Mati Unt „Sügisball“ (1)

Mati Unt „Sügisball“
Varasügis
1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed . Eero aimas halba nagu alati.
26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed – õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna-Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu . Alles varahommikul hakati lahkuma . Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima , kuid teda ei leitud ning mindi rongiga minema. Mortensoni naine süüdistas sõpru, kuid mõne päeva pärast ilmus ta välja ning rääkis, et oli end leidnud Lätist – oli olnud suures joobes.
Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema – objektis oli suletud ringvool.
Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas , ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid .
2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid – mitu akent oli vastasmajas, mitu akendest koosnevat püstrida, mitu rõduga akent, mitu tuba, mitmel rõdul kasvasid lilled, mitmele rõdule olid asetatud suusad ja muud detailsed statistikat. August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi. 60ndate aastate lõpul jäi tal tööd vähemaks – nooremad mehed ja poisikesed ei käinud enam tema juures. Nendel ajasid juukseid emad või tüdrukud. Ta ei teadnud, miks kliente vähemaks jäi, kuigi oli ajalehtdega igapäevaselt kursis. Lõpuks hakati tema juures taaskäima. Ta oli vanapoiss.
3. Arhitekt Maurer polnud selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud . Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas:
Linna all oli kunagi olnud tard - ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit – nimetatakse Kunda kultuuriks . 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161.
Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi. Ta teadis Tallinna rahvaarvu, protsentuaalselt meeste ja naiste osakaalu Tallinnas, rahvusi, kes siin elasid ning alaealisi, pensioniealisi , abielus olevaid inimesi.
Maurer ise oli pärit äärelinnast, kus oli kaunis ning rahulik miljöö. Kirjeldab seda aega kui veel „taevas oli sinisem ja muru rohelisem.“
Maurer ei söönud kala. Ta jälestas uhhaad või praetud kala. Ta oli ka emale kunagi öelnud, et ta ei hakka kunagi kala sööma ning ema siis küsis selle peale, mida Maurer tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama – ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei tohtinud käsi rüppe lasta, sest Tallinn ei tohi valmis saada (muidu vanamehike laseb Ülemiste järve valla ning Tallinn upub). Kuna Ülemiste järv asub Tallinnast kõrgemal oleks seda peaaegu ka juhtunud (aastal 1718, 1867 ja 1879 ). Kuid asi näib liikuvat vastupidises suunas – Tallinn tõuseb iga aastaga 3mm. Maurer arvas , et mõne miljoni aasta pärast tekib siia kaljumäestik.
Arhiteks Mauer oli 40-aastane, elas naisega, käis tööl. Naine oli temast vanem, kuid nägi välja noorem. Kunagi oli Maueri hobiks kala püüdmine – maksis kaladele kätte, et nad talle ei maitsenud. Tegeles ka muude ebavajalike asjadega, kuid viimastel aastatel on ta need järjest kõrvale jätnud. Nüüd otsis kõiges täiust.
4. Laura mäletas, et kord oli tema televiisor rikki läinud – lootis, et ta läheb iseenesest korda, kuid ei läinud ning kutsus parandaja ja tegi asja korda. Siis nägi Laura ka esimest korda, missugune teler seestpoolt välja näeb.
Laura oli umbes 30-aastane, elas 2-toalises korteris koos oma pojaga, õhtuti vaatas diivanil telerit ning jõi natukene šerrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu.
Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele – nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad . Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega . Hiljem käis Laura ka tema juures. Ta jäi rasedaks ning ei teadnud, kuidas see võis juhtuda. Sven oli pettunud , kuid aumehena abiellus Lauraga, viimane oli siis 22-aastane. Nad olid 2 aastat koos, siis hakkas Sven jooma ja laaberdama. Laura andis lahutuse sisse, kui Sven üritas teda lüüa. Nende vahel käis võitlus lapse pärast – kes hakkab teda kasvatama? Laps mõisteti Laurale, kuid too käis õhtuti tööl. Sven kasutas olukorda ära ja ütles, et tema oleks parem lapsevanem , kuigi temal oli samuti õhtune töö. Ta ei saavutanud kohtus midagi ning laps jäi siiski Laurale. Üks õhtu pani Laura poisi magama ning jäi vaatama mingit gangster- action filmi. Sellelaadsed filmid talle ei meeldinud, kuid ta jäi neid ikkagist automaatselt vahtima. Eelistas armastusfilme.
5.Restoranišveitser (uksehoidja) Theo elas ja töötas samuti Mustamäel. Tema kõrts oli kolmandajärguline, kuid vägagi külastatav – üks väheseid vanu maju uute keskel. Theo küsis endalt tihti kes ta on ning tal oli raske end paigutada kaasaegsesse sotsiaalsesse hierarhiasse. Üritas meelde tuletada naiste nimesid , kellega öösel oli koos olnud: Anja ja Valli . Kirjutas selle oma päevikusse üles. Ta oli 3 aastat töötanud oma teadusliku töö, raamatu, kallal (alates siis 30ndast eluaastast). Raamatu nimi oli „Mees ja naine“. Theo rvas, et see pealkiri on liiga üldine või kulunud, kuid kui mõtlema hakkas, siis selles peitubki lihtsus. Kirjutas raamatut tavaliselt hommikupooliti, kuid viimasel ajal toimus tema juures palju orgiaid. Häiris töötegemist, kuid andis materjali. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine pool seksuoloogilistele (Mida teeb mees, aga naine mitte; mida arvab mees, mida naine mitte; kuidas tegutseb mingis olukorras mees, kuidas naine? ehk mehe ja naise erinevused kõikvõimalikes valdkondades). Theo kirjutas raamatut, sest tal polnud kellegagi rääkida ning rääkida ta tahtis, tal oli millest rääkida. Theo tundis elu maitset .
Theol oli too hommik kehv tuju, ka raamat ei tahtnud kuidagi edeneda. Theo töötas kunagi esimese järgu asutuses kesklinnas. Ta jäi vahele (mingi asjaga?), kutsuti isegi prokuratuuri, kuid suutis end seal lolliks teha. Pärast seda töötas Seevali psühhoneuroloogiahaiglas sanitarina. Äri oli minimaalne. Soojad suhtes naistega, kuid selle eest ta ka vallandati. Pidi kolima äärelinna, kuid enda lohutuseks ütles, et parem olla külas esimene, kui linnas kümnes.
Theo läks päevapaiku tööle, köögis rääkis naistega juttu, kellega oli kõigiga, v.a. ühe kõige vanema naisega, maganud. Teised jõid peaparanduseks veini, kuid Theo ei ravinud pohmelust kunagi, ei pidanud seda õigeks. Varsti jättis naised sinnapaika ning läks esikusse ja ootas, millal võib uksed-väravad avada. Mida õhtupoole, seda paremaks ta tuju muutus, sest õhtul liiguvad raha ja naised, päeval on vaid surnud aeg ja ahastus . Mõtles, et raske on raamatut avaldada, sest igalpool on puupead ja silmakirjatsejad ees.
6. See peatükk räägib Laura pojast Peetrist, kes uuris seda, mida teda ümbritses – oma tuba, nelja seina, akent, ust, kappe, diivanit, tugitoole, ning kuidas need teineteise suhtes paiknevad jne. Märkas, et varblased kõndisid mööda majade välisseinu, kuid hiired, kassid, koerad seda teha ei suuda. Teadis, et inimesed ei söö kive. Peetrile meeldivad pehmemad söögid. Värvidest meeldisid talle kõige rohkem musta kombinatsioonid (must ja kollane, must ja oranž jne) ning punane, tumelilla ja hõbehall koos mustaga .
Peale nähtavate asjade räägiti ka nähtamatutest – Jumalast. Peeter küsis emalt ja vanaemalt Jumala kohta kõiksugu võimalikke küsimusi (Miks Jumal taevas on? Miks ta peab kõike nägema, kas ta on uudishimulik ? Kas Jumal näeb korraga ainult ühte Maa poolkera või mõlemat? jne). Kuid ka õhk, röntgen- ja infrapunakiired on nähtamatud. Küsis ka Kuradi kohta.
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni:
Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis , et ta luulet ei loeta – ebakindlus / ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett / ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes / unistab paremast maailmast/ hajameelne
August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis , inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber – piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja aknaid/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/ kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid – tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat
Maurer – arhitekt, teadis linnast palju, tundis ajalugu – aastaarve puistas une pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala – tema veidrus/ neljakümneaastane – heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik – iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest – et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole / ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetišiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade / ei salli pinnapealsust – tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust – vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head
Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/
Theo – restoranišveitser – ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist – uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust – üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena
Peeter – Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga / kummalised lõhna ja kompeeelistused

Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab?
Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks . Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.
Kõik nad on üksikud.
Lahutab:
3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile.
Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik / Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor / pole parkimisplatse – autod peavad seisma tänava ääres/ põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta/ kinnised ja sünged siseõued/ vähe puid, põõsaid, tuult ja päikest/ majad on otse tänava ääres/ tänaval sõidavad autod/ käib igavene müra ja äri terve päev läbi/ õhk on heitgaasidest tulvil/ iga mõnekümne meetri taga on risttee , mis pakub ohtralt võimalusi liiklusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades / Väljas polnud midagi teha – üksainus supermarket , inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta/

Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku?
Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus , kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole.
Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.