Ernst Enno isikulugu (0)

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Infohariduse osakond
Info- ja dokumendihaldus
Nimi
ERNST ENNO ISIKULUGU
Referaat
Juhendaja :
Viljandi 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Uuring tuntud isiku isikuloost on koostatud ühest Eesti andekamast ja huvitavamast luuletajast Ernst Enno’st ning uuring toetub paljuski veebimaterjalidele, mida leidub internetis piisavalt. Oma töös kasutasin materjale mis olid olulised uurimuse edasiandmiseks nagu materjalid Eesti kultuuriajaloolisest veebist „Kreutzwaldi sajand“, milles on kajastatud palju Ernst Ennoga seotud pildimaterjale, korporatsiooni „Vironia“ veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist.
Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad . Ernst Enno oli 20. sajandi alguskümmnendite omapärasemaid luuletajaid. Enno luule on tihedalt seotud tema elufilosoofia, kodu ja loodusega. Luuletustes on mina-tegelane vangistatud materiaalsesse olemisse ning püüdleb valguse, puhtuse ja täiuslikkuse poole. Tundub, et ühe eriti olulise seletuse oma isikut ja loomingut ümbritseva “arusaamatuse” mõistmiseks on andnud Enno ise, kui ta ütleb: “Mina ei ole oma hinge kõige varjatuma olemuse poolest luuletaja, ei ole vähemalgi mõõdul poeet , vaid olen igavesti äraseletamatu olemise alandlik teener, olen igaviku tõeahelates vang”

ELULUGU
Pilt 1 Ernst Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno’ga seotud materjalid, pilt A-31-34)
Ernst Enno sündis 8. juunil (vkj 27. mail) 1875. aastal Tartumaal , Rannu kihelkonnas Valguta vallas. 1884. aastal ostis ta isa Rõngu vallas metsataguse Soosaare talu, millest sai Ernst Enno lapsepõlvekodu ja mis hiljem oluliselt mõjutas tema loomingut, milles kajastus koduigatsus ja kadunud kodu sümbol. Enno oli väga kiindunud loodusesse ja kodukohta, pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms toitsid lapsepõlves tema kujutlusvõimet. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus.
Pilt 2 Soosaare talu (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno’ga seotud materjalid, pilt A-72-14)
Ernst Enno õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis, kuna Enno ei olnud matemaatikas just väga tugev, siis ei olnud tal võimalik astuda Tartu ülikooli ning selle asemel asub ta õppima Riia Polütehnikumi kaubandusteaduse osakonda . Riias õppis Enno aastatel 1896– 1904 ja kus ta astus eesti üliõpilaste korporatsiooni „Vironia“ liikmeks (Sägi 2006). Üliõpilasena oli Ennol heaks eelduseks keeletundmine, mis lubas tal tutvuda välismaise kirjandusega ning ka raha teenida ajakirjanduses tõlketööga. Keeli õppis ta oma eriala kõrvalt ja 1904. aastal tegi eksamid vene, inglise, saksa ja prantsuse keeles. (Teder 2011)
Pilt 3 Ernst Enno korporatsioonikaaslastega (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno’ga seotud materjalid, pilt B-72-34)
Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno kokkupuudetele idamaiste usundite ja filosoofiaga viitavad tema käsikirjalised tõlked, mida säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Kuid hoolimata kõigist võimalikest mõjutustest oli Enno eesmärgiks oma tee leidmine, oma tõe ja usu avastamine enesearenduse läbi. (Sägi 2006)
Aastatel 1902 -1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses ning Jaan Tõnisoni kutsel 1904-1905 oli ajakirja „Linda“ tegevtoimetaja ja kui ajakiri 1905. aasta lõpus suleti, töötas mõnda aega ajalehe „Isamaa“ toimetuses. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused. ( Olesk 2011)
Aastatel 1903-1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse . 1906-1909 elas Enno peamiselt oma lapsepõlvekodus Soosaarel, kus kirjutas oma esimesed luulekogud „Uued luuletused“ (1909) ja „Hallid laulud“ ( 1910 ) ning proosaraamatu „Minu sõbrad“ (1910). Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks.
28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga kunstiandeline naine, kes oli õppinud Kristjan Raua juures ja Valga-perioodil ka Soomes Helsinki „Ateneumis“ kunsti. Tema söejoonistus Ludwig van Beethovenist ripub siiani Haapsalu Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas.
Pilt 4 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno’ga seotud materjalid, pilt B-72-46 )
Pilt 5 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno’ga seotud materjalid, pilt B-72-4)
Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde. Ennot oli alati huvitanud rahvahariduse edendamine, selles suunas jätkas ta oma tegevust Valga Rahvahariduse Seltsi esimehena. 1919. aastal avatud Valgas poeglaste ja tütarlaste keskkoolis, õpetas luuletaja ka eesti keelt.
Pilt 6 Läänemaa õpetajate seminari väljavõte eelneva töökogemuse kohta (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1183 , n 2, s-ü 95, l 4ja 5)
Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Kuna tasuvam töö krediidiühingus polnud Ennole ilmselt hingelähedane ja vaimule kohane, otsustas ta pakkumise vastu võtta ja sõitis perega 1991. aasta sügisel Haapsallu.
Pilt 7 Ernst Enno valik koolinõunikuks (Allikas: Eesti Riigiarhiiv, f 1108, n 1, s-ü 1100, l 8)
Enno valiti koolinõunikuks septembris 1919, kuid Haridusministeeriumis kinnitati ta tööle 1. aprillil 1920. Uuel kohal Haapsalus puudusid Ennol igasugused kogemused ja tema ettevalmistus revidendiametiks oli puudulik. Enno oli õppinud ju kaubandusteaduse eriala. Ainsa koolinõuniku tegevusvaldkond oli Läänemaal lai (alguses kuulus tema piirkonda ka Hiiumaa , Vormsi, Osmussaare , hiljem aga ainult Läänemaa), mis sundis ette võtma pikki ja väsitavaid reise saarte ja mandri vahel. Tema tööpiirkond oli sedavõrd suur ja teeolud sedavõrd nigelad, et tal oli raske oma ülesandeid rahuldavalt täita. Saartele pääsemine oli raske, sest Enno kannatas merehaiguse all. Kuid koole oli saartel 36. Eriti armastas Enno Hiiumaad, talle meeldis saare loodus, rahvas ja õpetajad. Haapsalus haaras teda oma haardesse ametitöö, mis nõudis kogu aja ja lõpuks ka tervise. Igal juhul polnud tal aega laua taha istuda, et oma luuletusi viimistleda. Haapsalu periood tõi aga Ennole halveneva tervise, rahapuuduse ja loomingulise languse. (Läänemaa Muuseum 2010)
Haapsalu periood ei kuulunud Enno loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Aastatel 1923–25 oli ta ajakirja „Laste Rõõm“ vastutav toimetaja . Teda nähti küll aegajalt midagi märkmikku kirjutamas, kuid talle endale tegi haiget loomingu vähesus. Terve elu Ennot saatnud lapsepõlvest pärit nõrgad kopsud said saatuslikuks Haapsalus külmadel meretuulistel ametisõitudel, kui Enno haigestus 1934. aastal raskekujulisse kopsupõletikku. Matusetalitus kuulutati valesti välja, mistõttu teda polnud ära saatmas ühtegi kirjanikku. Kohal olid koolilapsed ja üliõpilaste esindajad. Kas nädalat enne surma kirjutas ta viimase luuletuse „Valge unustus“. (Läänemaa Muuseum 2010)
Pilt 8 Koolinõunikke koosseisust väljaarvamine surma tõttu (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1108, n 1, s-ü 1100, l 12)
Enno surma-aastal 1934. aastal püstitati tema hauale Haapsalu skulptori Roman Haavamäe valmistatud mälestussammas. 1957. aastal avaldati luuletajale lugupidamist monumendi püstitamisega mereäärsel Õhtu-Kalda puiesteel. Tema Haapsalu kodu on tähistatud ka vastava tahvliga. Valgas avati 1990. aastal Tartu skulptori Jaan Luige pronksist mälestustahvel luuletaja portree ja kirjaga : „Selles majas elas aastail 1909-1919 luuletaja Ernst Enno.” (Teder 2011)
Pilt 9 Ajalehe “ Postimees ” väljalõige Ernst Enno monumendist. (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 4416, n 2, s-ü 65)

KOKKUVÕTE
Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Need sümbolid kajastuvad tema paljudes luuletustes nagu näiteks „Rändaja õhtulaul“, „Igatsuse laul“, „Sind jumalaga jätsin sääl“, „Kojuigatsus“, „Neil õhtutundidel“, „Kodu luule“, isegi terve luulekogu „Kadunud kodu“.
Ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast on see, mis hoiab koos Enno luulet. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Valgus ja päike on absoluudi sümbolid, mis on Ennot aina edasi kannustanud. Enno kui inimene oli igavene rändur, millele viitab ka „Rändaja õhtulaul“ alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja seesmise vabanemiseni.
Enno loomingu paremad teosed jäävad tema Valga-perioodi kui ta kirjutas oma esimesed luulekogud „Uued luuletused“ (1909) ja „Hallid laulud“ (1910) ning proosaraamatu „Minu sõbrad“ (1910). Hilisemas Haapsalu perioodil andis ta luulekogud „Kadunud kodu“ (1920) ja „Valge öö“ (1920).
Võrreldes teiste luuletajatega Enno eluajal ja tema oma ajas ülekohtuselt tahaplaanile, mis oli tingitud neil aastatel tooniandvatest rühmitustest „Noor-Eesti“ ja „Siuru“ kes toona tundusid atraktiivsed Eestis. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem.
KASUTATUD ALLIKAD
Olesk, S. Ernst Enno (1875 – 1934) – Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&page_start=&table=Persons (11.01.2012)
2010. Ernst Enno – Läänemaa Muuseum / http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=76&Itemid=281 (11.01.2012)
Sägi, S. 2006. Ida mõjud eesti luules. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö]. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1269/sagistella.pdf?sequence=5 (11.01.2012)
Teder, T. 2011. vil! Ernst Enno ühiskonnaliikmena. Korporatsioon Vironia. http://www.vironia.ee/korp/tegevus/tartu-konvent/enno (11.01.2012)
Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb. Ernst Enno portree. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Events&image_id=559&action=scan&html=1&hide_template=1 (11.01.2012)
Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb. Soosaare talu. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Events&image_id=6107&action=scan&html=1&hide_template=1 (11.01.2012)
Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb. E. Enno korporatsioonikaaslastega. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Events&image_id=6183&action=scan&html=1&hide_template=1 (11.01.2012)
Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb. Ella Enno portree. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Events&image_id=6195&action=scan&html=1&hide_template=1 (11.01.2012)
Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb. Ella Enno joonistus abikaasast. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Events&image_id=6162&action=scan&html=1&hide_template=1 (11.01.2012)
Läänemaa õpetajate seminar . Eesti Riigiarhiiv f 1183, n 2, s-ü 95.
Ernst Enno teenistuskiri. Eesti Riigiarhiiv f 1108, n 1, s-ü 1100
Ajalehe „Postimees“ väljalõige. Eesti Riigiarhiiv f 4416, n 2, s-ü 65