Turunduse ajalugu (0)

Turundus , praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest , kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid , vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus.
Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin , mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda.
Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid. See oli ka põhjuseks, miks 1901.aastal alustati Illinoisi ja Michigani ülikoolides esimeste turundusteemaliste loengutega, kus õpetati toodete müümise võtteid, reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist.
Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng.
Turunduse teoreetilisi üldistusi püüti kiiresti ka praktikasse juurutada. Aastatel 1910 -1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi , mille otseseks ülesandeks oli turundustegevuse organiseerimine .
Ameeriklane C.Parlin lõi 1911.aastal Curtis Publishing Company juures esimese turundusosakonna.
C. Parlin oli seisukohal, et igasugune reklaamikuulutus mõjub tõhusamalt, kui tulevastele reklaamiostjatele, firmadele ja organisatsioonidele pakutakse eelnevalt töödeldud turuinfot.
Arthur Lyon Bowley töötas välja juhusliku valiku meetodi ning seegi fakt statistikateooriast andis olulise tõuke turu-uurimise ja turunduse arengule.
1922. ilmus Ameerikas raamat ¨Turunduse põhimõtted¨, mida uustrükkidena korduvalt üllitati. Väljaandes on turunduse funktsioonid klassifitseeritud järgmiselt:
kaubavahetus (müük, ost)
materiaal -tehniline varustus (transportimine, säilitamine)
turustus (info kogumine, edastamine , töötlemine)
Turunduse areng kuni 1929.a oli suhteliselt aeglane, vaid vähestes firmades töötasid vastavad spetsialistid . Turunduse edasiminekut mõjutasid aga tõsiselt kolmekümnendad ülemaailmse majanduskriisi aastad. Nendel aastatel kirjutasid J.Robinson ja E.H Chamberlin esimesed kaalukamad turundusalased raamatud ning turundus hakkas levima teistessegi kapitalistlikesse maadesse, ehkki turunduse monopol püsis II maailmasõja lõpuni valdavalt Ameerikas.
1930. aastate ülemaailmse majanduskriisi ajal kandus turundustegevuse raskuspunkt reklaamitööle ja erinevate müügitehnikate väljatöötamisele. Lähtuti loosungist ¨Kui kaupmees paneb kauba riiulile, siis reklaam toob selle alla¨. Teoreetilise seisukohtade areng aeglustus.
Kui enne 1918. a oli USA firmade juures avatud 6 turundusosakonda, siis aastatel 1923-1947 loodi neid 83, 1973ndaks aastaks oli juba 522 osakonda . Turundusosakondade arv kasvas oluliselt viiekümnendatel aastatel ja sealt edasi üha tõusvas tempos .
Järsk pööre toimus 1940.aastate lõpul ja 1950. algul. See oli aeg, kus Euroopa riigid suutsid taaskäivitada kodumaise tööstuse ning loobusid Ameerika toodete importimisest. Üleforsseeritud majandusega Ameerika siseturul kujunes väga tugev konkurents , kus päästevahendina nähti turundustegevuse täiustamist. Töötati välja kaasaegse turunduse põhiseisukohad, milles lähtuti turu vajaduste tundmaõppimisest ja kliendikesksusest. Turunduse uute eesmärkide selgitamisel rõhutas Theodore Levitt, üks kaasaegse turunduse rajajaid , et turundust ei tohi samastada müügiga (turustamisega).
Alates 50ndatest aastatest kasutati turunduse põhimõtteid senisest laiemalt kogu kapitalistlikus maailmas, nii Euroopas kui Jaapanis , nii kõrgeltarenenud kapmaades kui arengumaades. 50ndatel algas turunduspublikatsioonide buum ning praegusajaks on ilmunud tohutult erialast kirjandust.
50ndad ja 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. See oli aeg, kus Coca -Cola Company pakkus janukustutuseks vaid üht jooki ja Holiday Inn ööbimiseks üht motellitüüpi.
50. aastate lõpul hakkas vähenema füüsilise töö osatähtsus tootmises ja arenesid uued majandusharud : side-, elektroonika ja arvutitööstus. Muutused tootmises (automatiseerimine ja füüsilise töö osatähtsuse vähenemine) ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris.
Alates 70ndatest töötati välja segmentimise põhimõtted ja sobivate segmentide valiku printsiibid . Trükist ilmus tänapäeva ühe tunnustatuma turundusteoreetiku Philip Kotleri esimene raamat ¨Turunduse juhtimine¨, mis aitas kaasa uudsete ideede laialdasele levikule maailmas, sealhulgas ka Euroopas.
1970ndatel oli suurimaks turuuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid müüvaks firmaks Chicagos asuv A.C. Nielsen Company, mis rajati sajandi algupoolel, ning nt. Coca-Cola company oli tema üks esimesi ja olulisemaid kliente. Kuid just 70ndatel kasvas A.C. Nielsen Company uuringute müügimaht viie aasta jooksul kahekordseks.
Turunduse edust ja levikust annavad tunnistust mitmed teisedki näitajad. 1976.aastal ulatus New Yorgi telefoniraamatu rubriigis ¨Turundusuuringud ja -analüüs¨ Manhattani vastavate firmade arv 327-ni, 1976.a oli Ameerika Turundusassotsiatsioonis üle 14 000 liikme, enamus neist spetsialistid.
80ndatel sillutas teed kaupade mitmekesisus . Näiteks Coca-Cola Company kaubavalikus olid Coke, Coca-Cola Classic , Diet Coke, Tab, Caffeine -Free Coke, Fresco, Cherry Coke.
Juba üle kolmekümne aasta on turundus püüdnud arvestada kaupade ja teenuste tarbijate isikupäraseid nõudmisi ja vajadusi. 70ndate aastate turundus oli turu segmentimise dekaadiks, 80ndatel aga tugevnes nishimarketing. Illustreerivalt võime öelda, et aastail 1940-1950 kulutati turumajanduses toodangule ligi 80%, turustusele ja turundusele aga 20% ressursidest.
Vahemikus 1960-1970 olid need kulutused enam-vähem võrdsed.
Aastail 1980-1990 anti toodangule 20%, turustusele ja turundusele 80%. Käsumajanduses oli see vahekord umbes niisugune: 90% tootmisega hõivatud inimestest valmistas või transportis toodangut, 10% tegeles turustamise ja turundusega.
Turunduse nagu ka kogu ühiskonna arengut on oluliselt mõjutanud arvutite kasutuselevõtt. Tänu arvutirevolutsioonile on turuinfo muutunud odavaks ja kätttesaadavaks. Kui 1973.a maksis 1000-bitine info, mis on küllaldane ostja nime, aadressi ja ostu sisestamiseks, üle 7 dollari, siis 1988.a maksis see vaid ühe sendi. Turuinfo kaasabil on kaupade reklaam tõhusam ja vähem kulukas . Arvuti võimaldab astuda vahetusse kontakti klientidega.
Turunduse edasist arengut mõjutas märkimisväärselt 1970ndate aastate lõpus intensiivistunud keskkonnakaitseliikumine. Selle eesmärgiks oli puhta looduse säilitamine ja kahanevate loodusvarade ratsionaalsem kasutamine. Senise turunduse seisukohti hakati kohati rakendama ka teistesse majandustegevuse valdkondadesse. Traditsioonilise tarbijaturunduse baasil arendati välja ka organisatsiooniturunduse põhimõtted. Tekkisid sellised turundustegevuse alaliigid nagu teenindusturundus, pangandusturundus, turismiturundus , internetiturundus jt.
Turundussüsteemi ja -strateegiate kujunemisel on oma osa ka krediitkaardil ja telefonil . Krediitkaarti hakati kasutama 50ndatel aastatel Dinners Clubi, American Expressi ja Bank Americardi (nüüd VISA ) poolt. Arvutitel töödeldavad krediitkaardid on turunduse uurimisobjektina maksujõuline tarbijakogum. Nendele saab korraldada kaupade müüki näidiste ja kataloogide alusel.
Kui 1980.a oli Ameerikas 4500 inimest seotud telefonitsi kauba müügi ja sellele vastava teleturundusega, siis 1985.a oli nende arv kasvanud juba 300 000-ni. Praeguseks on nene arv kasvanud mitmeteise miljonini.
Turundus sai tekkida vaid ühiskonna ja majanduse teatud arengutasemel ning tema peaaegu sajandivanune täiustumise ning edenemisega. Tänapäeva turundus ei ole see, mis ta oli vieekümnendatel-kuuekümnendatel. Nüüd on turunduse levikala tunduvalt laiem hõlmates enamiku inimtegevuse valdkondi, teoreetiline baas rikkam uute kontseptsioonide ja terminitega ning turundusspetsialistide prestiiz endisest kõrgem.
Alljärgnevalt on eristatud 90ndate aastate olulisemaid turundussuundumusi:
1.Suund kohalikult turunduselt rahvusvahelisele või globaalsele turundusele.
Firmad laienevad ja pürivad üha rohkem geograafiliselt uutele turgudele. Ehkki rahvusvaheline turundus kui eraldi mõiste ilmus majandusterminoloogiasse juba 1960. aastate lõpus, on selle tähendus nüüdisajal tunduvalt rikkam. Selle tõttu vajavad firmajuhid palju rohkem turualast teavet. Järelikult suureneb senisest veelgi enam infosüsteemide ja turundusuuringute tähtsus.
2.Suund ostjate vajaduselt ostjate soovidele.Muutused tarbijakäitumises.
Sissetulekute suurenemisel muutub tarbija kaupade valimisel üha nõudlikumaks. Philip Kotleri meelest ei piisa 90ndatel aastatel sellest, et tarbija on rahul, ta peab olema ka võlutud. Kotler ütleb väga ilmekalt , et klient on kuningas, keda tuleb võrgutada, kukrust kõnelemata. Kui 80ndatel oli põhiliseks turunishide otsimine, siis tänapäeva heaoluühiskonnas püütakse täita kaubaostjate kõikvõimalikke soove. See tähendab aga turundajate üha väiksemaid ja individuaalsemaid sihtturge. Seega on massturu ajad möödas. Kuna tarbijad on toote suhtes üha nõudlikumad, on tootjatel ja müüjatel raskem prognoosida nende reaktsioone, väärtushinnanguid ja käitumist toote lisaomaduste, stiili jms osas. Vajalik teadmine tuleb vaid tagasisidena uuringute kaudu. Järelikult viib seegi eelneva turundusuuringu tähtsuse kasvule.
90ndate aastate tarbija ei ole enam see, kes ta oli 80ndatel. Tarbijakäitumise muutumist põhjustavad nii sotsiaalsed kui ka demograafilised tegurid- tulude suurenemine, linnastumine , vaba aja lisandumine, tööaja lühenemine jms. Nüüd on tarbija endiselt haritum, enesekindlam ja valivam. Eakamate tarbijate osatähtsus hakkab suurenema ja selleks peavad turundajadki valmis olema.
3.Suund püsiklientide hoidmisele
Püsitarbijate, vanade klientide olulisuse kohta on Kotler toonud läbivoolava ämbri näite. Kui tarbija küllastub, ütleb firma talle aitäh ja jumalaga , seega kriipsutab kliendi oma nimekirjast ning siirdub otsima teist. Uut kundet hankida on aga viis korda kulukam , kui saavutada vana rahulolu. Alaline klient on odavam, sest pikaajalise suhtluse käigus jóuab ta rohkem oste teha, jääb firma ja tema tootele truuks ja talub paremini hinnatõuse.
Kotler ütleb et klienti tuleb hoida kui linnukest peos. Tarbija, kes soovib kasutada toodet mingil teisel otstarbel, ning nõuab seetõttu uuendusi , on firma parimaks sõbraks. Turundajal tuleb see hea partner üles otsida ja teda tähelepanelikult kuulata saamaks hinnanguid ja ettepanekuid .
4.Suund hinnakonkurentsilt hinnavälisele konkurentsile.
Kuni 90ndateni oli hind kõige domineerivam tarbijavaliku mõjur. 90ndatel aastatel aga väärtustavad tulukad tarbijad juba palju enam turundusmeetmestiku teisi osi: toote kvaliteeti, turvalisust, tootega kaasnevaid teenuseid, eeskujulikku müügiteenindust jms. Turundajad peavad eesmärgiks seadma tarbijate üha kasvavate kvaliteedi-ja teenindamisnõuete täitmise.
5.Suund turunduskontseptsioonilt sotsiaalsel turunduse kontseptsioonile .
Sots. turunduse kontseptsiooni korral on firma sihiks teadvustada sihtturu soovid, vajadused ja huvid ning rahuldada need konkurentidest paremini, arvestades samal ajal ümbritseva keskkonna seisundi hoidmise, parandamise ja kogu ühiskonna heaoluga . See kontseptsioon orienteerub ühiskonna laiemate ja sügavamate huvide silmapidamisele, nii praeguse kui ka tulevase pólvkonna inimväärse elu säilitamisele.
6.Vanade turundusmudelite korrigeerimine ja uute pakkumine.
Turunduse teoreetiline baas on pika, pea sajandivanuse arengu jooksul rikastunud kõikvõimalike meetodite, mudelite ja vaadete süsteemidega. Aeg-ajalt kuulub nii mõnigi neist ümbervaatamisele, ajakohastamisele ja asendamisele.Neljast osast koosnev turundusmeetmestik on väga laialt levinud kogu maailmas. 90ndatel on seda aga kritiseeritud. Põhiliseks puuduseks on peetud seda, et 4 P-d (product, prize, place , promotion ) sisaldav meetmestik ei sobi igale firmale ega igasse olukorda. Seetõttu lisatakse mudelisse veel üks P- personnel- personal, isikkoosseis, organisatsioon oma töötajate ja nende töö kvaliteediga.
Viimasel kümnendil on huvi turunduse vastu järjest tõusnud. Üha enam äriühinguid ja organisatsioone on jõudnud arusaamisele, et turunduse põhiseisukohtade tundmine võimaldab oma tegevust tõhustada. Seda on kinnitanud ka paljude Eesti ettevõtete (SAKU, A. Le Coq, Baltika , Hansapank jt) kogemus, kes tänu õigesti organiseeritud turundustegevusele on uutes majandustingimustes saavutanud kiiresti edu.
Marketingi arengu ajajoon

• 1450- Gutenbergi leiutatud trükimasin, millest sai alguse brośüüride ja flyerite masstootmine
  
• 1730ndad- ajakirjade teke
  
• 1836- esimene tasuline reklaam ajalehes (Prantsusmaal)
  
• 1839- eravaldustele plakatite kleepimise keeld Londonis
  
• 1864- teadaolevalt esimese pealesunnitud spami saatmine telegrammi teel
  
• 1867- esimese reklaamtahvli rentimine
  
• 1905- Pennsylvania Ülikool alustas loenguid ¨toodete turundamisest¨
  
• 1922- saab alguse raadio teel reklaami tegemine
  
• 1941- esimene TV reklaam
  
• 1970- leiutati Internetiturundus/ elektrooniline turundus
  
• 1980ndad - suhteturunduse tekkimine
  
• 1980ndad- arvutitele orienteeritud SPAM -i tekkimine
  
• 1984- Guerilla turunduse tutvustamine
  
• 1991- integreeritud turunduskommunikatsioon omandab akadeemilise staatuse
  
• 1996- viiruslik turundus
  
• 2000ndad- integreeritud turundus saavutab akadeemilise tunnustuse
  

Turundust võib periodiseerika ka sedamoodi:

• tootmisele orienteeritud ajajärk
  
• produktile orienteeritud ajajärk
  
• müügile orienteeritud ajajärk
  
• turule orienteeritud ajajärk
  
• kliendile orienteritud ajajärk
  

(en.wikipedia.org- ´´History of marketing ´´ )
(¨MARKETING - turg ,toode,tarbija¨- Ann Vihalem )
(¨Turunduse alused I¨ Tõnu Mauring)
(Kotler, ´´P. Kotleri turundus´´)