Referaat "Reformaatsioon" (0)

Sisukord
Sissejuhatus.....................................................................................................................................2
Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4
Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7
Kokkuvõte........................................................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9
Sissejuhatus
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus . Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma -Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga – nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest.
Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, kui ka nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ja kirikumaksud. Kokkuvõttes oli tegevus suunatud paavstivõimu vastu ning selle tulemusena tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, mis oli nii poliitiline kui ka vaimne vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud ). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks.
Ketserlike õpetuste ja liikumiste arenduseks kujunesid katoliku kiriku reformimise taotlused, millest lõpuks kujunes välja reformatsioon e. usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ning tagasipöördumine kritslike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust valitsemises, poliitikas ja majanduses. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel – ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased , kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele.
Reformatsiooni algus
Esimesena nõudis põhjalikku kirikureformi 14. Saj. Oxfordi ülikooli professor John Wyclif . Ta pidas valeks vaimulike võimet patte lunastada, õigust müüa indulgentse, taunis pihti ning pühakute kummardamist ja armulaua materiaalset iseloomu. Ainsaks usutõdede allikaks pidas ta piiblit ning aitas kaasa ka selle tõlkimisele inglise keelde (teatavasti oli tolleaegne piibel ainult ladina keelne). Samuti oli ta leppimatu paavstivõimu suhtes. Tema õpetus avaldas mõju paljudes maades.
Katoliku kiriku vastu hakkas tegutsema ka Tšehhist pärit Jan Hus (1371-1415). Ta sündis Lõuna-Tšehhis talupojaperekonnas. Ta hakkas õppima vaimulikuks kuna soovis jõuda talupoisist paremale elujärjele ning oli hiljem ka üha rohkem vaimustatud kiriku ja ühiskonna parandamisest. Teda inspireeris kõvasti ka John Wycliff, kelle seisukohtade ümber toimusid Prahas suured vaidlused. Jan Hus pühitseti vaimulikuks ning ta hakkas pidama tšehhi keelseid jumalateenistusi ning sai lihtrahva seas armastatuks. Ta ründas kiriku majanduskorraldust, pidas ebaõigeks võtta tasu ristimise, matuste , laulatuse, püha võidmise ja muude kirikutalitluste eest. Husi arvates pidi kirik alluma ilmalikule võimule. Erilise tähenduse omandasid ka tema väljaastumised tšehhi keele kaitseks ning ta suutis muuta Praha ülikooli tšehhi ülikooliks, kuigi oma riigi õpilased olid seal vähemuses. Kahjuks polnud tal aga eriti õnne, sest tema esinemised ja kuninga toetusest ilmajäämine tõid kaasa väljaheitmise vaimulikust seisusest. Hiljem kutsuti ta Saksamaale Konstanzi kirikogusse, mille ülesanneteks olid:
1) Kirikulõhede kaotamine, ühe paavstivõimu kindlustamine
2) Kirikurefoemi teostamine
3) Ketserluse väljajuurimine
Kahjuks taheti teda seal ainult ülekuulata ja tema töid materdada ning veendumustest kaugenema panna. Jan Hus aga jäi oma seiukohtadele kindlaks ning ta mõisteti surma. Ta oli oluline Tšehhi ajaloos kuna koostas tšehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tšehhi keelde.
Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid .
Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms.
Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva.
Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga , olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks.
Taboriidid seda kokkulepeete ei tunnustanud, kuid neil polnud ka suurt valikut, sest kariklased ja katoliku kirik ühendasid jõud.
Hussiitide liikumine toetas tšehhi rahva koondumist ja vähendas saksa mõju linnades. Liikumise ideed levisid paljudesse maadesse ja tõstsid katoliku kiriku reformimise päevakorda.
Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.
Saksamaa oli keisririik , keda valitses Karl V aastail (1519- 1556 ) ning kelle ajal toimus ka Saksa reformatsioon. Majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng ning majanduse tõus. Eriti oluline oli mäetööstus, arendati hõbeda tootmist ning hinnatud olid ka teised metallid. Kaubandus oli tõusuteel ja kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist ja arendamist.
Katoliku kirik oli oma võimsuse tipul ning Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse ja paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Kirik oli oma hiilguse tipul, kuid siseringkondades leidus tõsiseid probleeme. Usuteenrid, piiskopid kiriukutegelased elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ning muudest pahedest. Selle tulemusena nõuti kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. Paavstid ja piiskopid vajasid väga palju raha sõjaväe ülalpidamiseks, sõdades osalemiseks, kirikute ehitamiseks, nende sisustamiseks jne., mille tulemusena lisaks kirikukümnisele mõeldi välja uusi makse. Ajastu vaimset palet mõjutasid suurel määral humanism ja renessanss. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, saksa keelt ja saksa õigust.
Saksamaa usupuhastuse tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther (1483-1546). Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast saama seadusetundja. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk , preester , usuteadlane ning kiriku reformija.
Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma -katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest .
Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri äkitselt ta sõber ning ootamatu jalavigastus viis ta haigete ja surijate keskele ühes algelises haiglas. Suvel 1505 tabas teda teel vanematekodust Erfurti hirmuäratav äikesetorm. Surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata kui ta ta pääseb.
Surmahirm ning perekonna kaitsepühakule antud tõotus juhtis Lutheri 1505. aastal Erfurdi augustiinlaste keskele, kes olid tuntud nii kehalise kui ka vaimse ranguse poolest. Kuid ei piht , sügav uurimistöö ega palve leevendanud Lutheri ärevust jumaliku kohtu ees. Hoolimata kõigest oli ta eeskujulik ning pühendunud munk. 1507 aastal pühitseti ta preestriks ning anti ülesandeks õppida teoloogiat. Oma ülevaataja Johann von Staupitzi soovitusel hakkas Luther õppima teoloogiat ning oli jätkuvalt aktiivne ka ordu töös. Ta astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512 a. Sai ta teoloogiadoktoriks ning ka Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Seda ametit pidas ta üle kolmekümne aasta.
Piibli uurimise ja õpetamise kaudu jõudis ta otsustavale äratundmisele, et patust pääsemise ning elu koos Jumalaga võimaldab usk Kristusesse, mitte inimese enda kõlbelised või usulised püüded.
Usuküsimusi käsitledes sattus ta vastuollu teoloogidega ning tekkisid vaidlused. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mille vastu ta teravalt välja astus, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Luther kutsus avalikkust teoloogilisele debatile indulgentside müügi üle, kinnitades ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki pattu , vaid ainult kinnitada Jumala andestust. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma Lutheri teadmata ning mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Indulgentside asi, millest kogu reformatsioon algas, oli tugeva rahvusliku värvinguga. Miks pidi saksa rahvas rahastama oma säästudest kiriku ehitamist Rooma. Paavsti vastu väljaastumine polnud tollal mingi süütu ajaviide , vaid nõudis ka palju julgust ja Lutheril polnud aimugi, milleni see lõpuks välja viia võis. Ta kaitses oma teese erinevates linnades diskussioone pidades. 1518. a tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Temalt nõuti eksiõpetustest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 a. nõudis paavst Leo X , Wittenbergi reformaator Martin Lutherilt kirikuvande ähvardusel oma seisukohtade tagasivõtmist. Vastuseks põletas Luther avalikult paavsti bulla . 3. jaanuaril 1521 a. andis paavst välja uue bulla, millega pandi Martin Luther kirukuvande alla. Ta kutsuti Saksa Riigipäeva poolt Wormsi, et ta oma õpetused hülgaks, aga ta ei andnud alla ka seekord .Riigipäev mõistis Martin Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste ajal kirjutas ta mitu teost, ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidas valeks mungatõotuse igavest kohustuslikkust, leidis, et munkadel ning nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus ning preester peaks saama ise ostustada, kas abielluda või jääda vallaliseks.
Martin Luther oli tuntud värvika kõne ning hea huumori poolest. Ta tõlkis piibli heebrea ja kreeka keelest saksa keelde (ilmus esmakordselt 1522) see sai nii populaarseks, et sellel põhineb nüüdisaegne saksa kirjakeel, lõi aluse saksa keelsele jumalateenistusele ning lõi võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri õpetus levis kiiresti ja ükski võim ei suutnud seda peatada.
Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri kõrval oli Philipp Melanchthon( 1497 - 1560). Ta oli humanist ning Wittenbergi ülikooli õppejõud. Mitmekülgselt haritud teadlasena aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel.
Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused.
Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530 . a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi. Riigipäevale esitatud dokument sai tuntud Augsburgi usutunnistusena. Riigipäeva lõppotsus aga kordas Wormsis formuleeritud seisukohti. Sellises olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. a.Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga mitu sõda. Pärast keisri lüüasaamist nõustus Keiser Karl V 1555 . a. Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Selle tagajärjeks oli Saksa riikide jagunemine kahte rühma:

katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaad, Baieri -ja Frangimaa ning vaimulikud vürtskonnad Reini ääres, Loode Saksamaal jne.)

protenstantlikud riigid (Põhja ja Kesk-Saksamaa)
Luterlus oli seega seadustatud ja katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi.
Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning ta ise oma õpetuse ametlikku tunnustamist ei näinud. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elupäevade lõpuni peamiselt ajalooga suri 1960 a. Ta maeti samuti Wittenbergi Martin Lutheri kõrvale. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut “vastureformatsiooniga”, mis toetus Trento kirikukogu (1545- 1563 ) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele.
Kokkuvõte
Reformatsioon ehk usupuhastus osutus mõjukate ja suurejooneliste muutuste ajaks kogu Euroopas. Tervel Euroopal on nüüd olemas kaks korraliku usutunnistust, kuna protestantism on mõjutanud positiivselt ka katolitsismi ja on oma vastuseisuga päästnud selle täielikust korrumpeerumisest ja lagunemisest. Reformatsiooni võib pidada Euroopa keskaja lõppu tähistavaks ajaks, sest ta mõjutas kogu maailma väga oluliselt. Martin Luther oli üks esimene liider, kes jõuliselt ja edukalt protesteeris Rooma kiriku ainuautoriteedi vastu, üks nendest , kes külvas idanema selle kahtluse - ja kriitikaseemne, millest ei kasvanud mitte ainult kristlik protestantism, vaid lõpuks ka valgustatud ateism , natsionalism, demokraatia.
Usupuhastuse tähtsamaid kaasnähte oli pühakirja tõlkimine rahvuskeeltesse, et viia jumala sõna iga inimeseni. Selleks tuli aga igaüks lugema õpetada ja kogu protsess viis lõppkokkuvõttes rahvahariduse sünnile. Kaasnähtuseks oli kiriku kaugenemine riigist ja paganluse lõplik väljarookimine. 19. sajandi teiseks pooleks oli haridust saanud inimene juba muutunud skeptiliseks kõige suhtes, mida kirjutati. Ta oli õppinud iseseisvalt mõtlema, tegema ka valikut, kas uskuda jumalat või mitte ja kuidas seda teha. Koos rahvahariduse kasvuga kaotas religioosse kombestiku ja uskumuste kogum oma ainupositsiooni ega olnud enam oluline rahvast ühendav faktor. Edasi tulid juba teaduse ja tehnika revolutsioon .
Kasutatud kirjandus

Piirimäe, Helmut. Inimene, Ühiskond, Kultuur. Tln, 2000

http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=1410

http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1664.0

http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=337&Itemid=5

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/usupuhastusliiikumine_piretputk.ht m

http://usumaailm.harta.ee/arhiiv.php?mida=loe&tuup=artikel&id=46

http://wiki.zzz.ee/index.php/Reformatsioon
9