Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esiaja -  Vana  Mesopotaamia - Vana Egiptuse  kunst Esiaeg neoliitiline  revolutsioon  -  neoliitikumi  algjärgus toimunud  küttimise , kalastuse ja  koriluse  
asendumine   maaviljeluse  ja koduloomapidamisega, muutis elatise  hankimise  tunduvalt 
kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖  kiviaeg ➢  paleoliitikum  (2 milj -  8000  a. eKr)
➢  mesoliitikum  (7000 - 4000 a. eKr)
➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖  pronksiaeg
❖  rauaaeg    Algeline   Arhitektuur  e  megaliitilised  ehitised
inimeste endi püstitatud algelised  eluasemed  pole säilinud ega  omanud  ka erilist kunstilist 
väärtust. eluasemeteks üheruumilised  savist  majad, linna kaitses kivimüür ★  mega   lithos - suur kivi ★  menhir - pikk kivi ★  dolmen - kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★  kromlehh - kiviring (nt  Stonehenge ) Keraamika
alaliikideks   kammkeraamika  ja  nöörkeraamika
kasutusel  geomeetriline   ornament
ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja  rütm
tehti keraamilisi  nõusid  ja  ehteid
kasutati kivi,  vaik , hambad (savi ka  vist ) Skulptuur                                                                                                     
paleoliitikumist  pärinevad vanimad  luust , kivist ja savist  kujukesed . Hulgaliselt  rõhutati  
sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi  seostati  viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu

hoiti neid peamiselt käes

teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust 
nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis,  Baden -Württembergi  liidumaa  
ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi  Veenus , leiti  Austrias  Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini 
loodusajaloo  muuseumis Maalikunst
esiaja tuntuimas kunstinäited on  koopamaalid  ehk  maalingud  koopaseintel- ja  lagedel .  
Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest 
vahenditest. Peamine  alaliik  oli seina- e  monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt  piisonidmetssead , metshobused), enamasti 
loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need  skemaatilised . leidub ka hulgaliselt 
sümboleid ja  märke , kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide   kuulsamad  leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT 
AltamiraLascaux , Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus
3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase  süüria  ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval 
Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne   kõrgkultuur , mis pani aluse Euroopa  kultuurile . Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond 
rangelt   klassiühiskond . valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased.  Kunst  ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks 
babülon  ja  ninive  

538. a ekr langes Mesopotaamia  Pärsia  võimu alla

Leiutised :
kaar, võlv- kumer   lagi , ratas, kumer element  ehitistes  (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem 
( kiilkiri ), raamatud, raamatukogu, klaasmass ( ehete  jaoks)
Usund :
polüteism  e mitme jumala usk (valitseja võrdne  jumalaga ) Arhitektuur
Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid,  sakraalarhitektuur , monumentaalsed ehitised, 
mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad  Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone UNESCO  - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes.  ❀ linna ümbritsesid  müürid  ja kindlustatud  väravad ❀  tellised  glasuuriti tihti värvilisteks ❀ linnade struktuur oli planeeritud ja neil oli toimiv vee-süsteem ❀ berliini muuseumis paikneb tolleaegne Istani värav Valitsejate lossid:  ★ suurim teadaolev kindlusloss kuulus  Assüüria  valitsejale  Sargon  II-le Maailmaime
Semiramise  rippaiad Babülonis , tähelepanuväärse planeeringuga, seal kasvas erinevatel 
tasanditel paiknevatel terassidel palju erinevaid liike taimi. Semiramise rippaiad olid ehitatud 
kuninganna Amystisele. See on monumentaalne ehitis, millel oli funktsioneeriv veesüsteem; 
seal oli kasutatud kalleid materjale. Pindala 1200 ruutmeetrit. Roosast ja  valgest   lihvitud  
marmorist trepid Skulptuur ja  tarbekunst ✼ kasutati silinderpitsateid amuletina. need näitasid kuuluvust ja mõjuvõimu ✼ saviraamatud ✼ vabaplastilised  skulptuurid , staatilistes poosides. figuuri silmi värviti glasuuriga ja  kristallidega ✼ (kõrg)relieefne skulptuur- figuuri proportsioone moonutati ✼  lüüra , klaaspärlid
Seadustetulp- e.  steelstseen  kuninga elust, mille alla graveeritud seadus Lamassu lõvi  või  härja   kehaga , inimese pea ja sarvedega  olend  Assüüria ja Pärsia kunstis Greif kotka  pea ja lõvi kehaga, tiibadega olend Ükssarv - samuti Assüüria ja Pärsia kultuurist pärit olend Pillid :
lüürakeelpill Vanast Mesopotaamiast sai alguse  linnakultuur .  Lamassude kujud kaitsesid linnaväravaid; neil oli viis jalga ning eest vaadatuna tundusid nad
seisvat, külje pealt liikuvalt, nende  jalge  vahele oli graveerituf valitsejat ülistav tekst Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi kuna Mesopotaamias asus palju jõgesid mille  orgudest  
seda saadiVana - Egiptus Inimene ühiskond, usund leiutised Vana Riik
3-6  dünastia Keskmine Riik
11-13. dünastia Uus Riik
18.- 20. dünastia dünastia - põlvest-põlve antud võim. 30 dünastiat kokku ✿  noom - väikesed riigid, kokku 40 ✿ klassiühiskond ✿ vaarao- valitseja,  jumalus ✿ kemet- must maa, niiluse jõe org ✿ deshert- punane maa e  kõrb ✿ mõningal kujul Mesopotaamia kujutusi ✿ Egiptlastel tähtis usk, mitu jumalat
✿ tugev usk teispoolsusesse,  hinged  elavad teispoolusel edasi ✿ naine küll  madalamas  seisuses, kuid väga lugupeetud. emakultus ✿ haridust anti ainult meestele ✿ pühad loomad nt  kass , koer Egiptlased  jagasid päeva 24- tunniks ja aasta 365 päevaks.  Astronoomia  sünd. Matemaatika  ja  geomeetria  algus kirjutamiseks  leiutati   tint  ja  papüürus Egiptuse mood ❁  rõivaste  mood püsis sama tuhandeid aastaid ❁ skent- meeste mähkseelik ❁ kalasiris- pikk,  liibuv  tuppkleit ❁  orjad  olid paljalt ❁ riided ja  ehted  näitasid jõukust ❁ ehiskrae, et kaitsta õlgu päikese eest ❁ jalanõusi pigem ei  kantud , jõukad kandsid varbavahesi Ilu ja  hügieen ❊  suuhügieen  oluline. olemas olid hambaharjad. kuristati vedelikuga nt piim.  närimiskummiks oli nt vaha ❊ kasutati lõhnu, eeterlikke õlisi ❊ piimavann ja  massaaž ❊  preestrid  raseerisid ja pesid ennast igapäev ❊ kõrgemast  klassist  nii mehed kui ka naised tegid regulaarselt  maniküüri  ja pediküüri ❊  nahahooldus  pimskiviga ❊ juuste  värviminehuulte  värvimine. silmade  meikiminekontuur  ja sinine lauvärv.  pikendati kulmujoont ja tehti  mustreid . laubale tätoveeriti veresooni. Meeste seas 
normaalne ❊ mehed puuderdasid end tumedamaks, naised heledamaks
❊ Esimesena kasutusel metallpeegel ja  kamm Matmistraditsioonid Muistne  egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja 
möödudes  pöördub kehasse tagasi. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti 
surnuid -  nendest  tehti  muumiad  ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi 
kaasa luksusesemeid ja teenrite  kujukesi .
organid  eemaldati enne palsameerimist ning niiskuse eemaldamiseks oli keha soolatud ja 70
päevaks  kuivama  jäetud. kamoop - organite urn kehal asetati käed  rinnale  või kõhule. sarkofaag-  kirst , kuhu pandi muumiad Arhitektuur ehituskunsti   suurteoseks   püramiidid , u 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Püramiidi 
sisemuses asus  hauakamber . Esimesed püramiidid olid nn  astmikpüramiidid . püramiide 
valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud ehk  sfinksid . Püramiidide ehitus nõudis mitu 
aastat tohutut tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Materjalideks kivi, 
mudatellised,  lubjakivi , punane  graniitliivakivi . templid ja  hauakambrid  asusid surnute linnas, nt kuningate org Haudehitised : ●  mastaba
●  astmikpüramiid
●  püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et 
sädeleks vastu päikest. Hauakambrid mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt  ülespoole  arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikkvõrreldakse  Oleviste   kirikuga , sest keskajal oli see kõrgeim 
kirik kuningate org- kõige kuulsamad hauakambrid Püramiididel mitu väljapääsu aga mõned olid ehitatud varastele
mumifitseerimise ruum asus maa all Muumia  eestis- Tartu Ülikooli muuseumis. Templid: ● matusetemplid
● orutemplid
● hauatemplid püloontemplivärav, selle ees sfinkside  allee . obelisk - päikesejumala auks püstitatud  monument . pülooni majade või haudade ees obeliskid  on transporditud Pariisi  1829  aastal Concorde-i väljakule. kõrgus 10-32m
Eestis-  pirita  teel
Roomas, Pariisis jne. samba ülemine osa kujutas taimi ja oli värviline Skulptuur Must värv-  tahm
Roheline värv- vaskinkrustatsioon -  skulptuuris silmade värvimine ja kristallidega silmade tegemine surimaskid vaarao  sümbolina  kasutati lõual kunsthabet ● Tutanhamoni hauakamber leiti 1922 aastal ● Nofretete, u 1370- 1330  ekr oli Vana-Egiptuse vaarao  Ehnatoni  abikaasa ja  arvatavasti vaarao Tutanhamoni  kasuema ●  Tutanhamon  oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Valitses umbes 1336-1327 a  ekr ● Nofretetel oli 3 last
● Tutanhamon oli 8 aastane, kui sai valitsejaks ● Nofretete, Ehnatoni abikaasa, u  1340  ekr. lubjakivist tehtud  maailmakuulus   büst

47cm kõrge,  krohvitud  ja värvitud. ühe silmaga. Berliini muuseumis, eraldi ruumis

Skarabeus sõnnikumardikas . kummardati neid ja eeldati, et need tekkinud liivateradest. 
Egiptlased kartsid liivatorme Reljeef on enamasti  madalreljeef  ja värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada egiptuse 
reljeefikunstiks inimesed olid idealiseeritud. omane must  marmor  e basalt. ülikuid kujutati kaistuvalt. 
Monumentaalne  vabaplastika . Egiptuse poos a) jalad on astuvas asendis ja  profiilis
b)  õlad  ja  rindkere  on  eestvaates
c) pea on profiilis
d) keha on profiilis staatiline poos- kasutatakse skulptuuris ja maalikunstis ülikute kirjeldamiseks proportsioon - suuruste suhe INIMESE KEHASSE  MAHUB  7 PEAD tähtsamad isikudsuurelt , egiptuse  poosis lihtsamad isikud: dünaamilistes poosides lapsed, orjad, sõdurid: väiksemalt kujutatud Maalikunst Freskotehnikas “Noor ülik jahil” ja “Orjatarid tantsimas” taimed ja loomad kujutatud küllaltki tõepäraselt hieroglüüfid -   piltkiri kiilkiri on euroopa keelpildi aluseks.
Vasakule Paremale
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #1 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #2 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #3 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #4 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #5 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #6 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #7 Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor punasostar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muinasaja-Vana-Egiptuse-Mesopotaamia kunst
3
doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

KUNSTIAJALUGU ­ Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt

Kunstiajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid ­ 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu
12
pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

Kunstiajalugu
Inimese kujunemine-varajased tsivilisatsioonid
3
doc

Inimese kujunemine, varajased tsivilisatsioonid

Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi 2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr) 6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja

Ajalugu
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS
17
docx

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur..........................................

Ajalugu
Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2

Kunstiajalugu
Ajalugu Vana-Idamaad
5
doc

Ajalugu Vana-Idamaad

kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3. Millised olulised protsessid või muutused toimusid Vana-Egiptuse ajaloos vana ja uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate

Ajalugu
Vana - Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti ajalugu
5
doc

Vana - Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti ajalugu

KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun