Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg (0)

MUINASAEG
Kiviaeg
Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht . Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht . Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud . Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale . Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus.
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr – 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak . Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Samuti arenes käsitöö, mis soodustas põllumajanduse arengut.
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused . Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli Kalevipoja säng, kuna nad meenutasid suurt kõrgete otstega voodit. Olid veel ringvall-linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased , Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks . Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tšuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark poolt sõjaretk Eestisse, ta rajas Tartusse tugipunkti mida hakkas nimetama Jurjeviks. Aastad 1030-1061 olid eestlastele olulised, kuna me muutusime tugevamaks ja suutsime mitemid tõsiseid vallutusi ära hoida.
Eestlased muinasaja lõpul
Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas.Kolmeviljasüsteemiks nimetati seda kui ühele põllule külvatu talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.Suur tähtsus oli metsamesindusel sest mesi oli ainuke magusa aine mida tarvitati.Eestis oli silmapaistev relvseppade toodandg.eestis tegeldi pealmiselt vahetuskaubaga,kus siis kaup vahetati kauba vastu ümber.Eestlased elasid suitsutubades.13 saj alguses oli Eestis kokk umbes 45 kihelkonda ja need liitusid omaette maakondadeks,neid oli 8. Umbes 11.saj keskpaiku jäeti mitmed linnused maha ja loodi ringvalla-linnused.Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal.
Muinasusund
Usulistesse vaadetesse tõi muutusi kaasa tihe suhtlemine naaberhõimudega.Enim on uuritud kalmeid,mis on andnud teada matmiskommetest ja ettekujutusest surmajärgsest elust.Arvati et inimesed omavad peale füüsilise keha ka väge,selle abil sai ravida,loitse peale panna ja ka nõiduda,selliseid isikuid nim tarkadeks.Inimesed jõid ja sõid loomade verd lootes saada nende väge saada endile.Eestlased uskusid et inimese hind suudab ringi rännata aga peale surma hing lahkub oma nö uudekodusse.Loodust austati väga ja oldi arvamusel,nii nagu mina talle,nii tema mulle. Usuti et on olemas haldjad ja vaimud.Pühapäevaks pidasid eestlased neljapäeva.Suur tähtsus oli nõidumisel,maagial ja ennustamisel,püüti tihtipeale ette ennustada sõjaretki ja muud.Alates 11 saj hakkati vastuvõtma ristiusku.
KESKAEG
Liivimaa ristisõda
1140 saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal .40 aastat kestnud vendi ristisõda liitis Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Liivlased umbusaldasid sakslasi ega tahtnud Berholi(piiskop) piiskopina vastu võtta,sai ta paavstilt volituse alustada ristisõja korraldamist.1198 saabusidki ligi 1000 meest Riia alale ja seal toimus lahing.Theiderich’i peeti Mõõgavande ordu loomise initsiaatoriks.1201 hakkas Albert saksa asunike tarvis ehitama Riia linna,ta viis sinna ka üle piiskopkonna keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade ordu.) 1210 lõppes Ümera lahing,mille võitsid eestlased.1217 Madise päeval Viljandi lähedal lõppes eestlaste vs liivlased ja sakslaste lahing eestlaste allajäämisega. 1290 semgalid andsid alla ja sellega lõppes Liivimaa ristisõda
Üleminek muinasajast keskaega
Ristisõjas leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordud kokku palju vallutatud aladest jääb kummagile aga kuna eestlased tõusid üles jäid jaotusplaanid tegemata.1224 enne Tartu vallutamist sõlmis Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu,mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ning sellest kujunes välja Tartu piiskopkond.Riia piiskop moodustas Saare-Lääne piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru.1238 otsustati Stensby lepinguga,tänu sellele pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna,Rävala, Harjumaa ,Järvamaa ja Virumaa ja tekkis Eestimaa hertsogkond.13 saj asutati esimesed eramõisad.Linnade tekeLiivimaal tekkis juba vallutuste käigus,tähtsaim linn oli Riia.Tallinnas saadi linnaõigus 1248. Valdemar IV .A otsustas oma meretaguse valduse maha müüa Saksa ordule kuna see oli tülikas.Taani vassallid üritasid seda igati peatada põletades maha mõisad ja tappes kõik kättesaavad sakslased ning seejärel valisid endi hulgast 4 kuningat.
Vana-Liivimaa valitsemine
Piiskopid pidid jagama võimu toomkapiitlitega.Kogu maa mida talumehed harisid jagunes maaisanda domeeniks. 1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst .15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte. 1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a.
Maa- aadel ja talurahvas
13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu. Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad.Vabatalupojad olid need kes olid end adratalupoegade koorimistest raha eest ostnud.Keskaja lõpus oli Eestis ligikaudu 500 mõisa.15 saj tuli arusaan ettalupoeg kuulub maalapi külge mida ta harib ega ole vaba.Suurim mehaaniline ehitis oli veski .1315 oli Liivimaal näljahäda kuna tekkisviljaikaldus.
Linnad ja kaubandus
Linna kogukonna liikmed tohtisid ainukestena linna piires teegleda käsitöö ja kaubandusega.Kuigi elas seal ka sakslasi kui suurim ülekaal oli Eestlastel.Kui mustpea abiellus sai temast Surgildi liige.Käsitöögilte nim väikegiltideks.Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus.14saj oli ligikaudu 60 käsitööala.Linnakäsitöölised koondusid ametialaselt tsunftidesse mille raames korraldati väljaõpet.Järk.järgult astus jõusse trunftisundus millele kaasnes väljatõrjumine käsitööaladelt.Skaara määras ära mis tingimustel saab meistriks millised on töötamise reeglid.Keskajal sõitis kaupmees oma kaubaga ise mere taha aga varsti hakati kauplema kaubanduspartnerite vahendusel,kaupmees oli ise kodus ja juhtis äri oma kontorist.Väliskauba hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.Talupojad müüsid oma vilja ja lina linna turul maha.