Sissejuhatus
Sikhism on
monoteistlik religioon , mis on üks
noorimaid suurimate maailma
usundite seas. See on välja arenenud hinduismist ja islamist, kuid
sikhism pole segu
nendest religioonidest, vaid eraldi eksisteeriv
usund . See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on
maailmas umbes 28 miljonit.
Sikhismi religioonile pani 15. sajandil
aluse
Lahore lähistel Pakistanis sündinud
Guru Nanak. Sõna ,,sikh”
(sikkha) tähendab järgijat või õpilast.
Sikhid usuvad ühte
jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni
sikhide püha raamatu „Guru
Grant Sahib ”. Sikhide templeid nimetatakse
gurdvara`
deks . Sikhid usuvad
karma , põhimõttesse, põhjuse ja
tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa
ümbersünni.
Sikhide
pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud
konkreetse usundi rajaja oma eluajal.
Guru nanak
1499.
aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak
olnud valitsusametnik, kes oli sündinud Talwandis. Vaimsete
asjade vastu oli tal alati huvi olnud, kuid 30 – aastasena oli tal
müstiline kogemus. Pärast suplust Beini jões jäi terveks päevaks
tummaks, ning vaikuse katkestas ütlus: „Pole olemas ei hindut ega
moslemit, keda ma siis järgin? Ma järgin jumalat.” Selle all võis
ta silmas pidada, et enamik moslemeid ja hindusid polnud tõsiselt
usule pühendunud. Avalduse praktiline tähtsus oli see, et ta sai
uue usundi juhiks, mis keskendub otseselt
jumalale . Nanak reisis
palju, et levitada oma uue religiooni sõnumit Indias ja väljaspoolt
seda. 1521. Aastal jäi ta paikseks, asutas sikhidele enda küla ja
pani paika korralise jumalateenistuse ning meditatsiooni jaoks.
Sellest külast Kartapuris sai sikhide keskus, mis laienes pidevalt.
Enne
oma surma 1539. Aastal jõudis esimene guru nimetada järgmiseks
guruks ühe oma järgija Lahina Lahinale andis ta uue nime Angad ja
temast sai üks järgnevatest üheksast gurust, kes juhtisid sikhide
kogukonda 18. Sajandi
alguseni . Iga kümnest gurust
lisas midagi
sikhide traditsioonidele , sinna hulka kuulub näiteks sikhide
hümnide kogumine pühasse raamatusse neljanda ning viienda guru
poolt. Kõige olulisemaks guruks peale guru Nanaki oli Guru Govind
Singh . Tema teatas enne oma surma 1708. Aastal, et tema järel saab
sikhide õpetajaks püharaamat „Guru
Grant Sahib” ehk „Adigranth”. Kogukonna juhtimine läks üle
aga tema poolt loodud khalsa`le
,
vennaskonnale, kes on valmis ohverdama oma elu usu ja nõrkade
kaitseks.
Kümme
guru, sikhide juhid:
1.
Guru Nanak (1469 - 539) – Õpetas esimesena sikhismi ja kirjutas
palju hümne, mida nüüd võib leida„Guru
Grant Sahib” –st. Rajas
sikhide linna Kartarpuri .
2.
Guru Angad (1504 - 1552) – Tuntud oma usupühendumise ning
alandlikkuse poolest. Tema lõi gurmukhi keele, milles on kirja
pandud sikhide hümnid.
3.
Guru
Amar Das (1479 - 1574) – Organiseeris sikhide
kogukonnad geograafilise asendi põhimõttel. Pani aluse langar`i ühise
söömaaja tavale.
4.
Guru Ram Das (1534 - 1581) – Oli guru Amari väimees. Rajas
Amritsari linna ning sealse suure tiigi usulisteks kümblusteks. Tema
eestvedamisel sai Amritsarist sikhide usukogunemiste keskus.
5.
Guru Ardžan (
1563 - 1606) – Oli guru Ram
Dasi poeg. Viis lõpule
Amritsari kuldtempli ehitamise. Kogus oma eelkäijate luuletused „
Adigranthi”. Elu lõpus teda piinati ning lõpuks
tapeti .
6.
Guru Hargobind (1595 -
1644 ) - Oli guru Ardžani poeg. Ehitas
Gurdvara`sid ning parandas neid, mis olid seotud
eelmiste gurudega.
Samuti rajas sikhide õpetusel põhineva valitsuse.
7.
Guru Har Rai (1630 - 1661) – Oli guru Hargobindi
lapselaps .
Tuntud oma meditsiinialaste teadmiste poolest ning
ravis terveks
mogulite valitseja poja. Rajas ka
haiglad , kus raviti tasuta.
8.
Guru Har Krišen (1656 -
1664 ) – Oli guru Hari Rai poeg, kes sai
guruks viieaastasena. Haigeid hooldades nakatus ta tuulerõugetesse
ning suri kaheksa – aastaselt.
9.
Guru Tegh Bahadur (1621 - 1675) – Oli guru Har Krišeni teine
poeg, kes sai guruks peale oma vennapoja ja tolle poja surma. Ta
hukati, sest keeldus vastu võtmast islami usku.
10.
Guru Govind Singh (
1666 - 1708) – Oli guru Tegh Bahaduri poeg. Oli
sõdalane, kes käskis õiglust kaitsta sõjalise jõuga . Tema
lapsed surid märtrisurma ning tema tappis palgamõrtsukas.
Ajalugu
18.
sajandil pärast viimase guru surma toimusid sikhide ja mogulite
impeeriumi valitsejate (
moslemid ) vahel relvastatuid kokkupõrkeid.
Alguses saatis edu vastaspoolt, kes ajasid sikhid mägedesse, kuid
mogulite impeeriumi nõrgenedes tulid sikhid endistele asualadele
tagasi. Kõigepealt rajati Pandžabis väikeriike, mis ühendati
hiljem maharaadža Ranjit Sighil Punjabi sikhide kuningriik. Ranjit
Sighi kuulutas ennast 1801. Aastal maharaadžaks. Kuningriik
lagunes 1839. aastal pärast tema surma ning langes inglaste võimu alla
aastaks 1849. 1873. aastal asutati Singh Saba liikumine , mille
eesmärk oli
elavdada sikhide usku ning seista vastu teiste uskude
misjonäridele, 1925. aastal said sikhid enda valdusesse pühapaigad
ning gurdvara`d. 1947. Aastal, kui India vabanes
Suurbritannia võimu
alt , oli lootus rahule. Hindustani poolsaar jagati India ja
Pakistani vahel. Sikhid asusid mõlema riigi vahel ja soovisid oma
riiki, Khalistani - saada. kuid mõlemad riigid ei soovinud sikhidele
iseseisvust anda Punjabis alanud närvilise migratsiooni käigus –
hindud ja sikhid India territooriumile, moslemid Pakistani – hukkus
veresaunades ligi miljon inimest. Tänapäeva Pakistani rahvastikust
moodustavad sikhid tühise osa, India Punjabi osariigis on neid 57%.
Rohkesti on sikhe veel Haryana osariigis ja Delhis.. 1966.muudeti
Pandžabi
piire ,
loomaks India osariiki sikhide enamusega.
Pinged eskaleerusid traagilise 1984. aastani, kui mõnisada relvastatud
Akali religioosse partei ekstremistlikumalt meelestatud liiget ning
tuhanded palverändurid sulgesid end Kuldtemplisse ning kuulutasid
seal välja oma riigi. Kompromisse ei leitud ja India valitsusväed
surusid ülestõusu veriselt maha. Kuldtempli
kompleks sai tankitules
tugevasti kannatada. Vastutasuks
tapsid sikhidest ihukaitsjad 31.
oktoobril peaministri Indira
Gandhi , sellele järgnesid omakorda
hindude ja sikhide vahelised kokkupõrked Delhis ja Punjabis, kus
ligi kümme aastat väldanud pogrommide käigus hukkus igal aastal
mitu
tuhat inimest.1999. Aastal khalsa 300. aastapäeval suhtusid
indialasd sellesse positiivselt, see
veenis sikhe, et neid on lõpuks
aktsepteeritud kui küpset poliitilist ja religioosset gruppi, ning
aastatepikkune vägivaldne suhtumine vaibus. Viimasel ajal on austus sikhide vastu kasvanud nii Indias kui väljaspool seda ning laienenud
Läände, eriti Inglismaale. Tänu sellele on paranenud arusaamine
sikhidest ning nende usust.
Kuldtempel
Kuldtempel
on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandžabi osariigis
Amritsaris. Seal asub
nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik -
nektaritiik, Amrit Sar -, kus prisked vääriskalad ringi ujuvad.
Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari
kuldtempel . Sikhid tõusevad enne koitu. Pärast pesemist
mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad
palved. Igas sikhide
templis asub aukohal pühakiri. Templit võivad
külastada kõik inimesed. Enne sisenemist tuleb
katta pea ja võtta
jalast jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse
seda, seejärel võetakse sisse oma koht. Tempel on istmeteta, seal
kas istutakse
maas vaipadel või seistakse püsti. Iga sikhist mees
või naine võib palvust või
teenistust juhtida.
Teenistus algab
hümnide laulmisega. Palvetatakse inimkonna õitsengu eest. Kõik
palved loetakse pühakirjast, tegelikult loetakse pühjakirja päev
läbi, rahvas liigub templis pidevalt. Pühakiri tuuakse
tseremoniaalselt hommikul välja spetsiaalsest kapist ja viiakse
õhtul pidulikult sinna taas hoiule. Keset templisaali on eriline
pjedestaal, kus siis ettelugeja istub. Sikhi templeid iseloomustab ka
ühisköök. Seal antakse vahet tegemata ja tasuta süüa kõigile
palvetajatele, palveränduritele ja külalistele. See on võrdsuse ja
vennalikkuse sümbol. Toitu valmistavad vabatahtlikud.
Delhi suurimas
sikhi templis söödetakse päevas öeldavasti 10 – 20 tuhat
inimest.
Voorus ja pahed
Sikhide
eetika lähtub teadlikkusest viiest põhivoorusest ja viiest
põhipahest. Viis
voorust on tõde, rahulolu,
teenimine , kannatlikkus
ja
alandlikkus . Neid
voorusi järgides loodavad sikhid kuuletuda
jumala tahtele ja saavutada suuremat lähedust temaga. Viis
pahet on
iha, viha, ahnus, ilmalikkus ja uhkus. Neile pahedele järeleandmine
tähendab Jumalast ärapöördumist. Sikhid näevad neid pahesid kui
pidevat ähvardust ja kiusatust ning loodavad neist hoiduda Jumala
nime lausudes. Kõiki neid asju tehes loodavad nad saavutada Jumala
armu .
Khalsa
Algselt
oli khalsa liikmed ainult mehed, kes olid relva käes, oma kogukonda
valmis
relv käes, oma kogukonda kaitsma. Praegu võetakse ka naisi
selle erilise kogukonna
liikmeteks . Khalsa liikmeks astumisel toimub
spetsiaalne initsiatsioonitseremoonia, kus mehed saavad
perekonnanime Singh ja naised Kaur. Khalsa liikmed ei tohi abielu rikkuda, hindu
jumalaid kummardada, alkoholi ega narkootikume tarbida ega
suitsetada. Peavad varakult tõusma, lugema ettenähtud osa
pühakirjast ja mediteerima Jumala nime üle. Nad peavad käima
kaetud peaga (turbanit) ja kandma
viit asja mis algavad k- tähega.
Need on: keša - lõikamata juuksed, mis demonstreerivad nõustumist
jumala tahtega; kangha - kamm, mis sümboliseerib talitsetud
vaimsust; kirpan -
terasest pistoda, mis sümboliseerib valmisolekut
kaitsta tõde; kara - terasvõru, mida kantakse randmel ning mis
sümboliseerib ühtsust
jumalaga ja seotust guruga; ning kattšha -
alussärk, mis sümboliseerib moraalset tugevust. Need, kes piiravad
juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse
“apostaatideks”. Khalsa` l on sümbol -
khanda . Khanda keskel
asuv kaheteraline mõõk sümboliseerib usku ühteainsasse jumalasse
ning koguduse kaitsmist rõhumise eest. Kaks külgmist mõõka
sümboliseerivad vaimset väge ja ajalikku võimu.
Sikhide
abielusidemed on pühad. Ühendus sõlmitakse templis, käiakse neli
ringi ümber “Guru Grant Sahibi”.
Tseremoonia viib läbi sikhi
vaimulik. Abielulisust ja pereelu peetakse austusväärseks,
loomulikuks ja ideaalseks. Sikhid peavad abielu mitte ainult kahe
inimese, vaid ka nende perekondi ühendavaks liiduks. Abiellumisega
seotud kombed -
pruudi punased rõivad ja raha kinkimine- pärinevad
pandžabi kultuurist. Kuna tseremoonia toimub pühakirja ees, ei
peeta mingit abielulepingut vajalikuks. Ideaalset abielu on “Guru
Granth Sahibis” kirjeldatud kui
seisundit , milles “mehel ja
naisel on kahes kehas üks hing”.
Taassünnitsükkel
Karma
seadus on põhjus ja tagajärjeseadus, mis mõjutab meie järgmist
ümbersündi. Vastavalt sikhide arusaamale on surma – ja
sünniprotsessil viis astet, millest igaüks on
eelnevast kõrgemal
moraalsel tasemel. Inimene võib veeta ühe elu kui
patune , kuid
mitmete ümbersündide tagajärjel võib ta saada Jumalale
pühendunuks ja jõuda viienda ning viimase astmeni, mis on õndsus
(sachkand) – seisund, mis on ümbersündidest väljaspool. Uskumuse
kohaselt on vooruslik elu oluline soodsa ümbersünni saavutamiseks,
kuid see ei ole ainult meie teha. Jumal on nii suur, et ainult tema
tahte läbi võib inimene saavutada soodsa ümbersünni või jõuda
õndsuse seisundisse.
Usupühad
Sikhide
usupühad langevad sageli kokku hindude usupühadega, kuid tähendus
on neil teine. Sikhide usupühad on üldiselt vaikse usumõtluse aeg,
aga samas peetakse ka suurejoonelisi pidusid.
Suuremates India
linnades korraldatakse ulatuslikke tänavarongkäike. Kõikide Sikhi
pühade alguses loetakse „Guru Granth Sahibit”, see võib kesta
kuni 48 tundi.
- Baisakhi – Peetakse 13. aprillil, oli algselt lõikuspüha. Peetakse päikesekalendri järgi, mistõttu langeb sageli 14. Aprillile. Sellel päeval meenutatakse khalsa rajamist ning viiakse läbi khalsa`ga liitumise tseremoonia. Gurdvara`del langetatakse lipp , lipuvarras pestakse ning palvete saatel heisatakse uus lipp.
- Divali – Sikhid süütavad kodudes lambid ning tähistavad guru Hargobindi vabanemist vanglast, kuhu oli sattunud moguli valitseja Džehangiti käsul. Püha kestab neli päeva.
- Guru Nanaki sünnipäev – Räägitakse lugusid guru Nanakest ning lauldakse tema laule. Paljudes paikades Indias korraldatakse kaunistatud tänavatel usulisi rongkäike.
- Hola Mohalla – Peetakse spordivõistlusi, võistluskunsti võistlusija korraldavad hobuste võiduajamisi. Suurimad pidustused leiavad aset Anandpuris.Guru Ardžan Devi märtripäev – See on nii kurbuse kui rõõmu püha. Toimuvad rongkäigud, millega mälestatakse usu eest langenuid.
Kokkuvõte
Sikhid
rõhutavad võrdsust ja teiste teenimist seisusest olenemata. Sikhid
jätkavad tänapäeval nende väärtuste alalhoidmist, mida õpetasid
gurud, ning mis olid khalsa põhimõteteks. Mehi ja naisi peetakse
sikhi kultuuris võrdseteks ning nende eetikapõhineb kindlal
vajadusel teha maailmas midagi head:aidata teisi praktiliste
tegude kaudu ja järgida kogukonna kõrgeid moraalistandardeid.
Kasutatud
kirjandus:
http://wiki.zzz.ee/index.php/Sikhid
http://www.sea.ee/~ys/amritsar.html
John Bowker. „Maailma usundid”, lk 84- 95
Elizabeth Breuilly.”Maailma usundid”, lk 138-149
Phillip Wilkinson. „Usundid”, lk 209-219
Lk 9
Kõik kommentaarid