PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
sotsiaalsed kui ka demograafilised tegurid- tulude suurenemine, linnastumine, vaba aja lisandumine, tööaja lühenemine jms. Nüüd on tarbija endiselt haritum, enesekindlam ja valivam. Eakamate tarbijate osatähtsus hakkab suurenema ja selleks peavad turundajadki valmis olema. 3.Suund püsiklientide hoidmisele Püsitarbijate, vanade klientide olulisuse kohta on Kotler toonud läbivoolava ämbri näite. Kui tarbija küllastub, ütleb firma talle aitäh ja jumalaga, seega kriipsutab kliendi oma nimekirjast ning siirdub otsima teist. Uut kundet hankida on aga viis korda kulukam, kui saavutada vana rahulolu. Alaline klient on odavam, sest pikaajalise suhtluse käigus jóuab ta rohkem oste teha, jääb firma ja tema tootele truuks ja talub paremini hinnatõuse. Kotler ütleb et klienti tuleb hoida kui linnukest peos. Tarbija, kes soovib kasutada toodet mingil teisel otstarbel, ning nõuab seetõttu uuendusi, on firma parimaks sõbraks
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendu...
haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed talupojad oskasid kas kirjutada või lugeda. Arhitektuur oli kiriklik nagu ka kunst. Oli raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse. Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele
Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi. NÄITEKS. Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu. Uku (Ukko) tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge. Virumaal talle ohverdati. V OHVERDAMINE Ohverdamiskohad Ohvriannid Loodetav kasu, tulu Veekogud, allikad Hõbe Saada nägijaks v mingist haigusest terveks
Pilt 9 Ajalehe "Postimees" väljalõige Ernst Enno monumendist. (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 4416, n 2, s-ü 65) 9 KOKKUVÕTE Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Need sümbolid kajastuvad tema paljudes luuletustes nagu näiteks ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast on see, mis hoiab koos Enno luulet. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Valgus ja päike on absoluudi sümbolid, mis on Ennot aina edasi kannustanud. Enno kui inimene oli igavene rändur, millele
Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja
Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid tegijaid, kes rühmitusse ei kuulu, aga kelle vaimsus võis haakuda rühmitusega. 2) Jaan Oksa retseptsioon algas Siuru kaudu, Adson ja Tuglas toetasid ta jõudmist kirjandusse. Oks suri enne, kui ta rühmitusest tegelikult osa sai võtta.
Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses
Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud
loomis- ja viljakusjumal, Isis emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris surnute kuningas, Geb maajumal, taevajumalanna, Nut taevajumalanna, Heros ,,kauge" taevajumal, Atum maailma looja ning isand, Maat tõe ja õigluse kehastus, Thot tarkuse, seaduste ja tekstide jumal, Seth kõrbe, võitluse ja segaduse jumal. 4. Selgitage judaismi aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jms). Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse), mis tugineb Vanale Testamendile, eriti Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudid usuvad, et nende ja Jumala vahel on eriline suhe- leping. See on seadus, mis on kirjas pühas raamatus Tooras, mis anti Moosesele Siinai
Lavretski oli vihane ja palus naisel lahkuda, kuid naine jäi. Lavretski läks välja, ta hulkus üle kahe tunni mööda Lavretski tänavaid. Lõpuks jõudis ta Lemme juurde, rääkis oma loo ja soovis Liisale kirja kirjutada ja palus et Lemm selle talle kätte toimetaks homme ja et ka vastuse tooks. Lemm oli nõus. Lavretski ööbis selle öö Lemme juures. Järgmisel päeval läks Lemm kalitinite juurde ja sai Liisalt vastuse, et täna nad Lavretskiga kokku ei saa, aga võib- olla homme õhtul Jumalaga! Lavretski läks koju ja palus Varvara Pavlovna enda kabinetti. Seal ta ütles, et soovib et nad lahkuks siit majast ja läheks elama Lavrikisse. Naine nõustus ja juba järgmisel päeval sõitis sinna. Järgmisel päeval läks Pansin liisa juurde ja nõudis avstust. Liisa vastas eitavalt, ütles, et ei armasta teda ja ei taha ilma armastuseta abielluda. Pärast seda vestlust läks Pansin Liisa ema juurde, ta veetis sela tunni, pärasts eda kutsus ema Liisa enda juurde. Ta oli epttunud oma
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid saabuma juba alates hellenismiperioodist. III saj. kerkisid esiplaanile süüria päikesekultus, mitraism, pärsia manihheism ning Isise ja Osirise kultus Egiptusest impordituna. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud nendest võõramaistest
noorhärrale elu sisse puhus. Kui Oodo üles ärkas ja talle meelde tuli, mis juhtunud oli, sai ta väga vihaseks ja hakkas teisi oma ebaõnnes süüdistama. Ta lubas Jaanusele piitsa lasta anda, kui viimane veel lossis nägu julgeb näidata. Ähvardused olid hirmsad ja mingil hetkel ei valitsenud Jaanus enam ennast ning Oodo sai korraliku lõuahaagi. Emmi karjatas, eremiit kiskus aga Jaanuse Oodost eemale. Ähvardades Oodo lahkus, Emmi tema järel aralt Jaanusega jumalaga jättes. Prohveti- Pärt noomis Jaanust, et see ennast meelega hukatusse saadab. Ta avaldas lootust, et õiglane Emmi isale räägib, mis metsas tegelikult juhtus, ning nii suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti. Möödus jälle umbes 5 aastat
kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja. - Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega. - Kloostrid olid ka näidismajandid. - Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga. · Patt ja arm: - Õpetuse alus on, et jumal lõi inimese ja määras inimese osaks igavese õnne - Arvamus, et inimene ei pääse patust omal jõul, sest ta hind on vaadatud kõrkusest ja ihu on nõrk. Patuvõimu võib murda ainult jumal. - Inimese päesemine sõltub jumala arm8st. Kristlus jagab inimesed lahtritesse: 1. Valitud inimesed, kes on määratud õndsalt elama. Nad pääsevad taevasse sõltumata sellest, kui suured oleksid nende teened. Tähtis on see, et nad usuksid. 2
Sissejuhatus Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks noorimaid suurimate maailma usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid sikhism pole segu nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv usund. See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud vali...
Üks ja sama asi ei saa samal ajal kuuluda ja mitte kuuluda sama asja juurde ja samas suhtes. See on niisis kindlaim kõigist põhimõtteist (Aristoteles). Tajutud vastandite paar ei peegelda asjade olemust, vaid tajuja olemust. - Vastasseis - inimese meele ja mõtte kategooria, iseenesest ei ole see tegelikkuse element. Üheksolemise kogemuses paradoksaalloogika - jumalaarmastus ei ole mõtteis Jumala teadmine ega ka mõte jumalaarmastusest - see on Jumalaga üheksolemise kogemine. Teadlikus mõtlemises on veatu mõte ainutähtis, seda nii intellektuaalse aususe kui ka teadusliku mõtte praktika. Jumala vastu tundav armastus vastab sellele armastusele, mida inimene tunneb inimese vastu; peale selle on tema Jumala ja inimese vastu tuntava armastuse tõeline olemus tihti alateadvuslik - seda varjab ja mõistuspärastab küpsem mõte sellest, mis armastus tema meelest ikkagi on. 6
inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda – Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu,
keerukamaks ja maneerlikumaks, ent akustilises mõttes polnud arhitektuuril võimalik senist muusikastiili enam rohkem toetada. Kaja ja vastukaja hingelises tähenduses ehk ongi üks vaimuliku muusika põhilisi omadusi. Muusika vastukajana puudutus, mida tunneme meeleliigutusena, soovis oma emotsioone jagada, palvesse jäädes tänada, võimes näha oma elu hoopis teise nurga all, tahtmine teha häid tegusid ja eelkõige mõistmine, et oleme kohtunud Jumalaga, et oleme saanud tema väest osa. Niisuguse puudutuse kogemine ei sõltu enam kohast ja ajast, ega ka sellest, kas muusikat kuulatakse elavas esituses või helikandjalt, kas ettekandja on professionaal või asjaarmastaja, kas lüüakse muusikas ise kaasa või ollakse kuulaja rollis. Me kõik teame, mida tähendab laulupidudel Gustav Ernesaksa/Lydia Koidula ,,Mu isamaa on minu arm". Kui nõukogude ajal paljud laulupeo repertuaaris olnud laulud ei
5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6. Üksi rändan 18. Võta mind kaasa 32. Saaremaa 7. Kullast süda 19. Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34. Ma tahaksin kodus olla 9. Valged roosid 21. Meri ja tüdruk 35. Sauna taga 10. Kõndis neiu 22. Meri 36. Jää jumalaga, Mann 11. Sigaretid ja viinad ja 23. Ei takista vallid 37. Mulgimaa kirglised naised 24. Noormees ja neiu 38. Noorpaari valss 12. Kord elas mölder veski 25. Hulkuri valss 39. Pruudipärg pääl 26. Ämmamoori maja 40. Head õõd 22.00 Tuleb pruutpaari valss. Milles saavad osa ka teised, Lõpuks tantsivad kõik peolised üheskoos valssi 22
aastaselt). Tal on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanud mehel ja ta peab oma enda tegude eest vastutama. Sariaat - koraanile tuginev islami seadus Sunna - koraani kommentaar selle mõistmiseks Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622) Mahdi - Islami ennustajast lunastaja, kes jääb maale seitsmeks, üheksaks või üheksateistkümneks aastaks enne kohtuotsuse päeva. Koos jumalaga vabastab maailma õiguserikkumistest, ebaõiglusest ja türanniast. Mulla moslemi mees, keda on õpetatud moslemi usus ja pühas õpetuses. Sufi inimene, kes tegeleb sisemise ja müstilise dimensiooniga islamis. Mufti islami seadusetundja, sariaadi tõlgendaja Messias - salvitu, isik, kes toob jumalariigi maa peale Rabi - juudi preester Munk - oma elu Jumala teenimisele pühendanud mees Nunn - oma elu Jumala teenimisele pühendanud naine
inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud kõigis ühiskonnakihtides. Usuõpetuse peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Saatan(Lucifer) oli Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamat ja Eevat. Teadatuntud jutul õuna keelatust puutumisest sai alguse ka inimkonnal lasuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, et ta sel moel lunastaks inimkonna patud. Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse
pühendatud tõe avastamisele ja rakendamisele. Seda, mida me armastame, me teenime ja filosoof on keegi kes armastab tarkust nii siiralt, et ta saab selle teenijaks, allub selle seadustele ja pühendab ennast selle printsiipidele. Filosoof ei ole keegi kes loeb, õpib või teiste mõtteid või arvamusi meelde jätab, vaid keegi kes kahjutult ja loominguliselt elava rassi ideaale väga kalliks peab, saavutades kõrgeima Platonistide aksioomi, nimelt: ''Tarkus on mõtlemine KOOS Jumalaga ja mõtlemine KOOS Loodusega.'' Sa hakkad tajuma kui erinev see kaasaegne kontseptsioonist on, kuna tarkus tänapäeval on tõlgendatud olema ''mõteldes Jumalale ja Loodusele.'' I . Kaasaegse definitsiooni kohaselt, katab filosoofia järgnevat kuut mentaalse tegevuse valdkonda: 1. Metafüüsika, mis sisaldab teoloogiat, kosmoloogiat ja elu olemust. 2. Loogika, või mõistlikkuse doktriin. 3. Eetika, mis sisaldab moraali ja iseloomu ning hea olemuse avastamist. 4
William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne. Lev TOLSTOI 1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas mõtte, kuna ei saanud elada armastatuga koos ja pidi taluma halvustavaid pilke. Tema abikaasa ei muretsenudki niivõrd selle üle, et naine kedagi teist armastab, vaid kuidas juhtunu valguses oma mainet säilitada. Tõstatab tõeliste eluväärtuste küsimuse. Anton TŠEHHOV novellid 1
kõik töö eelmisel päeval ära. Holokaustis tapeti neid. Juutide õpetus. · Tingimusteta monoteist( kulla Israel, jumal on meie looja, jumal on ainus.) · Jumal on maailma looja, isand ja kohtumõistja · Jumal lõi inimese enda näo järgi ja andis talle õiguse maailma valitseda. · Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kellega ta sõlmib liidu .(Juudid.) · Inimene ja inimkond on vastutavas dialoogis jumalaga.käsutitmises näeb inimene et on jumalaga seoses. Vanas testamendis on üle kuuesaja käsu ja keelu , millest juur peab lugu. Käskude täitmine pole koorem vaid jumala kingitus. · Kohus pärast messia tulekut. Vagad juudid usuvad et ta ei ole veel tulnud. Juutide kõige tähtsam punkt on jeruusalem teise nimega siion Juutide tavad: · 2 päevaselt lõigatakse juudi poiss ümber.
Palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi. Süveneb matsi ja vurle probleem. Üliõpilasnovellide tsüklid. Kolmas periood oli loomingu tippaeg ning ilmusid tema romaanid. Psühholoogilisse analüüsi tõi nii maa kui linna. 1922 ,,Kõrboja peremees" 1934 ,,Elu ja armastus" 1935 ,,Ma armastasin sakslast" 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1926-1933 epopöaromaani ,,Tõde ja õigus" osad. I osa võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III osa võitlus ühiskonnaga, IV osa võitlus iseendaga, V osa alistumine ehk resignatsioon. ,,Tõde ja õigus" Ajastu Tegevuspaik Peategelased I osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu II osa 20.saj algus Mauruse kool Tartus Indrek, Mauruse tütar
586 a eKr purustas Nebukadnetser II Jeruusalemma, hävitas Jahve templi, enamus saadeti Paabeli vangipõlve. Juudid on Jahve kummardajad. Jahve e. Jehoova. Vana- Testament:iisraellaste ajaloo, religiooni, kommete ja seaduste põhiallikas. Juudid uskusid ja usuvad praegugi, et on vaid 1 tõeline jumal, kelle nimi on Jahve, kõik teised kuulutati ebajumalateks. Jumal olevat loonud inimese oma näo järgi. Iseendid pidasid juudid jumala valitud rahvaks, kelle esiisa Aabrahamiga sõlmis juba Jumalaga lepingu, mida hiljem uuendas Mooses. Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad. Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised
mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhitõde. Inimene on ajalooga algusest peale seotud. Ajaloofilosoofia aineks on maailmavaimu arengu seaduspärasused. Maailmavaim on aluseks kõigile maailmas toimuvatele ajaloolistele protsessidele ja sündmustele. Maailmavaimu ei seosta Hegel ühegi konkreetse isikuga ega ka Jumalaga tavainimese mõistes. Maailmavaim on pigem üldistatud inimene või inimteadvus, mis on vastandatud mõtteliselt konkreetsetele inimestele. Ta tegutseb ajaloos ja on selle liikumapanija. Hegel on veendunud, et ajalugu on mõistuspärane, sest ilma selle veendumuseta ei saaks olla ka ajaloofilosoofiat. Mõistus, mis avaldub maailmaajaloos, on maailmamõistus. Viimane avab ajaloo tema loogika aspektist lähtudes ning kujutab seega endast ajaloolist seaduspärasust.
nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud.
neile iseloomulikuks tunnuseks on prohvetite tähtsus, kes on tuletanud inimestele meelde nende osa Jumala kavatsustes, Jumala loomistöös. · ,,aabrahamlik " = oluline koht Aabrahamil PROHVET: · Prohvet = inimene, kes annab edasi Jumala sõnumit - Juutlus: Prohvet = need, kes püüdsid Iisraelile meelde tuletada lepingut Jumalaga ning ennustasid messiat, kes tuleb täitma Jumala lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit
Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksne. Ta on küll rahvalik, aga jääb literatuurseks. Stiili ja teemakihtide osas on tal tugev sünteesivõime. Tammsaare suudab kokku panna eri süžeeliine. „Tõde ja õigus“ saab tema olulisimaks proosateoseks. Kokku 5 osa: klassikastaatus oli omandatud juba enne V osa ilmumist. I osa räägib võitlusest maaga, II võitlusest jumalaga, III võitlusest ühiskonnaga, IV võitluses iseenda ja oma õnnepüüdega ning V tähistab resignatsiooni. II osa on kooliromaani eritüüp. „Tõde ja õigus“ saab endale ajalookirjutise ambitsiooni – tähistab ka ajalugu. „Ma armastasin sakslast“ on õnnetu armastuslugu, kus sotsiaalsed suhted on ajaloos ümber mängitud. Tammsaare kasutab mina-vormi. „Kuningal on külm“ tekstid on vähem realistlikud kui eelnevatel teostel. 7
" Ja suutiski. Ta suutis õppida paremini oma vastasest ja ka kõigist teistest oma klassis - mõne aja pärast oli Newton kogu koolis tuntud nii oma tempude, kui ka õppeedukuse poolest. Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises. Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. Kõigepealt tegi Isaac Granthamis tugevat tööd ja seejärel, 18-aastase noormehena, jättis ta Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge´i. Trinity Kolledzisse Cambridge'i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a. See tõi tema ellu suure ja põhjaliku muutuse. Senini Granthamis elades töötas ja õppis Newton täiesti omaette. Ei olnud inimest, kes oleks tema tegevust juhtinud. Sellest võib järeldada, et keskkoolist ülikooli kaasa võetud teadmiste hulk polnud eriti suur. Enam arenenud oli 4
· Pühitse puhkepäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkpäev. · Austa oma isa ja ema, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mida Jumal sulle annab. · Ära tapa. · Ära riku abielu. · Ära varasta. · Ära valeta. · Ära ihalda ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit, ega midagi, mis kuulub temale. Kuldvasika kummardamine - Mooses viibis Siinai mäel kõneledes Jumalaga. Samal ajal olid teised mäe jalamil laagris. Kuna Mooses viibis mäel liiga kaua, kogunesid nad Aaroni ümber ning palusid tal teha neile jumal, kes käiks nende ees, sest nad ei teadnud, mis on Moosesega juhtunud. Aaron käskis koguda kokku kõigi kuldrõngad ning valmistas sellest kullast vasika. Rahvas nägi seda ning hakkas seda ülistama. Järgmisel hommikul tõusid nad vara ja ohverdasid vasikale. Peale seda hakkasid nad selle juures sööma, jooma, tantsima, laulma.
õppida teoloogiat. Oma ülevaataja Johann von Staupitzi soovitusel hakkas Luther õppima teoloogiat ning oli jätkuvalt aktiivne ka ordu töös. Ta astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512 a. Sai ta teoloogiadoktoriks ning ka Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Seda ametit pidas ta üle kolmekümne aasta. Piibli uurimise ja õpetamise kaudu jõudis ta otsustavale äratundmisele, et patust pääsemise ning elu koos Jumalaga võimaldab usk Kristusesse, mitte inimese enda kõlbelised või usulised püüded. Usuküsimusi käsitledes sattus ta vastuollu teoloogidega ning tekkisid vaidlused. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mille vastu ta teravalt välja astus, nimetades valelikuks lootust 5 nende kaudu õndsaks saada. Luther kutsus avalikkust teoloogilisele debatile indulgentside müügi üle, kinnitades ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31
tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattud kalamaimu,
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda....
Nefertem oli kas Ptahi ja Skhemeti või Phati ja Basti poeg. Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest , kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha . Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis . Ta oli kolmas liige Memphise triaadis , mis koosnes temast , Ptahist ja Sekhmetist . Tema atribuudid on kõike muud kui selgelt määratletud, kuid tõenäoliselt on tema näol tegemist noore Temiga , tõusva päikese jumalaga . Võib- olla sümboliseeris teda lootos seetõttu, et egiptlastele näis, nagu tõuseks päike deltapiirkonnas selle taime kasvualalt. Hilisemates tekstides samastatakse teda terve hulga jumalatega, kes kõik näivad olevat Horose või Thothi esinemisvormid. Püha põrnikas Ra esinemisvormi Heperat kujutatakse tavaliselt põrnikat peas kandva inimesena . Põrnikakummardamine oli Egiptuses juba iidsetel aegadel levinud, ning tuleb
4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni. - Eelromantikud on kirjanikud/luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat
egiptuse keeles ,,suur maja"). Tema isik ja võim olid jumalikud. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks olid püramiidid, millest suurimad rajati Vana riigi ajal.Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. Püramiid varjas endas hauakambrit ja oli seega valitseja igavikuline eluase. Püramiidid annavad tunnustust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Vaarao vajas võimu teostamiseks ametnikkonda. Vaarao oli ise kõige kõrgem ametnik, kes vastutas maksude tõstmise ja kohtumõistmise eest. Kõrgema ametnikkonna seast määras ta maakondade e. noomide asevalitsejad e
Kumb on siis esimene? Minu arust see, kes teisest peajagu üle ja küllaltki võimukas või kaval rakendama oma jõudu ja kirgi oma plaanide teostamiseks. Lk. 60- .. Siis astub sisse kõrgeauline daam von S. oma armulise härra abikaasaga ja hästi väljahautud hane moodi tütrega, kellel on lame rind ja kenake korsett, nad teevad en passant oma kõrgeaadellikud silmad ja ninasõõrmed pähe, aga kuna seesugune rahvas on mulle südamest vastik, tahtsin just jumalaga jätta ja ootasin ainult, millal krahv sellest kunnatust lobast vabaneb, ... Kokkuvõtteks: Wertherile käisid närvidele uhkeldajad, näiteks ei meeldinud talle naine, kes kiitis ennast oma maa ja ühiskonnakihis ülemises pooles olemise pärast. Tavainimestega tal tülisid polnud, võttis kõiki nii nagu nad olid, ei teinud vahet lihtrahval ja kõrgest soost inimestel.. vahel isegi ta ei sallinud neid. (näiteks ballil) Werther ja kirjandus: Lk
Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus.
Olelus on hüve ja ilu. Kokkuvõteks võib Plotinose ilu käsitlust iseloomustada väidega "ilu on vaataja silmades", kuna inimese tajumine oleneb tema vaimselt ja isiksusest puhtusest. Ja mida puhtam on tema hing, seda rohkem on ta võimeline näha ilu. 14. Kuidas toimub Plotinose arvates ilu tunnetamine? Iseloomustage lühidalt seda protsessi! Ilu tundmine toimub hinge/vaimu kaudu. Kui lahkus ja iludus on sarnased jumalaga, siis tekib ilutundmine. Iga heategevus, armastamine, õiglus on ilusad. Kui tegevused on ilusad, siis hing on ilus, aga hing annam meie vormile/kehale iludust. Kuna hing on jumalik, selletõttu hing ongi osa iludusest ja teeb ilusaks iga objekti mis kuidagi puutub vaimuga. 15. Miks peetakse Alexander Baumgartenit modernse esteetika rajajaks? Esteetika asutajaks on Alexander Gottlieb Baumgarten, kes määratles seda kui "sensoorse
Ehitas Jeruusalemma templi. Juudi traditsioonis on olulised ka kannatused Paabeli vangipõlv rahvas küüditati Paabelisse. Saanud laia tähenduse ka väljaspool juudi konteksti. Väidetakse, et usutraditsioon sai kindlama kuju. Võõra rahva seas oma religioon sai olulisemaks. Jeruusalemma teine hävitamine 586-537. Alles Jeruusalemma läänemüür Nutumüür. Väidetakse, et Nutumüür on selleks kohaks, kus on kõige lähem kontakt Jumalaga. Kui seal palvetada, siis Jumal kindlasti kuuleb. Kuhu juudid said minna 1967aastast. Enne oli see juutidele suletud piirkond. 70 Jeruusalemma templi hävitamie. 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. Kristluse ajaloos oluline koht juudivastasusel. Juudid lõid Kristuse risti. Pikka aega kui vahemere territooriumi lõunakallas vallutati, kaasnes juutidele kuldaeg, erinevalt kristlastest, juudid olid raamaturahvas, (olid Jumalalt püharaamatu saanud). Kõik lõppes 1066 kui
Milles seisneb hea elu? Milles peitub õnn? Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on seda vähe! Õnnelikuks ei tee ka vaid söömine! Balansi eest vastutab mõistus. Filosoofiline hedonismõnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonismmüstikud, teoloogid. Ülim hüve on taastada armastuse side jumalaga, aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt.
Teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. 5. Epopöa ,,Tõde ja õigus" lähivaatlus Põimuvad 3 teemat. Erinevate peremehetüüpide otsimine. Armastus väga erinevatel tasanditel. Tõe ja õiguse teema. I osa keskendub võitlusele maaga- maa võidab. Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös. Suurt tähelepanu pööratakse ka laste elule- tahavad ära minna. II osa on võitlusest Jumalaga. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Kirjeldab Indreku linna-aastaid, Indreku õnnetu armastus ja probleemid. III osa on võitlus ühiskonnaga. Inimene ja revolutsioon. Põhiprobleemid: Koos armastusega sureb osa inimesest. Kõikidel tegudel on tagajärjed. Indreku ja Mari vahelised probleemid. Indrek on peale revolutsiooni (1905) saanud täiskasvanumaks. IV osa Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad.
Hiljem arenes see Araabias edasi, kus omandas oma lõpliku ilme. Omane metallide transmutatsiooni, eliksiiridesse uskumine ja üritamine neid luua, väga palju müstikat, saladuslik, omandati, arendati töövõtteid, jagati aineid klassidesse, kuid aineid-reaktsioone võeti kui midagi sümboolset, tähenduslikku, jumalikku. (Pärast Araabiat edasi Hisp aladel ja sealt levis edasi euroopas) Alkeemiku tegevus sarnanes jumala tegevusele ta püüdis olla jumalaga võrdväärne looja. Transmutatsioon sümboliseeris nii inimese vaimset täiustumist kui ka jumalasõna; (pseudo) Geber: suurte praktiliste oskustega, kasutas keerulisi seadmeid, sai ja puhastas paljusid aineid, uuris met transmut võimalusi, toetus araablaste seisukohale, et met koosnevad elavhõbedast ja väävlist. Kirjeldas esimesena lämmastikhappe valm, ilmselt tundis ka kuningvett; Roger Bacon: rõhutas eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja
on valmis ohverdama Jumalale oma poega; saab kõrges eas järglasi, kellest saavad eri hõimude juhid). Judaismis on Aabraham kõigist kolmest usundist tähtsaimal kohal. Juudid nimetavad end Abrahami lasteks. Prohvet Abraham tõi juudid Mesopotaamiast Palestiinasse. Mooses on judaismi rajaja ja seadusandja. Mooses sai Siinai mäel nägemuse, kus jumal andis talle kümme käsku ning kus ta sõlmis jumalaga lepingu. Taavet oli juutide kuningas, kes rajas Iisraeli riigi. Juutide tähtsaim religioosne tempel on Jahve Tempel. Judaism on välja kasvanud Muinas-Iisraeli usundist ei ole võimalik täpselt fikseerida, millal üks algas ja teine lõppes. Iisrael tekkis ~1000 eKr, enne olid vaid eraldiseisvad kaananlaste hõimud. Esimene kuningas oli Saul. Järgnev kuningas oli Taavet, kes muutis Jeruusalemma riigi pealinnaks ning alustas seal ulatuslikke ehitusi
reaktsiooniliseks idealistlikuks süsteemiks, mida käsitati mõneti usundi asendajana. Selle õpetuse põihisisu on emanatsioonisüsteem: jumalikust ühtsusest tuleneb vaimne maailm, sellest ilmub hingeline ja hingelisest materiaalne maailm. Mateeria kui olematus ja ürgkurjus on olemasolu madalaim aste. Inimene peab kõlbelise puhastumise (katarsis) , askeesi ja hinge kehast vabastamise kaudu leidma tee materiaalsest maailmast tagasi ühtsusse. Hing ühineb jumalaga müstilise ühtesulamisena ekstaasis. Kokkuvõte - Oma rohkem kui 1000-aastase ajaloo vältel on antiikfilosoofia loonud kõik filosoofiaharud peale ajaloofiosoofia. Enamik antiikfilosoofe oli kontemplatiivsel seisukohal ja kaitses ekspluataatorlike klasside ideoloogiat. Materialistide ja idealistide vahel toimus teravaid kokkupõrkeid. Kuid oli ka muid, nii koolkondade kui ka üksikfilosoofide vahelisi teoreetilist laadi vastuolusid. Vaieldi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
