Tema kõrts oli kolmandajärguline, kuid vägagi külastatav üks väheseid vanu maju uute keskel. Theo küsis endalt tihti kes ta on ning tal oli raske end paigutada kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Üritas meelde tuletada naiste nimesid, kellega öösel oli koos olnud: Anja ja Valli. Kirjutas selle oma päevikusse üles. Ta oli 3 aastat töötanud oma teadusliku töö, raamatu, kallal (alates siis 30ndast eluaastast). Raamatu nimi oli ,,Mees ja naine". Theo rvas, et see pealkiri on liiga üldine või kulunud, kuid kui mõtlema hakkas, siis selles peitubki lihtsus. Kirjutas raamatut tavaliselt hommikupooliti, kuid viimasel ajal toimus tema juures palju orgiaid. Häiris töötegemist, kuid andis materjali. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine pool seksuoloogilistele (Mida teeb mees, aga naine mitte; mida arvab mees, mida naine mitte; kuidas tegutseb mingis
Eelistas armastusfilme. 5.Restoranišveitser (uksehoidja) Theo elas ja töötas samuti Mustamäel. Tema kõrts oli kolmandajärguline, kuid vägagi külastatav – üks väheseid vanu maju uute keskel. Theo küsis endalt tihti kes ta on ning tal oli raske end paigutada kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Üritas meelde tuletada naiste nimesid, kellega öösel oli koos olnud: Anja ja Valli. Kirjutas selle oma päevikusse üles. Ta oli 3 aastat töötanud oma teadusliku töö, raamatu, kallal (alates siis 30ndast eluaastast). Raamatu nimi oli „Mees ja naine“. Theo rvas, et see pealkiri on liiga üldine või kulunud, kuid kui mõtlema hakkas, siis selles peitubki lihtsus. Kirjutas raamatut tavaliselt hommikupooliti, kuid viimasel ajal toimus tema juures palju orgiaid. Häiris töötegemist, kuid andis materjali. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine pool seksuoloogilistele (Mida teeb mees, aga naine mitte; mida arvab
ninajuurele, silmade vahele, ja vaatab nii, et tunned alles, kuidas ta pilk sinust läbi tungib.” lk 92 Theole ei meeldinud enam ruumid, kus peegleid ei olnud, sest ta ei saanud ennast vaadata, ega teadnud, milline ta välja näeb. Öösel viidi Viktor miilitsasse (hakkas Balti jaamas lärmama ja ärplema jms). Theo oli naistega eemale hoidnud. Üks naine oli valgete juustega ja teine punapäine (meeldis Theole). Mindi kolmekesi tuppa, Theo jõi viina ja ameles valgega. Punane võttis raamatu kätte ja oli närviline. Punapea sidus peale mõnda aega Theo nõusolekul Theol käed-jalad kinni ja kutsus teda enda vangikeseks jne. Theo hakkas närvitsema ja valge tuli noaga mängides tema juurde, lõigates nöörid läbi. Siis tuli Viktor ja tahtis nalja teha, aga Theol oli uuesti spliin. Ta jõudis kell kolm koju, nägi koridoris musta juga (veri) ja jooksis neljandale - joodik oli kukkunud koridoriaknasse ja veenid läbi lõiganud. Esimene naaber lõi ukse kinni, teine kartis verd,
tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline hakkas huligaanitsema ja jooma, mehe arust oli Laura külm, Sven üritas teda peksta, peale mida Laura lahutust nõudis, Sven nõudis last endale, kuid seda ta ei saavutanud. - Restoranisveitser Theo, omas kõrtsi, üks väheseid vanu maju, mis oli säilinud uute keskel, ta oli segaduses enese paigutamisega ühiskonda, pidas päevikut, oli juba 3 aastat töötanud oma raamatu kallal ,,Mees ja naine", mis rääkis psühholoogilistest ja seksuoloogilistest probleemidest, mees armastab seiklust naine mitte, mees vihkab kalleid efektseid riideid, naine armastab neid jne, kirjutas raamatut, sest tal polnud kellegagi rääkida, üksik, Theo oli hooramees, magas erinevate neidudega, hommikuti tusane, õhtuti heas tujus, sest siis liikus raha ja naisi ning sai kaupa teha. - Laura poeg, nimeks Peeter, uuris seda mis teda ümbritses, peamiselt oma korterit,
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub. Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits. Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa. Theo restorani tuli näitleja, keda ta tahtis alandada, sest kunagi nooruses olid näitlejad teda alandanud(kutsusid oma korterisse kus jõid ja loopisid kalleid raamatuid aknast välja)
Ta alles kohanes maailmaga mis teda ümbritses. Ta ei uskunud Jumalat, aga ta uskus Kuradi olemasolu. Theo oli restoranišveitser. Ta ei pidanud oma šveitseritööd oma põhitööks. Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Theo oli hooramees. Talle meeldisid naised ja oli väga julge nendega. Theo oli huvitav mees. Tal oli veel teaduslik töö, oma salalaps ,mille kallal ta oli juba kolmekümnendast eluaastast peale tegelenud. Raamatu nimi oli „Mees ja Naine“. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine seksuoloogilistele. Tal oli oma arvamus naistest ja meestest. Kuna ta sõbrad olid madala vaimse tasemega ja naistega ei tasunud filosoofiat üldse rääkida, tegi ta otsuse raamatu kirjutada, kuna tal polnud kellegiga rääkida, aga ta tahtis röökida. 7. Sõnum Autor on püüdnud selle mudeli kaudu öelda oma sõna tänapäeva linnatsivilisatsiooni kohta.
lindusid. * Theo – restoranišveitser – talle väga maitseb alkohol ning naised ei pidanud seda oma põhitööks/ sügavate huvidega tark mees. Teda huvitab sügavalt astroloogia. Kuid igal hommikul painab teda üles mõte, kes ta on. Tema arvates on ta korraga intellektuaal (ta on vaimsete huvidega – huvitub teosoofiast ja astroloogiast ning loeb hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl on tal uus naine, vahel ka lausa prostituut, voodis ning raamatu alguses oli tal 235. naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma üksindust. töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel / psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale. Samas
Kokku on võetud vaid raamatu esimene osa "Varasügis"
Suurem osa raamatust on puudu.
Kõik kommentaarid