Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuukiri 1. Mai 1934, Manly P. Hall (0)

1 Hindamata
Punktid

 
    KUUKIRI 
                                      Manly P. Hall 
Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele 
1.MAI 1934                                                                                         (Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused) 
                                                                                                                                                    
 
Kallis Sõber: 
On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning 
loenguid pidama . Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud 
mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased 
teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on  toonud  üha suureneva 
nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks 
selle täielikult ära kasutada intelligentsema  elukvaliteedi  isikliku koodeksi alusena. Käesolevale 
sotsiaalkriisile  eelnenud  õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et 
sügavamatest elu küsimustest olid huvitatud vähesed. Kui ebaõnn muutub üldiseks, saab kombeks kaine 
mõtlemine. Kui meie süsteemid meid alt veavad, peame me turvalisuse ja heaolu jaoks lõpuks  endist  
sõltuvaks saama. On demonstreeritud läbi ajaloo, et õppimine taastatakse rasketel aegadel ning 
ignoreetakse jõukatel vaheldumistel.  Kui minu avaldatud filosoofilised doktriinid oleksid minu enda 
omad või oleksid olnud ammutatud treenimata ja ebakompetentsete mõistuste eelarvamustest ja 
aimust, oleks mul vähe julgust nende alalhoidmise jaoks. On  targalt täheldatud, et  
 
''arvamuslikkus on meele haiguspuhang.''  
 
See on kaugel minu kavatsusest, et kohustada arvamusest juhitud maailma rohkema  toore  
spekulatsiooniga. Väärastunud mõtteviisi  moonutus  on ilmne kõikjal ning küpse mentaalse lähenemise 
puudumine suurtele päevaküsimustele on täheldatav igas ühiskonna harus. Kuid, kuigi ma tean, et mu 
õpetuste substants  on koostatud maailma kõige hiilgavamate ja sügavamate mõtlejate küpseimatest 
mõtisklustest ning on õigustatud tuhandete aastate katsetamise ja rakendamisega, olen ma 
inspireeritud, isegi sunnitud sisemise impulsi poolt, pühendama oma aja ja energia nende õpetuste 
 
levitamisele. See on see hingelise ja filosoofilise hariduse esmajärgulise tähtsuse sisemine veendumus  
nendel ebakindlatel aegadel, mis on mind viimastel aastatel läbi arvukate  elumuutuste toetanud. 
Teadmised mille ma olen ammutanud oma peaaegu katkematu uurimustööga ''jumalikku  elamise  
teadusesse'', on nii hindamatu  vara neil rahututel päevadel , et ma tunnen seda kohustusena, samuti ka 
privileegina, et anda edasi oma  uurimustööde  tulemused kui töötava valemi kasulikuks ja intelligentseks 
eluks. Keskmisel mehel või naisel ei ole ei vajalikku aega ega treeningut, et koguda kokku ajastute 
kogemusest substantsi, millest arendada valgustunud  isiklikku filosoofiat , ometi on selline isiklik 
filosoofia indiviidi mentaalsele ja vaimsele heaolule absoluutselt hädavajalik. Inimene on see mida ta 
mõtleb. Tema mentaalne hoiak on võti tema tegude  koodile . Cicero kohaselt, on tsivilisatsiooni 
eesmärgiks tuua inimeste pere valgustunud ja kooperatiivsesse seisundisse. See üli ihaldatav seisund on 
võimalik ainult kui inimesed ise on valgustunud. Igas ajastus on mõttetargad ja prohvetid , filosoofid ning 
preestrid otsinud näite ja sõna abil, et inimkonda valgustatud elamise põhialustes harida ja inspireerida. 
Nende kangelaslikkude hingede elud on jäädvustatud iga rahvuse pühakirjadesse ja klassikatesse ning 
nende sõnad on säilitatud suure kirjandusena suurtes maailma raamatukogudes. Üksnes Briti  Muuseum  
omab ligi viiskümmend miili raamaturiiuleid. Selle iidsetesse teostesse on lukustatud akumuleerunud 
rassi ideaalid ja inspiratsioonid. Olles pärinud nii palju tarkust, kas pole mitte  hämmastav , et jääme 
ebatargaks?et omandades nagu me teeme, nii paljut mis on hea ja väärikas, jääme me rafineerimatuks 
ja väärituks? On see siis veider, et suur inimene nagu DeQuincy peaks istuma Briti Muuseumis, 
kurvastunud taipamisest, et ta ei elanud piisavalt kaua, et lugeda kõiki neid raamatud ja jagada seda 
mineviku unistajatega, nende nägemust inimese täiustamise jaoks? Kuid siiski on DeQuincy jätnud meile 
valemi, tuletatud  tema meeleheitest: ''Kuna ma ei saa lugeda kõiki raamatuid,'' ütles ta, '' loen ma ainult 
parimaid.''
 Seega, esimene samm mõtte organiseerimisel, on vähendada teadmiste keerulisust rohkem 
või vähem lihtsamaks programmiks ning avastada  kogu rassi filosoofilisest kirjandusest need osad mis on 
põhilise tähtsusega. Tema, kes seda meetodit kasutab, avastab peagi, et tohutu ja keerulise filosoofilise 
kirjanduse all on väike arv peamisi printsiipe. Need printsiibid, kord haaratud, varustavad need  meelt  
tulemaks toime iga küsimusega vähemalt rahuldaval määral tõelise intelligentsiga.   Viimased viisteist 
aastat oma elust olen ma pühendanud peaasjaliku õppimise uurimisele ja klassifikatseerimisele. Selle aja 
vältel on mu uurimustöö katnud  üle neljakümne religiooni ja filosoofia süsteemi. Mu eesmärgiks on 
olnud koondada ajatu tarkuse valgus tänapäeva probleemidele; et avastada, kui võimalik, neilt kes on 
elanud õigesti elamise saladust hästi, nendelt kes on mõelnud hästi õigesti mõtlemise saladust, ning 
nendelt kes on talitanud üllalt ülla teo saladust. Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses 
esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud  laadi eksistentsi 
olulised elemendid mida  Pythagoras  nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, 
on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle 
valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof  on tõeliselt suur, 
ainult filosoof  on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab 
olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne, 
et minu selle sõna kasutus ei populaarse  kontseptsiooni  järgi. Sõna filosoofia, kasutas esmakordselt 
Pythagoras, suurim Creciani Pühendunutest, kellele omistati selle termini loomine. Sõna ise tähendab; 
Sõprust tarkuse vastu või tarkusearmastust. Seega on filosoof keegi, kes armastab tarkust, kelle elu on 
pühendatud tõe avastamisele ja rakendamisele. Seda, mida me armastame, me teenime ja filosoof on 
keegi kes armastab tarkust nii siiralt, et ta saab selle teenijaks, allub selle seadustele ja pühendab ennast 
 
selle printsiipidele. Filosoof ei ole keegi kes loeb, õpib või teiste mõtteid või arvamusi  meelde jätab, vaid 
keegi kes kahjutult ja loominguliselt elava rassi ideaale väga kalliks peab, saavutades kõrgeima 
Platonistide aksioomi, nimelt:  
''Tarkus on mõtlemine KOOS Jumalaga  ja mõtlemine KOOS Loodusega.'' 
Sa hakkad tajuma kui erinev see kaasaegne kontseptsioonist on, kuna tarkus tänapäeval on tõlgendatud 
olema ''mõteldes Jumalale  ja Loodusele.'' 
I . Kaasaegse definitsiooni kohaselt, katab filosoofia järgnevat  kuut  mentaalse tegevuse valdkonda: 
1. Metafüüsika , mis sisaldab teoloogiat, kosmoloogiat ja elu olemust. 
2. Loogika , või mõistlikkuse  doktriin
3. Eetika, mis sisaldab moraali ja iseloomu ning hea olemuse avastamist. 
4. Psüholoogia , mis sisaldab kogu mentaalse nähtuse valdkonda. 
5. Epistemoloogia, mis puudutab peamiselt  küsimusi  nagu, et kas teadmised ise saavad eksisteerida 
absoluutsel kujul. 
6. Esteetika , mis sisaldab reageerimist mis ajendatud ilu, harmoonia , elegantsi ja ülevuse poolt. 
See klassifikatsioon on üsna suurepärane , kuid mittetäielik. Iga õppimise haru on  vastuvõtlik jagunemaks 
seitsmeks grupiks, selle osad olles seitsme püha planeedi valitsemise all. Seitsmes filosoofia haru, antud 
mitte üheski eksoteerilises klassifikatsioonis, on TEURGIA, sõna mida kasutati esimesena Aleksandria 
Neoplatonistide poolt. Sõna Teurgia tähedab ''jumalik töö'' ning oli iidsete  poolt defineeritud kui 
''Jumala töö tegemist''. Üldmõistetav tõlge assotsieerib selle sõna imedega , aga see tähendab tegelikult 
jumalasarnaseks saamise teadust ning hõlmab tegelikke protsesse mille läbi muutub inimene  filosoofiks
või, nagu iidse seda kutsusid, filosoofia distsipliine.  Seega oma seitsmes harus, katab filosoofia kõiki 
pühasid ja sügavaid õppimise vorme ja selle valdamisel saavutab isik iseenda täiuslikkuse. Ainult 
filosoofiks muutudes selle termini õigeimas mõttes, viib inimene täide oma eksistentsi eesmärgi. 
Seetõttu on meie kavatsus  pühendada need esimesed kaksteist Õpilaskirja filosoofia printsiipide 
kokkuvõttele.  Ma usun, et läbi nende kirjade  olen ma võimeline saatma täide töö, mis on palju aastaid 
mulle südamele lähedal olnud. Ma tahan tuua kõigile, kes on huvitatud enesearendamisest, 
kokkuvõtliku ja organiseeritud pildi sellest mis moodustab filosoofilise elu. Me võtame, samm sammu 
haaval, läbi kõik filosoofia valdkonnad, Metafüüsikast Teurgiani, interpreteerides igaühte neist, mitte 
pealiskaudsel viisil, nagu nad praeguste skolastikute poolt lähenetud on, vaid vastavalt  meetodile  mis 
toetatud ja praktiseeritud nende suurte initsieeritud filossoofide poolt, kellele me võlgneme kõik mida 
inspireeritud õppimisest omame. Ma tahan, et sa hakkaksid vaatama filosoofiale mitte kui vaevalist tööd 
pakkuvale, abstraktsele ja keerulisele sõnale, vaid kui lihtsale ja sõbralikule terminile, mis esinab kõike 
mis on hea ning kõike mis on teadmistes tõeline.  
 
Ma tahan, et teeksid filosoofia oma elu suureks tööks. Ma tahan, et sa mõtleksid sellele kui suurimale 
ehitusjõule ühiskonnas. Filosoofia valdamine on ülim saavutus milleks inimene võimeline on ning 
filosoofia elamine on üllaim kõikidest kustidest. Selle kirjaga on kaasas väikene filosoofia definitsioone 
sisaldav kaust, või tõenäoliselt õigemini, definitsioonid filosoofia kohta. Need näitavad suurt 
lugupidamist selle suursugune kunsti vastu mida mõlemad nii iidse kui ka tänapäeva maailma osavad 
mõtlejad avaldasid. Nendele tahan ma lisada mu enda definitsiooni: 
 
''Filosoofia on täiuslik teadus ja täiuslikkuse teadus.''  
 
See on see mõistmisele ja teadmiste rakendamisele pühendatud õppimise haru. Selle esimeseks tööks 
on inimintellekti tõstmine jumaliku plaani realiseerimiseni. 
Selle lõplikuk täiuslikkuseks on inimese kergitamine absoluutsesse uniooni Universaalse Tarkusega.  
Oma õpilaste täiustamise käigus, kasutab filosoofia ära igat teadaolevat teadmisvormi ning kes täiustab 
ennast selle printsiipides, muutub tõeliselt jumalikuks. Nagu religioon, juhatab filosoofia Jumala 
teadmisteni; nagu filosoofia, juhatab see Enese teadmisteni; ning nagu teadus, juhatab see  teadmistele  
ja looduse meisterlikkusele. Paracelsuse sõnades:  
 
''Tarkuse algus on üleloomuliku jõu algus.'' 
 
Praegusel ajastul juhatab teoloogia segadusele ning teadus lootusetule uskumatusele. Ainult filosoofia 
saab tuua meid Kuldsele Ajale mida otsime. Teadmatusele ehitatud ja teadmatuse poolt elus hoitud 
tsivilisatsioon  variseb teadmatuse raskuse all. Ainult filosoofiast saame me seda valgustunud vaprust 
ammutada, millega päevale vastu astuda. Nemad, kelle sees on valgus, läbivad võidukalt rasked aastad 
mis ees  ootavad . Filosoofia saab üle kahtlusest, see päästab inimese meeleheitest, see  tajub  õiglust 
ebaõigluse all, ja annab nägemise ja  vaieldamatu lootuse . Filosoofia järgi saame me elada targalt ja 
hästi. Filosoof on võitmatu. Hävinematu intellekt elab üle iga hävituse. Filosoof on progresseerumise 
avangard. Neid, kes täiustavad ennast tarkuses, kutsutakse kaks korda sündinuteks, kuna tarkuse läbi 
antakse inimesele uus sünnitus . Ta lahkub sellega vanast elust koos selle ebakindlustega ja 
limiteeritusega, uude valgustunud eksistentsi. Pythagoras nimetab filosoofi ''surematuks hingeks.'' 
Maailm, kus me täna elame, on valitsetud hirmu poolt-eluhirmu ja surmahirmu. Tarkus üksi saab 
hirmust jagu. Armastus valitseb targa sfääri ja need, kes on  õppinud  armastama elu, selle oma 
sügaivamas ja kõige müstilisemas mõttes, on pääsenud hirmu tundmise ahelaist ning elavad kõikide 
asjadega  rahus .  
 
 
 
See kiri on oma tarviduselt sissejuhatav. Järgmisel kuul alustame me esimeste printsiipide ülevaadet 
koos metafüüsika allüksuste arutamisega ja Ülimat Allikat ning universumi ja inimese arendamist 
puudutavat metafüüsiliste õpetuse kokkuvõtet.  Minult  on sageli palutud anda kirjalikus vormis minu 
enda elu filosoofia ning nii palju kui võimalik, teen ma seda läbi nende kirjade,  tuues välja minu enda 
uskumuse ja arusaama kogu vaimse ja metafüüsilise mõtte valdkonnast. 
Las ma kasutan  võimalust teid tänada teie huvi ja toetuse eest, mida te minu töös näidanud olete ning 
loodan, et need kirjad moodustavad meie vahele uue sõprussideme. Kui sul on sõpru, kes neist 
teemadest huvituvad on, või keda võiks juhtida nende kirjade läbi sellisele huvile, luba meil  soovitada
sul registreerida need sõbrad neid kirju saama, seega aidates levitada valgustatuse õpetust, mida me 
tunneme , et kindlasti nende elu rikastab. 
 
 
Lugupidamisega, 
Manly P. Hall 
 
944 West  20th Street
Los  Angeles , Calif. 
 
 
Kõik kirjad                                          http://www.manlyphall.info/a-monthly-letter/ 
Video Dee  Smithi poolt  >                  https://www.youtube.com/watch?v=Q04wHPJHe1I&t=235s 
 
''Esoteerilised Õpetused''  >              https://www.youtube.com/watch?v=Q04wHPJHe1I&t=235s 
Vasakule Paremale
Kuukiri 1-Mai 1934-Manly P-Hall #1 Kuukiri 1-Mai 1934-Manly P-Hall #2 Kuukiri 1-Mai 1934-Manly P-Hall #3 Kuukiri 1-Mai 1934-Manly P-Hall #4 Kuukiri 1-Mai 1934-Manly P-Hall #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kris Kris Õppematerjali autor
Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mis on filosoofia
6
pdf

Mis on filosoofia?

27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus Filosoofiale on tema enda olemus (aine, meetod,

Filosoofia
Filosoofia eksami kordamisküsimused
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo ­ armastan Sophia ­ tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad ­ kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus ­ tegelikkus Kvaliteet ­ kvantiteet Sisemine ­ välimine Olemine ­ saamine Näivus ­ reaalsus Eesmärk ­ vahend Tarkus ­ kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise

Filosoofia
LÄÄNE FILOSOOFIA
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust. Kuid ainult üksikud on suutelised laiskusest vaimse tööga välja tõusma, ennast ületama. Haridust (ja üldse igakülgset abi) tuleks anda ainult üksikutele elitaarsetele inimestele. Inimkonna ülesandeks on arendada üksikuid väljapaistvaid isiksusi. Ainult ennast väärtustavad isiksused suudavad luua midagi suurt, sest kõike tehakse iseendale

Filosoofia
Filosoofia küsimused
28
docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?

Filosoofia
Filosoofia
14
doc

Filosoofia

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa k

Ajalugu
Sissejuhatus filosoofiasse
6
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha

Sissejuhatus filosoofiasse
Filosoofia koolieksam
24
docx

Filosoofia koolieksam

Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, üh

Filosoofia
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 ­ 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia ­ inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom ­ homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 ­ 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) ­ inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun