Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Millel põhinevad need teadmised?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Milles oli keskaegne Eesti ühiskond sarnane Lääne-Euroopag ühiskonnaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Miks jäi reformatsioon 16 sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Milline riik väljus neist võitlustest võitjana?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Mis põhjustas järske rahvaarvu muutusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Q: Millised perioodid olid rahvastiku seisukohalt paremad?

Vastus leiad õppematerjalist: Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

Tepper, Kristina

Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa (4)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu?
Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist?
Millel põhinevad need teadmised?
Milles oli keskaegne Eesti ühiskond sarnane Lääne-Euroopag ühiskonnaga?
Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel?
Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid?
Miks jäi reformatsioon 16 sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks?
Milline riik väljus neist võitlustest võitjana?
Mis põhjustas järske rahvaarvu muutusi?
Millised perioodid olid rahvastiku seisukohalt paremad?
Kuivõrd homogeenne oli rahvastik etnilise koosseisu poolest?
Mis muutus ja miks?
Kuidas võisid talupojad suhtuda hariduse andmisesse?

MUINASAEG
Õp. lk 43

Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal.
Periood
Oskused
Peamised tegevusalad
Asustus
Kiviaeg
Valmistati luudest, kividest ja sarvedest esemeid. Hakati meisterdama keraamikat. Õpiti inimesi matma. Savinõude kaunistamine. Vene kirves .
Kalastamine , jaht , keraamika valmistamine, tööriistade valmistamine. Savinõude valmistamine. Nisu ja kaera kasvatamine . Loomakasvatus.
Kiviajal toimus üks suur rahvastikuränne. Kunda kultuuri asukad olid mongoliidse päritoluga. Kunda kultuuri asukad olid tõenäoliselt meie esivanemad .
Asustuse muutumine vähenes kuna ütitati püsida ühes kohas. Aga selleks valiti viljakamad maad.
Pronksiaeg
Kirveste valmistamine, metalli kasutusele võtt, asulate ehitamine, kivikirstkalmed.
Tööriistade valmistamine, jaht, viljade kasvatamine, nõude valmistamine, karjakasvatus , maaviljelus.
Rannikuala: kinnismuistised, arengutempo oli kiirem, õhukesed mullad , kindlustatud asulad, põlluviljad: nisu, oder , hirss, hernes , uba ja lina, tihedalt asustatud, üksiktaluline asustus. Kujunes välja põllumaa eraomandus.
Sisemaa : asustatud hõredalt, alepõllundus, jaht, kalapüük.
Rauaaeg
Soorauamaagi kasutusele võtt, tarandkalmed , kääpad, ehete valmistamine, sõjarelvad.
Käsitöö, karjakasvatus, põlluharimine, kauplemine , sõjarelvade valmistramine, kodukoha kaitsmine.
Linnused, külad.

Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega .
Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis.
Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu?
Läänenaabrid.
Naabriteks olid skandinaavlased.
Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised.
Lõunanaabrid.
Naabriteks olid idaslaavlased , balti riigid, Ukraina .
Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus.
Idanaabrid.
Naabriteks olid vadjalased , vepslased, karjalased , merilased, muromlased jt soome- ugri rahvaste esivanemad.
Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne.
Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja –ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire.
Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi. Eesti arenes Euroopaga koos nii palju kui võimalik.

Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sostiaalne kihistumine ? Põhjendage oma arvamust.
Oli küll. Kuna kõik olenes võimust. Kui rikas oli keegi jne. Mida rikkam inimene oli seda võimukam. Suuri otsuseid tegid rikkamad ja nende seast valiti vanemad. Ja see vanema koht võis muutuda päritavaks.

Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud?
Suurem osa maailmapildis sõltus usust ehk siis muinasusundist. Usundi alla mahtusid tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha. Eestlased uskusid, et loodusel on meie elus suur tähtus. Nende sisukoht oli: nagu mina talle, nii tema mulle. Muinaseestlased ei pidanud ennas looduse valitsejaiks. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi. Usuti et nii inimeses, kui ka igas elundis on peale füüsilise keha veel eriline vägi ja jõud. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid pidid omama ka erilist väge, neid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Loomadel ja inimestel oli väge kõige enam peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehats ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues „kodus”. Mõnel pool arvati, et hing võis siirduda putukasse ja seepärast oli keelatud „hingeloomi”( mardikad , ämblikud, sipelgad jne) tappa. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid ja ka jumalaid. Ja selleks, et nendega hästi läbi saada pidi ande tooma ehk siis ohverdama. Andideks oli piim, liha, veri , vill, vili ja tähtsamate puhkude puhul ka loomad. Tänaseks on vast säilinud komme inimeste matmine. Ülejäänud on iga inimese puhul erinev.
KESKAEG
Õp. lk 83

Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks.
Valdkond
Jäi samaks
Muutus
Majandus
Toodeti nii maal kui linnas.
Rõhk läks kaubandusele.
Ühiskond
Üritati enamvähem rahvast võrdsustada.
Ühiskond kihistus , talupojad, rahvas jagunes jõukuse järgi, maakonnad , kihelkonnad jne.
Linnad
Käsitöölised asusin peamiselt linnas.
Raad , linnafoogt, gild , tsunft, skraa , bürgermeister.
Usk
Usuti rohkem lihtsatesse asjadesse.
Ristiusk , kirikute ehitamine.
Kultuur
Võeti üle teistelt rahvastelt.
Saksastumine.
Milles oli keskaegne Eesti ühiskond sarnane Lääne-Euroopag ühiskonnaga? Millised olid erinevused? Kas allajäämine ristisõjas oli eestlaste seisukohalt ainult negatiivne? Selgitage oma arvamust.
Kõikjale oli rõhutud ristiusk. Võesti üle teisi kultuure. Allajäämine polnud ainult negatiivne. See andis omakorda võimalusi uutele kaubateedele, kultuuride õppimisele jne.

Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomandi kohustused.
Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud?
Talumaad kulusid ikkagi veel talupoegadele, kuid peale vallutusi pidid talupojad maksma koormisi. Koormisi sai maksta rahas ja ka saagiga. Talupojad said minna linna, kuid talumaa jäi nn mõisnikule. Tekkis sunnismaisus. St, et talupoeg ei võinud eam omanikku vahetada. Pidi alluma ühele mõisnikule.

Esitage näiteid ristiusu mõjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: haridus ja kirjasõna, maailmapilt , kunst ja arhitektuur , usk.
Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid ?
Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks?
Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed talupojad oskasid kas kirjutada või lugeda. Arhitektuur oli kiriklik nagu ka kunst. Oli raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse.
Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud , kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Leseks või vallaliseks jäänul naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni.
Reformatsioon jõudis vaid linnadesse. Ja juba seal hakati seda hävitama. Nii ei jõudnudki reformatsioon lõpuni.
VARAUUSAEG
Õp. lk 127

Koostage laiendatud kava teemal „Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18. sajandil”.
Milline riik väljus neist võitlustest võitjana?
Hinnake selle perioodi mõju eestlaste ajaloole.
Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18. Sajandil

Jaanuar 1558 – Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid
Mai 1558 – Venelased vallutasid Narva
Juuli 1558 – Venelased vallutasid Tartu
August 1559 – Orduriik andis end Poola kaitse alla
September 1559 – Saare-Lääne müüs oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile / Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani
2. august 1560 – Ordu kaotas lahingu Härgmäe lähedal
Sügis 1560 – Harju- ja Läänemaal puhkes talurahva ülestõus
Oktoober 1560 – Talupojad piirasid Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnakuga nad hävitati
Juuni 1561 – Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ning Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande
28. november 1561 – Sõlmiti Vilniuses leping, mille käigus ordu ja Riia piiskopkond andsid end Poola kuninga valitsemise alla
1570 algus – Sekkus Venemaa ens Liivimaa sündmustesse
August 1570 – Magnus koos Vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist
Märts 1571 – Venelaste laagrisse jõudis taud
1572 – Ivan Julm asus ise Liivimaal vägesid juhtima
Jaanuar 1577 – Vene väed alustasid Tallinna teist piiramist
1578 – Poola alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu / Pihkvamaal sõlmiti Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu , mis andis Vene vallutused Liivimaal Poolale
1583 – Sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu
1595 – Lõplik vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Täyssinä vaherahu
Märts 1600 – Kuulutas Poola seim Eestimaa Poola valduseks
August 1600 – Vallandus sõjategevus
1617 – Rootsi ja Venemaa sõlmisid Stolbovo vaherahu
1625 – Rootslased said endale Tartu
1629 – Sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Rootsi sai kogu mandriala Eesti
1645 – Taani ja Rootsi sõlmisid Brömsebro vaherahu
1654 – Puhkes Poola ja Venemaa vahel sõda
1656 – Rootsi ja Venemaa vaheline sõda
Suvi 1656 – Vene väed tungisid Liivimaale
Oktoober 1656 – Venemaa vallutas Tartu
1660 – Poola ja Rootsi sõlmisid Oliwa rahu
1661 – Rootsi ja Venemaa sõlmisid Kärdes rahu
1675 -1679 – Rootsi js Brandenburgi kuurvürsti vaheline sõda
1678 – Eestlasi küüditati Saksamaale
1699 – Kujunes Rootsi-vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa
12. veebruar 1700 – Põhjasõja algus
September 1700 – Vene väed jõudsid Narva alla
30. november 1700 – Narva alla jõudnud Rootslased asusid Vene vägedega lahingusse
Suvi 1701 – Venemaa rüüsteretked Eesti aladel
1704 – Venemaa alustas Tartu ja Narva piiramist
Juuli 1704 – Vallutati Tartu
August 1704 – Vallutati Narva
1708 – Küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale ja tühjaks jäänud linn lasti õhku
1709 – Venemaa võitis Poltaava lahingu
Juuli 1710 – Riia kapituleerumine
August 1710 – Pärnu kapituleerumine
September 1710 – Tallinna kapituleerumine
1721 – Korjutati alla Uuesikaupunki rahu

Üldiselt lahkus võitjana Venemaa. Eestlased said tugevalt nösida. Hävitati linnu. Küüditamised jne.

Analüüsige rahvastiku arvu muutusi Eestis muinasaja lõpust 18. sajandini.
Mis põhjustas järske rahvaarvu muutusi? Millal?
Millised perioodid olid rahvastiku seisukohalt paremad?
Kuivõrd homogeenne oli rahvastik etnilise koosseisu poolest?
Esialgu rahvaarv suurenes, kuna paljud rahvad rändasid ja peatusid Eesti aladel. Aga kui tekkis sõjaline olukord siis langes. Kõige tugevam lagus oli Põhjasõja ajal, sest siis olid küüditamised ja lahingud. Muinasaja perioodilt oli rahvastiku seisukohalt parem.
Esialgu oli rahvas üsnagi homogeenne. Aga lõpuks tekkis kihistus.

Võrrelge talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil.
17. sajand
18. sajand
Talupoeg
Sunnismaisus: talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule. Talupoegade pärisorjutamine. Taluperemeeste karistamine keelustati . Talurahva kaitse seisukohalt oli oluline, et reduktsiooni käigus fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud.
Balti erikorra tõttu ei kuulunud eesti ja läti talupojad 18. sajandi lõpuni ka nekturikohustuse alla. Balti erikord vältis täieliku pärisorja langemise taset. Pageti ära kuna mõisnikud ikka pidasid oma äranägemise järgi.
Aadel
Aadlikel oli õigusi palju. Otsustasid enamjaolt talupoegade elu üle. Määrasid koormisi jne.
Polnud õigust enam koormisi määrata ja pidid talupoegadesse inimlikumalt suhtuma .
Mis muutus ja miks?
Kõik see muutus kuna tulid mitmed reformid , valitsejad vahetusid.

Võrrelge talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil.
Milline roll neis protsessides oli

Luteri kirikul,

Keskvõimul,

Kohalikul aadlil?
Kuidas võisid talupojad suhtuda hariduse andmisesse? Selgitage oma arvamust.
Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule , seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti juhuslikuks ja lühiajaliseks. Suuremaks probleemiks kujunes soblike koolmeistrite leidmine. Probleemi lahendamiseks rajati Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684. aastal õpetajate seminar , mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius . Sealseteks õpilasteks olid enamjaolt Tartumaa päritolu talupoisid. Lugemine õpiti selgeks kolme kuuga . 1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vast otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Mujal oli koole vähem.
Talupoegadele muidugi see meeldis, see võimaldas kaugemate sugulastega ühendust pidada.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 90 allalaadimist

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #1

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #2

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #3

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #4

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #5

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #6

Õpiku küsimuste vastused 10-kl õpik I osa #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristina Tepper Õppematerjali autor

Õpikust küsimuste vastused

ajalugu kiviaeg pronksiaeg rauaaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................

Ajalugu

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik vene

Eesti ajalugu

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased,

Eesti ajalugu

doc

Eesti 15-17 sajand

Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

· 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c. Talurahvakoolide asutamine: · Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks Forseliuse ajal 41 kooli. · Kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks. · Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur. 4. Eestikeelne kirjasõna a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a

Ajalugu

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja

Ajalugu

docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine

Ajalugu

doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al

Ajalugu

Rohkem sarnaseid