savinõude ja nende arvu järgi. : · Narva kultuur. I keraamikatüüp . Euroopas isegi tuntub kultuur kui Kunda kultuur. Läti ja Leedu aladelt leitud seda isegi rohkem kui Eestist.Küllaltki robustne ja primitiimne keraamika. Segu sisse on sõtkutud lisaks savile ka taimi ja tigusid. Potid suured. Eesti alale jõuab u 5000 ekr. Eestison teada u 25 narva kultuuri asulat. Keraamika oli piirkonniti natuke erinev. Kunda kultuuri järglane. · Kammkeraamika kultuur. Suure suualaga ja teravneva põhjaga. Tuli tehti ümber poti ja pott asetseti maha. Tunduvalt korralikumad savinõud, mis on üle pinna ilustatud mingi kammilaatse riistaga jakepiga. Pottide kuju samasugune nagu narva kultuuris. Rikkaliku ornamendiga. Asulaid on Eesti aladelt avastatud üle 50 . Levinud ka Lätis, Loode Venemaal, Soomes, Karjalas. Kohati ka Leedus ja Valgevenes. 4000 ekr jõudis siia. Majad neljanurgelised, keerulise vaiade
Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
A. väike painde- ja tõmbetugevus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. korrosiooni ja tulekindlus D. Suur termopüsivus E. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel Score: 0/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response Feedback A. oksiidkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. segakeraamika D. kammkeraamika Score: 3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Student Response Feedback A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response Feedback A. ei lõppe B. Jah. lõpeb Score: 4/4 19. Millised väited on õiged?
C. suur kõvadus ja kulumiskindlus D. Suur termopüsivus E. korrosiooni ja tulekindlus Score:3/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student ResponseFeedback A. kammkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. oksiidkeraamika D. segakeraamika Score:3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Student ResponseFeedback
Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Foto:Astrid Lepik 1.1. Lina ajalugu Eestis. Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk..............................................................................7 Soome sümboolika.....................................................7 kasutatud kirjandus..........................................
· Algas kihelkondade maakondadeks muutmine, neid oli 8: * Virumaa *Rävala * Järvamaa * Harjumaa * Läänemaa *Saaremaa *Ugandi *Sakala · Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad · Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess KIVIAEG Perioodi nimetus Mesoliitikum Neoliitikum Kultuur/aeg 9000-5000 ekr Kammkeraamika Nöörkeraamika Kunda kultuur 4000 a ekr 3000-1500 a ekr Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega.
eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kasutusel geomeetriline ornament ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm tehti keraamilisi nõusid ja ehteid kasutati kivi, vaik, hambad (savi ka vist) Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes
levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka. On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn.
5)Neoliitikum Eestis (IV at II veerandist II at keskpaigani eKr.) Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. a)kammkeraamika kultuur (Jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr.)
lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest
5000 e.Kr.--1000 e.Kr. 500 e.Kr. Nooremal kiviajal ehk neoliitikumis, mille algust loetakse aastast 5000 e.Kr., Eesti rahvaarv kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti kasutusele keraamika. Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid antropoloogiliselt nii europiidsete kui mongoliidsete tunnustega. Uustulnukad tõid kaasa kammkeraamika kultuuri, mis levis mitmel pool Läänemere ääres. Läänemeresoomlased ja Kunda kultuuri rahvas sulasid arvatavalt kokku, kusjuures domineerima jäid läänemeresoomlased. 3000. aasta paiku e.Kr. hakkasid Eestisse rändama venekirveste kultuuri inimesed. Nemad tõid kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse. See põhjustas rahvastiku ümberpaiknemise põlluharimiseks sobivamatele, viljakamatele aladele. Venekirveste kultuuri kandjad olid
Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Hakati ehitama ka kindluseid - tekib sotsiaalne ebavõrdsus
Tõsi, Lätis on üks kalmistu, millest on välja kaevatud üle 300 luustiku, Kunda kultuuri kalmistu, elanikud olid europiidse rassiga. Mõningatel oli ka kergeid mongoliidseid jooni. Tamula järve kalda pealt leiti ühe naisterahva kolp ja hiljem on välja tulnud ka jääpuuraots, mis on iseloomulik Kunda kultuurile. Leiti, et tõenäoliselt kuulus kolp kunagi järve uppunud naisele naise vanus on 6000-5000 eKr. Sellest inimesest on tehtud ka rekonstruktsioon. Tüüpilise kammkeraamika kultuur See on levinud veel laiemal alal kui Kunda kultuur Loode-Venemaa, Soome, Eesti, Läti. Volga ja Kama piirkonnas on veel palju kultuure, millel on kammkeraamika kultuuriga sarnasusi. Võiks öelda, et kui seda piirkonda vaadata (Põhja-Venemaa ja Läänemere maad), siis hilisemal ajal pole olnud sel ajal nii sarnaseid kultuure, kui seda oli tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem).
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas,
2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli vähe. Siia jõudsid pronksist tööriistad mujalt maadest, kasutati edasi kiviaja tööriistu. RAUAAEG 5 saj. eKr 13 saj
Eesti kultuuri üks probleem on see et pole üht kindlat telge või tugipunkti kuhu koonduda. Eesti on juba oma geograafilise asendi poolest huvitaval kohal. Eesti ühendab idat ja lääne põhja ja lõuna euroopat. Eesti on justkui läbikäigu hoov kust kõik marsivad läbi ja jätavad oma jalajälje. Samas üritab aga kohalik ise oma aeda korras hoida ja oma tahtmist saada. Esimesed eelased rändasid siia 11 000 aastat taasi ja asutasid Pulli asulakoha peamiselt tegeleti jahipidamise ja kalapüügiga. Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhiv...
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud. Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus.
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid
Keraamika neoliitikumis: paelkeraamika Paelkeraamika kultuuri levik: • Eeskätt Kesk-Euroopa ruum, dateering: ca 5500-4500 eKr • Luustike aDNA uuringute põhjal seostatud Lähis-Ida ja Anatoolia tänapäevase elanikkonnaga Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika • Dateering: ca 6400-4000 eKr • Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused Neoliitikum: kammkeraamika • Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel. • Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav
Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Nende kõrval tehti ka väiksemaid liuataolisi savinõusid, mida võidi tarvitada omalaadsete taldrikutena. Vanimad savipottide killud leiti Narva jõe äärest, sellest tulenev ka kultuuri nimetus. Kammkeraamika kultuur (u. 4000 - 3000 e.m.a.) Kujunes arvatavasti Laadoga järve ümbruses. Levis Lõuna-Lätist Loode-Venemaa ning Põhja-Soomeni. Eri piirkondade vahel eksisteerisid väga tihedad sidemed. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega
2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29 1) Kunda kultuur: umbes 11 000 aastat tagasi. Asulate ja linnuste kohta pole täpseid andmeid, oletatakse, et elati püstkojades. Mamiskombed puudusid, levinud olid läänemere idakallastel. Kasutati puitu, kivisid, tunti koera ja peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Naabritega suhtlemisel oli neil ühine keel. Kunda kultuuril on selline nimi, sest esimene asula mis leiti oli Kunda lammasmägi. 2) Kammkeraamika kultuur: umbes 5000 a eKr ehk 7000 aastat tagasi Asulaid on leitud Narva lähedalt, elasid veekogude ääres ja peamiselt majades. Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud.
mööda Euroopat (ka põhjapoole), arvatakse, et inimeste füüsiline väljaränne oli selles suht tagasihoidlik. Hõimult hõimule levis. Eesti neoliitikum Pandi paika keraamika kasutuselevõtuga, umbes 5000 eKr on see, seda leiti Narva asulatest ja hakati nimetama Narva tüüpi keraamikaks, neid leiti ka Leedu ja Läti asukohalt ning siis tuli nimeks Narva kultuur. Olemuselt on sarnane Kunda kultuuriga (jätk). Kammkeraamika on levinud u 4000 eKr ulatuslikul alal, Eestis on asulaid poolesaja ringis. Algas arvatavasti kusagil Ladoga järve juures, sealt läks edasi paljudesse kohtadesse. Tõenäoliselt olid hõimud lähedased ja suhtelisd tihti. Merevaik oli levinud ehtematerjal, seda saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest. Tulekivi piirkond oli Venemaa kõrgustikel, aga see levis ka igal pool. Kivikirved olid tehtud Karjala kiltkivist ja ka need levisid igal pool
Arheoloogiline Elatus- ja Matmiskombed Elanike kultuur tegevusalad (kuhu ja kuidas päritolu ja maeti) muud iseloomulikud tunnused Mesoliitikum Kunda kultuur (X-IV at.eKr.) Neoliitikum Kammkeraamika kultuur (IV at.eKr.-III at.kp.eKr.) Venekirveste kultuur (III at.kp.eKr.-II at.kp.eKr.) 4. PRONKSI- JA RAUAAEG EESTIS: · Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa
Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika levialade kitsam paradigma, lk 142 Jüri Uluotsa paradigma, lk 161 R. Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata jäänud üks kasutatud mõistetest. Tõsi, T. Kuhn isegi tunnistab, et tema paradigma-mõistel võib olla eri tähendusi, ent üldjuhul kasutab ta seda ise muinasajajärgse teadusprotsessi kohta.
9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva.
Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad-
Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna
külge), talb (väike kirves, sarvest kirvepea vahel).Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele, kõige rohkem õnnestus tabada põtru ja kopraid.Nesoliitikumi algus.Noorem kiviaeg ehk.nesoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga.Kujult meenutasid nõud suuri teraneva põhjaga padasid,mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Kammkeraamika kultuur U 3300 eKr jõudis Eestisse, Savinõude välispinda kaunistati lohukeste ja täketest ridadega (kammi meenutava riistaga).Matmiskombed-surnud sängitati nüüd asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid.Kõrge kunstitase-luust vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena.Kammkeraamika
sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit – nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin
ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas,
Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad
Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud
Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad
Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Eesti keraamika ajalugu ulatub samuti kaugesse minevikku. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Eesti keraamika poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13
Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest). Nende surnud sängitati asula territooriumile, vahel otse elamu alla. Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. (kujukesed)
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid
emad olid suhteliselt kergeks saagiks. Hülgeid ilmselt kütiti mitmel erineval viisil. Üheks küttimisviisiks oli harpuunidega, mis olid valmistatud suurte loomade luudest. Põlluharimine Jääaja-järgne kliima soojenemine mõjutas loodust ning mitmete algviljade kasvupind suurenes. Ajapikku kujunes korilusest välja maaharimine. Eesti alalt pärinevad esimesed maaviljeluse märgid kammkeraamika kultuuride ajast. Vanim kaera õietolm, mida on leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, pärineb umbes 4000 aastast eKr. Teised teraviljade õietolmud pärinevad hilisemast ajast. Ajapikku hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti kohapeal. Põllumajanduse kõrval hakkas arenema ka käsitöö, kuid polnud eriti arenenud
Karjala Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri 17211917 Vene Impeerium taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi 1783 Paldiski sai linna õigused oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi 1784 Võru linna asutamine aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga
saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
