Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus ehk ristiusk
  • Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund

  • Tekkimine:
  • Välja kasvanud judaismist
  • Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus , kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud.
  • Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest)
  • Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa ( Joosep ) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja).
  • Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel . Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi lauta.
  • Emakeel oli Aramea keel. Tundis Vana Testamenti ja oli õppinud sünagoogi koolis. Ta oli juut .
  • Alles 28.a. alustas Ristija Johannes meeleparandus jutlustega, mida ta pidas Jordani jõe ääres.. Peamine sõnum “parandage meelt, sest taevariik on lähedak“. Ta ristis jões veega inimesi ja ka Jeesus lasi end ristida . Kuid siis Johannes vangistati, hakkas Jeesus ringirändama ja õpetama.
  • Ta oli u 30 aastane. Ta rändas umbes 3 aastat ja ta õpetas seadusi, mis jumal oli Moosele andnud, kui natuke teisel kombel . Ta kogus enda ümber rühma inimesi, kellega ta rääkis ja kes old tema õpilased. Ta nimetab, et jumala riik on lähedal. Teda saatsid 12 meest ehk apostlit (kreeka keelest tulnud sõna saadik). Lisaks 12 apostlile oli tal veel teisigi poolehoidjaid (piiblis kirjas u 70), kelle seas oli ka naisi. Algul oli jutlus suunatud ainult juutidele, kuid hiljem ka paganatele. Väga palju koondus tema juurde vaeseid, harimatuid, keda rabid ei tahtnud. TA jutustas kõigile.
  • Jeesus teeb haigeid terveks, kuulutab et patud on andeks antavad, häbistab inimesi, kes proovivad ta tegevust keelata – see on kõik judaismi vastu. Ta tegi palju imesid.
  • Juutide juhtkond häälestus Jeesuse vastu. Nende arust Jeesus õhutas Jumala seatustes loobuma .
  • Usuti, et Jeesus rändas ringi, et valmistada inimesi suureks Juutide mässuks. Ööl enne ta vahistamist kutsus ta oma sõbrad enda juurde õhtusöögile. Kuid võimuesindajad oli leppinud ühe Jeesuse jüngri Juudasega, et Jeesus vangistatakse. Juudas pidi tagama, et just Jeesus võetakse kinni. Jeesus viidi Pontius Pilatuse ette kohtamõistmisele. Pilatus ei leia otsast põhjust, miks peaks teda karistama, kuid Juudi võimud nõuavad ta surma. Lõpuks ta mõistis ta surma juudi võimude nõudmisel.
  • Jeesus löödi risti. Enne toimus rongkäik, kus Jeesus pidi ise oma ristipuud kandma... Jeesus võeti risitpuult maha ja ta pandi hauda, mis kinnitati. Avastati, et Jeesuse keha on kadunud. Siis on ilmutas end ingel , kes ütles „Jeesus elab.“ Järgnevatel nädalatel nähti Jeesust ja usuti, et ta ongi surnust ülestõusnud.
  • Jeesuse jüngrid mõitsid, etkõik juudid on oodanud oma Messiast, kes vabastab oma rahva Roomlaste võimualt. Jeesust peeti Messiaks, kes on tulnud oma rahvast vabastama. Järeldati, et ta on suur universumi valitseja. Messias , kes ohverdab oma elu lunastades inimkonna patte.
  • 40 päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid, et Jeesus läks taevasse . Enne oma lahkumist lubas ta saada lohutajaks Jumala Püha Vaimu. Jüngrid jäid ootama ja ühelpäeval kuulsid nad ,et tuul kohiseb ja mühiseb. Üles vaadates nägid peakohal leeke ja teatasid, et: Jeesus on Jumala poeg, kes tõusis surnus üles Jumala abil. Kõik, kes usuvad seda, võtab Jeesus nende patud enda kanda.
  • Rõhutas, et on tavaline inimene
  • Pärast Jeesuse surma jätkasid jüngrid tema tööd. Öeldakse, et Jeesus on Jumala poeg, ja kõik kes nendega liituvad, saavad pääsu pattudest. Usutakse, et Messias on tulnud. Neid hakatakse kutsuma naatsaretlasteks (hiljem kristlased ).
  • Sellest, et jüngrid jätkavad Jeesuse tööd tekib kristlus. Nende kuulutus : „ on elanud, surma mõistatud ja ülestõusnud surnust.“
  • Jeesusele antakse isanimi Kristus.

  • Usu suunad:

  • Jaakobus
    • Suund usukus, et peab hakkama juudiks ja talitama nende järgi.

  • Paulus
    • Seaduste täitmine pole oluline. Peamine, et usutakse Kristusesse.

    Jerusalemmas toimub kahe suuna kokkutulek , kus leidakse, et on õige Paulus.Jaotatakse ülesanded.
    • Jaakobus jääb juudi suuna juhiks.
    • Peetrus peab läbi viima diaspoora (võõralmaal hajutatud elamine) ja missioni läbiviimine.
    • Paulus peab tegelema paganatega.

    • Peetrus
    • Ameti poolest kalur. Oli üks kaheteistkümnest jüngrist. Jeesus andis talle selle nime, pidades teda tugevaks kui kaljuks.
    • Teda on kirjeldatud ägeda ja vigu tegeva inimesena .
    • Pärast Jeesuse vangistamist ütles ta, et ta ei tunne Jeesust.
    • Roomlased hukkasid ta usu tõttu.

    • Paulus
    • Haritud juut. Tundis hästi juudi filosoofiat.
    • Algul aitas kristlasi vangistada. Siiski jõudis ta arusaamisele, et ikkagi kristluse mõte on õige, hoolitamata, et oli vahepeal valel teel.
    • Rändas Vahemere äärsetel maadel .
    • Rõhutas, et kristlaseks olemine ei ole juudiks olemine.
    • Julgustas mitte- juutidel saamaks kristlaseks.

    • Ristiusu levik:
    • Algul levis vaesemate vastus. Vaesetele meeldis, et seati üles hoolekande.
    • 300a. Oli risiusk haaranud Rooma Impeeriumis päris palju alasid. Algul oli rohkem linnas.
    • Levis kiiresti kuna andis inimestele lootust, et on võimalik patte lunastada.
    • Juutlusest üle võetud monoteism ja, et on kõrge moraal .
    • 311.a. Rooma riik tunnustad kristlust kui usundit.
    • 392.a. Rooma riigi usundiks nimetati kristlus.

    • Pühad raamatud:

  • Piibel
    • Koosneb erinevatel aegadel kirjutatud tekstideks
    • Jaguneb: Vana ja Uus Testament (keskendub Jeesus Kristusele läbi ta inimeste)
    • Uus Testament valmis 380a.
    • Vana Testament oli heebrea keeles

    Evangeelium (kreeka keelest rõõmusõnum)
    • Neli evangeeliumi omistatakse Mattusele, Markusele, Luukale ja Johannesele
    • Usuti, et Jeesus elab nende keskel oma sõna kaudu
    • Igal evangeeliumil on oma sümbol

  • Epistel - pühad kirjad
  • Apokalüpsis ehk ilmutus raamat
    • Kirjas Johannase ilmutus maailmalõpust.

  • Veel raamatuid....
    • Usk
    • Usutakse, et on ainult üks jumal, kuid näitab ennast kolmes vormis – Isa, Poeg, Püha Vaim
    • Trinitas – Püha Kolmaainsuse kirjeldamine
    • Püha kolmainsus ja ehk ka usutunnistus ...:

  • Esimene usutunnistus on apostlelik usutunnistus, mis ütleb „mina usun jumalasse...“
  • Kinnitatakse, et on usk Jeesus Kristusesse ja lühike elu ümberjutustus
  • Usutakse Pühasse Vaimu
    • Usutakse pattude andeks andmist, igavest elu

    • Kiriku elu ja korraldus
    • Kristliku kiriku keskmeks on olnud alati jumalateenistus, mis tuleb judaismist sünagoogi teenistusse
    • Jumalateenistust peetakse pühapäeval:

  • Esimene päev nädalas
  • Kristus tõusis sel päeval
  • Jumal lõi 7päevaga maailma ja 7ndal päeval ta puhkas
    • Teenistuses loetakse pühakirja ja on olemas armulaud
    • Armulaud ehk euharistia on tulnud Viimasest Õhtusöömaajast, kus Jeesus jagas leiba ja veini.
    • Jumalateenistus ehk missa , mille juurde kuulub palvetamine , jumalateenistuse kabiini lugemine, jutlus, psalmid ehk luuletus , muusika
    • Jutlustuse lõpus öeldakse aamen ehk tõesti see sündigu nõnda
    • Hallelujah – kiitke issandat

    • Hoone ja teine tähendus organisatsioon ehk kristlikku rühmi
    • Liigid

  • Katedraalid ( peakirik )
  • Teised hooned, lihtsalt ehitused
  • Kabel (ka osa kirikust )
    • Enamasti risikujulise põhiplaaniga

    • Kirikus peab olema kindlasti kristluse sümbol ehk rist nähtaval kohal
    • Kirikus on altar , kuhu tavaliselt lihtsurelik ei lähe
    • Kantsel on kõrgem koht, kus peetakse jutlust ja väiksem lugemispult, mis on all. Seal loetakse ette piiblit
    • Kasutatakse orelit
    • Uutemates kirikutes on bassein, kus ristitakse uuemaid inimesi
    • Rikkalikult kaunistatud ja mälestusmärgid

    • Üldlevinud toimingud ristimine ja armulaud. Veel kuulub hulka abiellu sakrament , surm,
    • Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega). Ristimine tähendab kuulumist jumalale .
    • Konfirmatsioon on leeritamine , mis järgneb ristimisele. See toimub siis kui inimene on sirgunud noorikuks. Inimene võtab endale sellega kohustusi õppimaks piiblilugu, kirikulaule, kommete täitmist. Toimub see 10-16-aastani.
    • Viimase võimise käigus palutakse andeks kõikide elujooksul tehtud pattude eest

    • Surm ja elu pärast surma
    • Kristlased usuvad, et kui usud Jeesust, siis elad igavesti . Ehk usutakse ka surmajärgsesse ellu.
    • Matustel ulatakse surnu jumala hoolde
    • Võimalik matta ja kremeerida
    • Matuste käigus meenutatakse surnut

    • Tähtpäevad ja pühad:
    • Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad
    • Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta
    • Palmipuude püha
    • Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega

    • Ametid:
    • Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja.
    • Ülem vaimulik
    • Koguduse vanemad (piiskopi abilised ) ehk presbüter, diakon
    • Preester ( pastor , kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised:

    • Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia , Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol.
    • Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah . Patriarhaat oli tema võimu piirkond.
    • Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit
    • Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter
    • Kihelkondadest koosnev ühendus on praost.
    • Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks

    • 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme
    • Õigus teha igasuguseid otsuseid

    • Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema . Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad.
    • Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk ) ja abtissile ( naissoost kloostrijuhataja, nunn )
    • Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga,
    • Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid.
    • Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja.
    • Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega.
    • Kloostrid olid ka näidismajandid.
    • Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga .

    • Patt ja arm:
    • Õpetuse alus on, et jumal lõi inimese ja määras inimese osaks igavese õnne
    • Arvamus, et inimene ei pääse patust omal jõul, sest ta hind on vaadatud kõrkusest ja ihu on nõrk. Patuvõimu võib murda ainult jumal.
    • Inimese päesemine sõltub jumala arm8st. Kristlus jagab inimesed lahtritesse:

  • Valitud inimesed, kes on määratud õndsalt elama. Nad pääsevad taevasse sõltumata sellest, kui suured oleksid nende teened. Tähtis on see, et nad usuksid.
  • Inimesed, kes on määratud hukatusse. Jäägitu usk või sellele pühendumine on väga raske töö ja suurem osa inimesi ei suuda seda teha – tänu sellele ongi nad määratud hukatusse.
    • Pattudeks vabanemiseks saadab jumal maale oma poja Jeesuse. Jeesus oma surmaga lunastab ta inimeste patud.
    • Elu eesmärgiks peaks olema saavutada lunastus, mida saab Jeesuse vahendusel.

    • Kristlus jaganeb ida ja läänekirkuks.
    • Sellise suure kirikulõhe märkimisega kasutatakse sõna skisma .
    • Avalik lahkulöömine oli 1054 .a kuna peeti Ristisõdu, mille eesmärk oli vabastada nö püha maa Islami võimualt. Kõige hullem oli neljas ristisõda, mis hävitas Konstitinoopolise aastal 1204.a.
    • Pärast lahku löömist hakkas idapool tegema missioni tööd slaavlaste juures. Kiriku keeleks oli muinas bulgaaria keel. Keskus oli Konsitinoopol. Tänapäeval on keskus Konstitinoopolis ja Moskvas. Ida kirik kasutab vanimat kristluse pärandit. Idakirik ehk ortodoksi ehk õigeusu kirik (keskused Aleksandria, Kontsitinoopol ja Antiookia, Jerusalemma ja tähtsamad Serbia , Rumeenia, Bulgaaria). Õigeusu kirik ei tunnista Rooma paavsti. ... Ikoonid paigutatakse ikonataaši.

    Lääs ehk katolitlikus
    Ida ehk õigeusk
    Oluline pääemine, patu tasu ja karistus
    Oluline Kolmainsus, kristlus. Rõhk kloostrielus
    Armulaual hapnemata leib, mis sümb kristluse puhtust
    Armulaual hapnenud leib, mis sümb kristluse jõudu
    Preestritel tsöliobaat
    Preestrid võivad abielluda enne ametisse pühitsemist ja jääda ka suhtesse
    Esmalt ristimine ja siis leer
    Esmalt õpetus, siis ristimine ja ristimise järel võidumine
    Usutunnistus: Püha Vaim lähtub Isast kui ka Pojast
    Pühavaim lähtub üksnest Isast
    Kohustuslik sakrament on pihtimine
    Toimub ka õhtu jumalateenstusi. Teenistustel inimesed seisavad ja pingid on üksnes vanadele, kes ei jaksa enam seista
    Kuuria – täide saatav organ paasti juures, mille ees otsas on kardinalid
  • Kristlus #1 Kristlus #2 Kristlus #3 Kristlus #4 Kristlus #5 Kristlus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GetsuB Õppematerjali autor
    Kristluse kohta konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Kristlus retsensioon
    13
    doc

    Kristlus retsensioon

    ................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid

    Usundiõpetus
    Kristlus
    12
    doc

    Kristlus

    ................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid

    Rahvusvahelised suhted
    Kristlus
    8
    docx

    Kristlus

    Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos ­ Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.

    Religioon
    KONTROLLTÖÖ kristluse kohta
    2
    docx

    KONTROLLTÖÖ kristluse kohta

    2) Paulus: Korralikult haritud, kreeka keelt oskav juut.Pärast Jeesuse surma võitles kristlaste vastu, Kord ilmutas end talle ülestõusnud Jeesus ning Paulus hakkas kristlaseks.Ta rändas mööda Vahemere-äärseid maid, rajas kristlikke kogudusi. Kirjutas hulgaliselt kirju esimestele kristlikele kogudustele, pani kirja kristluse tähtsaimad õpetused. Suur osa Uuest Testamendist Piibli teisest osas, koosnebki tema kirjadest. 3) kristlus Rooma keisririigis: Paulusega hakati Jeesuse õpetust kuulutama kõikidele inimestele, kes elasid Rooma impeeriumis.Esialgu levis Jeesuse õpetus linnades, kõige enam vaeste ja orjade seas, aja jooksul hakkas levima ka kõrgematesse kihtidesse igal pool üle Rooma impeeriumi. Jeesus oli Rooma ametivõimude poolt hukatud, esimesed kristlased tegutsesid seetõttu salajas, põranda all. Mitmed kristlaste põhimõtted ei ühtinud Rooma riigi põhimõtetega

    Usundiõpetus
    Kristlus - referaat
    10
    docx

    Kristlus - referaat

    KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda

    Kultuurilugu
    Üldine usundilugu
    19
    docx

    Üldine usundilugu

    teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ­ ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt ­ religioon):

    Kultuur
    Kristlus
    4
    doc

    Kristlus

    Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26)

    Usundiõpetus
    Kristlus
    8
    doc

    Kristlus

    Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas

    Filosoofia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun