Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut............................................................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 13 2 Sissejuhatus · Valisime grupitöö teemaks pulmad sellepärast, et pulmade planeerimine on üks suur planeerimine ja seda tehakse üks kord elus kui hästi läheb. Pulmad on kahe inimese vaheline suurüritus. Kui kaks inimest on üksteist leidnud, armuvad ja armastavad üksteist, siis nad otsustavad kihluda ja seejärel abielluda. Võimalik on teha registreeritud abielu või kiriklik laulatus. Kiriklik laulatus eeldab mõlemapoolset ristimist ja leeritamist.
2 SISSEJUHATUS Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka
sobivaima mõrsja. Kui mõrsja oli valitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde ning kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu rääkima. Kosjad vastu võetud, sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Samuti enne pulmi käidi kirikus ,,lugemas", mille käigus pastor kontrollis pruutpaari lugemisoskust ja pühakirja tundmist. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm ; 31.12.2012) 1.2 Kihlus tänapäeval Kihlus on justkui broneering
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Läti pulmakombed · Tänapäevane Läti pulm on olemuselt üsna sarnane eesti pulmale. · Alustatakse kirikus või perekonnaseisuametis, vahetatakse sõrmused ja antakse vanded. Abielusõrmust kantakse parema käe neljandas sõrmes. · Paar on enamasti riietunud valgesse, lisaks traditsioonilisele kleidile
kutsumas. Sellisel juhul sidusid nad endale tühja noatupe vööle ja läksid linna peale poissi otsima. Teine viis oli selline, kus noormehed reas seisid ja neiud nende eest läbi jalutasid. Kui noormees neiut tahtis, pani ta oma noa näitsiku tuppe. Kui tüdruk siis selle alles jättis, oli põhjust rõõmustada. Kui kosilane aga ei kõlvanud, visati nuga tolle ette maha. Aset leidis ka naisetõmbamine naise vägisi võtmine. Pulmad olid kallid ja vahel oli lihtsam naine lihtsalt tõmmata vahel leppisid tulevased abikaasad aja ja koha kokku, teisel puhul oli jälle võimalik, et mees naise tolle soovivastaselt tõmbab. Kui mees siis naise perekonnale vahele jäi, pidi ta kahjutasu maksma. Kõige lihtsam kosimise võimalus oli muidugi see, kui tüdruk ja poiss teineteisele meeldisid ning kellelgi selle vastu midagi polnud. Sellisel juhul olid pulmad kiired tulema ja kõik olid rahul.
........................................................................ 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus........................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt
Kõik kommentaarid