna jaanilaupäev on väikese tähega. Kirjutage Puerto Rico aktsent. Üritus on Tartu linna päev.
Tõlkis Dostojevskit, Wilde't. Ülikoolis tutvus Noor-Eestiga, kelle väljaannetes ilmusid Tammsaare üliõpilasnovellid. 1911 Tammsaare haigestus, jäi tuberkuloosi. Ei tohtinud selle tõttu teha vaimset ega füüsilist tööd. Võttis end kõigest priiks ja läks Koitjärvele, Aegviidu lähedale, kus ta vend oli metsavaht. Seal tutvus Piibliga, tegi tõlketööd, kirjutas jutustusi ja novelle. Arstid soovitasid kliimamuutust, nii sõitis Sotsi. Oli seal terve eesta, reisis Kaukaasias ja käis eesti külades. 1913 halvenes tervis jälle, tehti maohaavade tõttu operatsioon. I maailmasõja ajal jälle Koitjärvel, kus õppis selgeks soome ja rootsi keele. 1918 kohtus Käthe Veltmaniga. Naine pani lehte kuulutuse, et tema ja Tammsaare kihlusid, mille peale nad tõesti abiellusid. Esimene loominguperiood. Teemaks oli külateemalised jutustused. Palju oli alateadlikku käitumist, huumorit, lüürikat
1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases. Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikas- mustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. Madal 1...2 m kõrgune mägipõõsas. Areaal katkendlik. Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Krimmis, Kaukaasias, Altais. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid väga valgusenõudlik. Talub põuda. Aeglase kasvuga ja külmakindel. Meil haljastuses väga tihti kasutamist leidev, tänu just oma vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. Esineb mitmeid dekoratiivseid vorme: Juniperus sabina 'Cupressifolia' küpressilehine sabiina kadakas. Madal laiuv põõsas tugevate põhiokstega ja tugevate tihedate, jämedate võrsetega.
esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed o Sugukond jugapuulised Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Väike-Aasias Okkad kahekaupa Seemnealge > võrse ülemise soomuse kaelas VÄGA MÜRGINE TAIM (mürgine pole vaid seemnealget ümbritsev seemnerüü e
esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed o Sugukond jugapuulised Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Väike-Aasias Okkad kahekaupa Seemnealge > võrse ülemise soomuse kaelas VÄGA MÜRGINE TAIM (mürgine pole vaid seemnealget ümbritsev seemnerüü e
sealhulgas kindral N. Rajevski perekonnaga. Oma uude teenistuskohta Jekaterinoslavi jõudis ta 17. mail. Tööd õieti polnudki. Inzov võttis Puskini lahkelt vastu ja saatis juba 21. mail tema kohta Peterburisse sooda iseloomustuse. Dnepris supeldes külmetas Puskin tõsiselt. Läbi Jekaterinoslavi Kaukaasiasse sõitvad Rajevskid võtsid haige endaga kaasa. Inzov andis luuletajale kaasa oma õnnistuse, nädala pärast sai ta terveks. Kaukaasias oli Puskin 2 kuud. Ta suples kuumas väävlihapus vees, rauavees ja külmas hapus vees. Meritsi siirduti Gurzuffi, kus asus Rajevski perekond. Puskin elas seal kolm nädalat. Luuletaja nägi Rajevskis leebet, hoolitsevat sõpra, alati armsat ja lahket peremeest. Teel Gurzuffi kirjutas Puskin eleegia ,,Ju päeva viimne valgus suri...", mis tähistas uue ajajärgu algust tema luules. Gurzufis viibides kirjutas kaotsiläinud teose ,,Märkmeid Doni ja
Magnoolia seemned on suletud punasesse, õlisesse kesta, mis hoiab neid kuivamast, mille tagajärjel kaotavad nad kiiresti idanevuse. Sügisel puhastatakse seemned kestast, külvatakse kastidesse ja hoitakse keldris temperatuuril 0...+6*C. 4. Malus - perekond Iluõunapuu Õunapuu (ladina k. Malus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas (Õunapuu perekond 2015). Õunapuid kasvatatakse viljapuuna ja ilutaimena. Maitsvate viljadega aed-õunapuu (Malus domestica) esivanemateks on Sieversi õunapuu (Malus sieversii) jt liigid. Iluõunapuu pole iseseisev õunapuu liik, vaid saadud eri liikide ja sortide ristamise tulemusel. Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad. Enamasti on iluõunapuude viljad väikesed, hapud ja kõvad.
maailm niisketel era es, sageli külma ja as niitudel, parasvöötm avatud mõõduka hõredamates es. Suurim kuivades kliimaga maades, soistes liigiline kohtades. mõned kasvavad metsades. mitmekesis troopilistel aladel us on Kaukaasias ja Vahemere ümbruses. Kasutus - Kera - Taimekudedes - viis kellukas on tekivad inimeste väärtuslik vürtsikad poolt mee taim. sinepiõlid. Vanasti kasutati kellukaid kangaste
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus) Joonis 14. Harilik tuhkpuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Cotoneaster_acuminatus_- _berries_(aka).jpg Iseloomustus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias. Harilik tuhkpuu eelistab lubjarikkaid muldi. Eestis on levinud Põhja- ja Loode-Eesti loodudel ja paekaldal, kus see esineb kuni 1,5 m kõrguse põõsana. Punakaspruunid võrsed on noorelt viltjaskarvased ning hiljem paljad. Lehed on 1-4 cm pikad ja 0,5-2,5 cm laiad, pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad. Kujult on lehed munajad, tömpja või lühikese terava tipuga (harvem ka pügaldunud tipuga). Harilik tuhkpuu õitseb juunis
Luuletus on maailmakirjanduse ilmekaim poliitilise luule näide poeemid: Ruslan ja Ludmilla Vürst Vladimiri tütar abiellub vürst Ruslaniga. Pulmapeol röövib nôid T`sernomôr Ludmilla.Poeemi pôhisisuks on Ruslani otsingud, lahingud nîdadega. Lôpuks saavad armastajad kokku. Uudne poeemis ühendas üleva ja madala, tundelise ja koomilise. Kaukaasia vang Kangelane on pôgenenud kodumaalt-Venemaalt, on armastuses pettunud, rändab maailmas. Kaukaasias langeb t`serkesside vangiks. Noor t`serkessitar päästab ta , uputades enese.T`serkessitar toob ohvri, tal ei ole tagasiteed, kuid vangi pettunud hing pole suuteline seda armastust vastu vôtma. Peategelane on romantiline seikleja, kes hukutab looduslapse. Mustlased Aleko, elust tüdinud, pôgeneb mustlaste juurde, varjab end kohtu eest. Mustlastüdrukust Zemfirast saab tema kaaslane ja armastatu. Aleko armastab vabadust
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
peterselli või porgandit. Aniisitaoliselt magusa lõhnaga lehed. Õitseb juunis-juulis. Sisaldab suures koguses eeterlikku õli isoanetooli, eriti kõrge on selle sisaldus enne õitsemist. Kiirekasvuline taim, mis sureb peale õitsemist. VARS püstine, juba aluselt harunev vars LEHT sulgjas, üldkujult kolmnurksete liitlehtedega. ÕIS - väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim SEEMNED - piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu. Kasvatamine - Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Põuasel ajal hakkab varakult õitsema ega ole nii aromaatne. Kasvab hästi poolvarjus. Põuaperioodil hakkab vara õitsema, mis kahjustab maitset. Kevadel võib kasvatada potitaimena aknalaual. Paljundamine Paljundatakse seemnetega
Üksikute lahingute pidamine. 17* Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. 18* 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani). 19* seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda. NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud),
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
Me võime hästi ette kujutada neid vana ja noort sõdurit. Nad on mõlemad talupojad. Kõnepruuk ja ka nägemus on neil sarnased. Veel üks oluline luuletus on ,,Testament". See on hilisem luuletus. See on üks viimaseid, kirjutatud 1840. aastal. See on sureva ohvitseri pihtimus oma sõbrale. See on väga pessimistlik, aga siin me näeme konkreetse inimese saatust. Üks hilisema Lermontovi teemaks on sõda, mis on mõttetu, õudne ja julm. Lermontov ise sõdis Kaukaasias. See sõda nõudis tohutuid ohverid. Lermontov veetis lahingute keskel mitu aastat. Ta ei kirjeldanud enam sõda nii, nagu seda kirjeldati Napoleoni-sõdade ajal. Siis oli sõda ilustatud, heroiline, ei kirjutatud ohvritest ega verest. Valud ja piinad pani Lermontov luulesse kirja. ,,Valerik" jõgi Kaukaasias; samad teemad + õnnetu armastus. Lermontovi evolutsioon toimus väga kiiresti ja läbi mitme zanri. ,,Meie aja kangelane" on
kooskõlastuste ja läbirääkimiste tõttu aeglane. 1.2 Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraataiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: • millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipearohkem seotud; • kui suur on võimuharude iseseisvus üksteisest. 1.2.1 Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk- Aasias. Presidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA, kuid näidetena sobiksid ka Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus või Gruusia. 5 Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse
kliimaga aladel veeseis Sademetest toituvad regulaarse lühiajalise kõrge Stepi-, poolkõrbe- ja kõrbevööndi jõed, mis saavad vett Seyhan, Argun veeseisuga ning ülejäänud aastast kuivad lühiajalistest sademetest kevadel ja sügisel või väga vähese veega jõed Taga- Kaukaasias, Väike-Aasias ja Mongoolias 7. Jõgede erosioon ja akumulatsioon. Akumulatsioon e. vooluvete kuhjav tegevus toimub vähenenud voolukiirusega jõeleõikudes. Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu
Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend Nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Tema arvates oli lapsepõlv kordumatu õnneaeg, mil lapsele on antud parimad inimlikud omadused. 1854. aastal algas Krimmi sõda. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte oma linna ja kodumaa kaitsmine
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
jaga kaheks: need, kes on väga hea lastetoaga, kes oskavad käituda, ja need, kes ei ole seda. See aeg, kus muutub inimese jaoks oluline väline külg, mitte sisemine. Noorus on siis kirjeldus sellest, kuidas peaks endast uuesti need puhtad ja parimad omadused üles leidma ja kuidas viia ennast nii kaugele, et tunda, et suudad ennast teostada elus. Sõja teema on Tolstoile üsna oluline, alguse saab see ikkagi seal Kaukaasias. Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid. Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal
Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias. 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni. Laidoner suunati tagasi oma polku ja ülendati 25. detsembril 1912 alamkapteniks. 1913
lahing. Sakslased kasutasid nende vastu mürkgaasi (ipriit). Mürgituse sai 15 000, surma 5000 sõdurit. · Saksamaa ja Austria koondasid üle poole väed Idarindele (eesmärk Venemaale sõjast välja sundida). Veebruaris 1915 alustati pealetungi Augustowi metsades. Vene armeed ümberpiirata ei õnnestunud. · Pärast Gorlice operatsiooni vallutasid sakslased Poola, Leedu ja Kuramaa. Rinne stabiliseerus pikemaks ajaks · Venemaa on edukas Kaukaasias, kust türklased välja tõrjuti. Inglased üritavad edutult Bagdadi vallutada, türklased sama edutult Suessi kanalit. · Veebruaris 1915 alustatakse Dardanellide operatsiooni, mis kestab jaanuarini 1916. · Veebruaris 1915 alustasid sakslased allveelaevasõda · 23 mai.1915 alustab Itaalia sõda Antandi poolel ja avab rinde Alpides, asus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Oktoobris 1915 vallutasid Keskriigid kogu Serbia · 5 september
Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärvel kuni kolis Tallina 1918. Suhe oma naisega ehk Käthe Weltmaninaga oli külm ja lapsi tal ei olnud. 1900ndal ilmus Postimehes tema esimesed maateemalised jutustused mis käsitleisd vaimuvaesuse ja mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahelist temaatikat. Kui Tammsaare astus Tartu ülikooli 1907 aastal hakkas talle hirmsasti meeldima üliõpilaselu mis inspireeris siis ajastuomaseid impressionistlike üliõpilasnovelle mille temaatika käsitles seatud
Vanimad leiud Balkanilt ja selle naabrusest. Vanimad: sepistatud helmed, naasklid (5 at eKr). Ilmselt idee levik, kõiges muus jätkus esialgu kohalik varasem traditsioon. Järgmistel aastatuhandetel õpiti vaske ja pronksi tundma peaaegu kogu Euroopas, u 2400 eKr hakati Kesk-Euroopas sulatama pronksi kohalikest vase- ja tinamaakidest. Sealt levis järgmistel sajanditel Põhja-Saksa aladele ja Lõuna-Skandinaaviasse. 3. at eKr pronksitöötlemine Euroopa idaosas, Kaukaasias, Lõuna-Venemaal, Uurali mäestiku lõunaosas. Oskus arvatavasti otse Lähis-Idast. Sealt lähtunud esemed ja mõjutused ulatusid kaugele läände, kuni Soomeni. Eesti vanimad pronksesemed samuti Ida-Euroopast. Erinevalt vasest on pronks kõva sulam. Madalam sulamistemperatuur, kergem töödelda. Pronks = vask + tina. Koostis: harilikult 10% tina, 90% vaske. See vahekord kõige levinum, selline pronks kõige kvaliteetsem: kõva ja mitte purunev. Siiski võis tina
Rästikuid kasutati leeprat põdevate haigete nahaköbrude ravimisel. 4. Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne. Harivesilik on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopa aladel, mis jäävad Alpidest ja Doonaust põhja poole. Isendeid pole leitud Iirimaalt, harvad on leiud Skandinaavia maadest. Levila ei ulatu kuigi kaugele itta, ulatudes Jekaterinburgi oblasti lõunaosani. Ta on levinud Kaukaasias ja Krimmis. Eestis elab peamiselt mandriosas, eriti Kagu-Eestis. Harivesilik ei ole arvukas. Teda on 46 korda vähem kui tähnikvesilikku. Harivesiliku jaoks on nähtavasti parimad elutingimused metsastepis, kus teda on ainult 23 korda vähem kui tähnikvesilikku. Ta eelistab metsajärvi, soote, tiike, veeauke, soid, rabasid ja kraave. Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui ta veest lahkub, peitub ta mahalangenud puude all, aukudes, urgudes, isegi pehkinud kändudes
lõhna ja maitseta, kahjuritest ja haigustest rikkumata. Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks
Tsehhovi loomingus toimuvad muudatused 1890 1904. Tsehhov hakkab rohkem tähelepanu pöörama ühiskondlikele probleemidele. Ts on ise kirjutanud, et tema looming on läbi imbunud Sahhalini saarest. Olulisimad Tsehhovi teosed on jutustused ,,Duell" ja ,,Palat nr. 6". Kummaski jutustuses ei ole seoseid Sahhalini saarega. Tsehhovit hakkab huvitama see, kes ühed inimesed võivad otsustada teise inimese saatuse üle. Selle aluse andis Sahhalini saar. ,,Duelli" tegevus toimub Kaukaasias. Peategelaseks on Lajevski, kes on otsustanud oma elu otsast peale alustada. Ta on teeninud ametnikuna ja on otsustanud oma elu uuesti alustada. Ta suhtub oma tegevusse raamatuklisee teema läbi. Ta teab üleliigsest inimesest ja peab ka ennast selliseks. Lajevski sõidab ära naisega, keda ta arvab armastavat Nadezda Fjodorovnaga. Teised inimesed annavad hinnangu nende käitumisele. See hinnang kujuneb mitmetahuliseks. Tsehhov on radikaalsete hinnangute vastu
ülikoolidiplom vajalik. Raskekujulist tuberkuloosi põdedes siirdus Tammsaare Tartust Koitjärvele, kus tema vend pidas metsavahiametit. Seal loodi haigele paranemiseks head tingimused, kuid kahjuks pööret ei toimunud. Arstid soovitasid Tammsaarele kliimavahetust ning sõpradelt laenatud rahaga alustas Tammsaare 1912. kevadel reisi Kaukaasiasse. Kaukaasia reis oli Tammsaarele kosutav, seal olles kirjutas ta jutustuse ,,Varjundid", mis peegeldavad Kaukaasia loodust. Kaukaasias suutis kirjanik ületada ka haiguse üliohtliku faasi. Kodumaal asus Tammsaare taas elama Koitjärvele. Esialgu oli raskusi tervisega, peale nõrkade kopsude oli ka kirjanikul maohaigus. 1914.aasta algul sooritati talle Tartus raske operatsioon, mille õnnestumiseks anti vähe lootust, kui lõikus läks siiski korda ning Tammsaare tervis hakkas aegamööda paranema. Koitjärve aastad sisustas Tammsaare lugemise ja keelte õppimisega. Esimese maailmasõja suhtes jäi ta eitavale seisukohale
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
algas väljarändamisliikumine, mida võimud takistasid suurim rahutus 1841. a Pühajärve sõda 1845. a algas massiline usuvahetusliikumine ja ka seda võimud esialgu takistasid peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: 1858. a Mahtra sõda 1860ndate aastate reformid: 1863. a passiseadus täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires algas väljarändamine Venemaale ja eestlaste asunduste rajamine Kaukaasias, Siberis ja KaugIdas 1865. a keelati kodukariõigus 1868. a keelati teoorjus 1866. a vallaseadus vald vabanes mõisniku eestkostest moodustati valla täiskogu (kõik peremehed + 1/10 maata meestest ), mis valis vallavolikogu vallal oli oma eelarve kogu vallavalitsemine toimus mõisast sõltumatult 4.4. Kultuur 18.-19. sajandil Usuelu: peale Põhjasõda nõrgenes kiriku seisund tunduvalt
külvamisega, likvideerida võsa, puhastada muld juurevõsudest ning istutada tagasi noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja) Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on Eesti oma kodumaine liik, kasvades Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai- juuni, punased viljad valmivad augustis, 2-4 seemnega (Aiasõber). Looduslikult kasvavast harilikku tuhkpuud kultiveeritakse harva (Sarapuu 1969).
Ta valis Gruusias asuva Jerevani polgu, mis oli soodne karjääri tegemiseks. 1908. aastal sai Laidoner leitnandiks. 1909. aastal pääses ta Nikolai sõjaakadeemiasse, kuhu tuldi üle Venemaa. Konkurents oli 10 inimest ühele kohale. Akadeemias õppis 1912. aastani, kus tööpinge oli tema võimete piiril. Lõpetas selle eeskujulikult ja sai Anna ordeni III klassi. Lõpetamise järel teenis staabikaptenina Kaukaasias. I maailma sõja ajal oli Galiitsias ja Poolas. 31 aastaselt sai rindestaabi luureosakonna ülema abiks. 33 Ülendati staabiülemaks ja sai lahinguohvitseride aumärkide nn raudse komplekti - 6 ordenit kuni Vladimiri IV klassini, lisaks suhteliselt haruldase Georgi kuldmõõga "Vapruse eest." Eesti Vabariigi ajal kandis ta selle tähisena miniatuurset Georgi risti. Akadeemia ajal tutvus poolatar Marie Kruszewskaga, kellega abiellus 30
Lermontov jätkab ka luuletamisega, kirjutades Puskini hukkumisest ajendatuna luuletuse ,,Poeedi surm", mille tõttu saadetakse ta Kaukaasiasse, sest ta kritiseeris trooni. Varsti naaseb, kuid peab duelli, kus saab kergelt haavata. Kuna duellid ei olnud lubatud, saadeti mes uuesti Kaukaasiasse, kus pälvib kaasohvitserite tunnustuse. Tema looming annab aga mõista, et mees ei hinda vägivalda. Tema luuletus ,,Valerik" adresseerib antud teemat. Sõja koledustele vahelduseks peatub Lermontov ka Kaukaasias tervisvetel, kus kohtab vana tuttavat. Nende suhe kulgeb nagu ,,Meie aja kangelases": sõpradest saavad vaenlased, kelle vahel toimub duell. Hukkus Lermontov. Hilises loomingus püüabki Lermontov vormida n-ö oma ajastu esindajat. Tõdemus on see, et vaatamata rohketele võimalustele, jäävad inimesed ikkagi ainult mõtlejateks, kuid tegusid ei sooritata. Pöördub taas kord ka rahvaluule poole. Kreutzwald (1803-1882) sündis Virumaal mõisa kingsepa perekonda. Majanduslik olukord polnud kiita
pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 1820-24. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
laiemalt Balkanil tervikuna. Türgi seevastu lootis oma kaotatud positsiooni piirkonnas taastada, Türgit toetas vargsi Prantsusmaa, kes oli Osmanites alati näinud liitlast (Austria) Habsburgide, nüüd aga ka Venemaa vastu. Türgis viidi läbi armee reform. Venemaad julgustasid Türgi kaotused Türgi-Pärsia sõjas 1731 – 1736. 48 Sõda lagas kokkupõrgetega 1735 aastal Kaukaasias. Ametlikult algas sõda Venemaa ja Türgi vahel 1736. Austria ja Türgi vahel 1737. Vene väed hõivasid esmalt Krimmi (khaaniriigi) ja Aasovi, seejärel aga Moldova. Serbiasse, Lääne-Valahhiasse ja Lääne-Bulgaariasse tunginud Austria väed kandsid seevastu ränki kaotusi. Prantsusmaa (Fleury) seadis eesmärgiks rahu saavutamise ja Vene-Austria liidu murendamise. Kuna nii Türgi kui Austria, aga ka Venemaa (kartes Rootsi rünnakut
Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast,
„Valerik“ Peale 33 vanaema surma 1841 saabub L Peterburi. Tahab erruminna aga ei. Saadetakse Pjatigorskisse. L on seal tähelepanu keskpunktis. Tekib tüli Martõnoviga DUELL sureb nagu kangelases. M. Lermontovi „Meie aja kangelane“ Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist(Bela, Maksim Maksimõtš, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petšorin, kes on vastuoluline kuju – ühtaegu veetleb ja tõukab eemale. Esimene tegelane, kes Petšorinit tutvustab, on Maksim Maksimõtš. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõtš lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petšorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petšorin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
