Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
1) ametlik lähtub ametiposits., toob kaasa nõustum.; 2) sunni lähtub ametiposits., toob kaasa vastuseisu, harvem nõustum., väga harva kohustum.; 3) kompenseeriv hindam. ja töötasust., toob kaasa nõustum.; 4) kompetentsuse autoriteet, toob kaasa kohustumuse; 5) meeldivuse autoriteet, toob kaasa kohustumuse. Neil tüüpidel on mitmeid ühiseid tunnuseid. Sõltuv. järgijate veendum. ja usust, mida mõjut. juhi om. ja käitum. Mõjuv. tüüpide kasut. on juhi poolt rakend. juhtimisstiili aluseks. Et tõhusalt kasut. kõiki mõjuallikaid on vaja rakend. neid ausalt, eetiliselt ja põhjend. Juht peaks arvest. oma isiks. olem. ja senise juhtimiskogem. 14 11. Fiedleri ja Hersey-Blanchard'i eestvedamise teooriad. Eestved. - in. mõjut. läbi veenmisprotsessi suhtlem. kaudu. Kasut. eri võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute iseäras. jm. asjaoludest. Situatiivse lähenemise e
TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin Brasiilia referaadi teemaks, kuna tahtsin täpsemalt teada kuidas nende kultuuris inimesed käituvad ja milline nende kultuur on. Sõbranna käis mul Belgias ja see tundus endalegi huvitavana. Seoses teema valikuga sain rohkem teada Belgiast ja kui ka rahvast kes seal elab. Sekretäril on vaja teada erinevate maade juhtimisstiili ja ärikohtumisistel on vaja teada, kuidas seal maal asjad käivad. Arvan ,et need teadmised võivad mulle ka töö juures kasulikud olla. 2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni
koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) · Keskastme juhid · Esmatasandi juhid Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik - käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada ? Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Eesmärk on
1) normatiivsed tavaõigusmaade firmad 2) väärtustel põhinevad tsiviilõigusmaade firmad 3) sotsiaalselt kohustavad ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi. 13. rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on levinud mandri- Euroopas, Kumb USAs ja Suurbritannias? Miks
Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad), Keskastme juhid, esmatasandi juhid 4. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt: finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonijuhid, haldusjuhid, muud juhid.
Korduvaks puuduseks on strateegia elluviimise nõrk organiseerimine. Ei määrata, kes strateegia olulisemate osade eluviimise käigus ja tulemuste eest vastutab. Jooksva töö käigus jääb strateegia tahaplaanile. Peaaegu alati ilmneb ka vastuseis muudatustele, mitmel põhjusel tehakse kompromisse, mis lõppkokkuvõttes võib tähendada valitud strateegiast loobumist. Strateegiline juhtimine ja strateegia elluviimine ebaõnnestub ka siis, kui tippjuhid ei ole valinud õiget juhtimisstiili. Ebaõnnestumiseks loob eeldused puudulik meeskonnatöö. Üpris levinud ebaõnnestumise põhjuseks on ka nõrk koordineerimine nii funktsionaalsete allüksuste kui ka erinevate äriüksuste ja territoriaalsete üksuste vahel. 12. Mida peate oluliseks esile tõsta strateegilise juhtimise ajaloost. Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast ja esialgu leidis ta kasutamist peamiselt sõjapidamiskunsti tähenduses. Sõjalises ja poliitilises kontekstis on strateegiat käsitlenud
on rohkem mentori kui juhi rollis. Kasutati näiteks Panama kanali tegemise ajal, projekti juhtis USA president T. Roosevelt, kuid otsuste tegemise õiguse andis ta erinevatele ekspertidele ja oma ala tippudele. 29. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. Mudel, mille x teljestikul on töö prioriteet ( 1 kuni 9 punkti ) ja y teljestikul on inimsuhted 1 kuni 9. Vastavalt liidrite juhtimise analüüsile on võimalik antud teooria põhjal välja tuua 5 põhilist juhtimisstiili: 1/1 juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: ,,küla-klubi" juhtimine 5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kummagagi piisavalt: ,,Kesktee" juhtimine 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 30
tahetakse sarnaneda, temaga suhelda, mõjuvõim tekib isiklike inimlike tunnete kaudu ja on isikupärane Ekspertvõim - Liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevusvaldkondades, mõjuvõim tekib läbi erialase kompetentsuse; Võib tekkida näiteks töötajal, kellel on teistest paremad töövõtted. (Maris). 53) Milliseid juhi juhtimisstiile tead? Too välja nende peamised eelised ja puudused. Kolm peamist juhtimisstiili on demokraatlik, autokraatne, passivne/liberaaln. Demokraatlik: eelis: väärtustab koostööd ja juhtimises osalemist. Puudused: juhi mõju põhineb töötajatepoolssel austusel Autokraatne: eelis: väärtustab kontrolli. Puudused: inimesi mõjutatakse läbi sunni ja kasistustega. juhipoolne domineerimine.
analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad plaanid, mida tippjuhtkond seejärel redigeerib. Eesmärgid alla plaanid üles: niisugust metoodikat kasutatakse kõige sagedamini. Juhtkond määrab eesmärgid, mida ettevõte peab saavutama. Nendest lähtuvalt püstitab iga osakond oma eesmärgid ja töötab välja saavutamise strateegia. 6. Turunduskompleks ja selle moodustamine
" Oluline ongi teada, millised asjad võivad tegemata jääda. See ongi isikliku tõhususe rituaal. Iga toiming, mis viib sind mingil moel lähemale sinu tulevikuvisioonile, on hästi kulutatud aeg. Ehk 20% sinu (eesmärgipärastest- S.J.) tegevustest toodavad 80% tulemustest. Kontseptsiooni võlujõud seisneb selles, et kui ütled ,,jah" väärtuslikule, sisaldub selles enesestmõistetav ,,ei" ebaolulisele. Automaatselt lihtsustad oma juhtimisstiili ja muudad elu otstarbekamaks. Zen-munk: ,,Enamik mulle teadaolevaid inimesi püüab iga päevaga targemaks saada, aga mina üritan muutuda päev-päevalt lihtsamaks ja probleemivabamaks." Mida lihtsam on sinu juhtimisstiil, seda tulemuslikum sa oled. Naljakas on see, et mida rohkem sa aega pühendad tulusatele tegevustele, seda vähem tuleb tegeleda nende hullumeelsete pisihädadega, mille üle kurdad ja mis paistavad sinu väärtusliku aja täielikult endale nõudvat
Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne.
8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid
2) Liidrid loovad omanikutunde keskkonna, kus iga inimene tahab olla vastutav. 3) Liidrid juhendavad isiklike võimete arendamist. 4) Liidrid õpivad kiiresti ning julgustavad teisi samuti kiiresti õppima. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili. 5) Juhtida tähendab õppida. Küsimus: Kas on ilmas midagi, mida ma tean valesti? Juhtimislahendus: Võtke kohe tee jalge alla ja minge vaadake järele! Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht? Et saada juhtpiisoni staatusest vabaks, peab õppima, kuidas uhkust tunda terve ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle. Kui tahta teistsuguseid tulemusi, siis peab otsustama muutuda ning ka seda teha.
vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena. Mittesekkuv liider- juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, väldib seisukohavõtte, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi. Sobilik spetsialistide juhtimisel, ülesannete korral kus rollid ja panused on selgelt määratletud. Juhi edukuse tagab valitud käitumisstiil, situatsiooni taju ja hindamine kui ka isiksuse omadused. 8. Juhtimist ja juhtimisstiili kujunemist mõjutavad tegurid. Juhtimisstiil- kuidas juht käitub alluvatega, kuidas tema ülesandeid ja funktsioone täidetakse. Mõjutavad liidri ja järgijate vahelised suhted. Halbade suhete korral tuleb rohkem kontrollida ja juhtida. Ülesande struktuur- kui selge on eesmärk, kuivõrd spetsiifiline on ülesanne, kui selgelt on jagatud grupiliikmete rollid ja ülesanded. reguleerimatuse korral on juhi roll suurem.
• Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. • juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähel.epanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - oh alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea • Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik-sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala.
kahjustaks teisi liike. jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi Miks? haprus? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem 1.polütsentristlikud, kus emafirma oma käitumisreegleid ja autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberist juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru2.etnotsentristlikud, kandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused kus püütakse tagada ühtlane käiutmispoliitika kogu omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Salasõnadega ja korporatsiooni ulatusesViimased ettevõtted koostavad endale krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist
anda sõjalist abi kallaletungi korral. Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid, kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV
decision-making. His approach is questioning and he tries to bring out the best in his employees. There are no half truths and shortcuts, but employees must be able to demonstrate their opinions or ideas. 17. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis. Mittevahelesegava juhtimisstiili korral ei sekku juht aktiivselt grupi töösse. Juht on ükskõikne ning väldib seisukohavõtte, keeldub sekkumast, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi, puududes sageli ka tegevuskohalt. Mittesekkuv juhtimisstiil on sobilik spetsialistide juhtimisel ja ülesannete korral, kus rollid ja panused on selged. Juht ei osale sageli ka otsese kriitika või kiituse jagamise. Näide: Andrew William Mellon shows what a laissez faire leadership looks inside an organization
milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad ettevõted, kes tellivad endale välisauditi. 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi - millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist
Karismaatilise liidri omadused: · enesekindlus; · domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1
kangekaelsus enam soosivaks teguriks. Sobivad juhiomadused varieeruvad kultuuriti: kollektivistlikes ühiskondades on parimateks juhtideks inimesed, kes soodustavad kooperatiivsust, individualistlikes aga need, kes keskenduvad eesmärgile, mitte grupidünaamikale. Juhtimisstiilid Juhtimisstiilid jagunevad autokraatseks, demokraatseks ja minnalaskvaks. Lippitt ja White (1943): katse, kus õpetati osalistele eelmainitud kolme juhtimisstiili. Need, keda õpetatud autokraatseteks juhtideks jäid keskenduma tegevuste organiseerimisele ning jagasid grupiliikmetele käsklusi. Demokraatlikud juhid kaasasid liikmeid arutlusse tegevuskava üle. Minnalaskvad juhid aga ei huvitunud grupi tegemistest ning lasksid grupil iseseisvalt organiseeruda. Juhid said proovida kõiki juhtimisstiile; hiljem hinnati neid vastavalt sellele, kui sümpaatsed nad olid, millise atmosfääri suutsid luua ning kui produktiivseks osutus nende grupp
) Juht (liider) keegi, kes tänu isiklikele omadustele on pidevalt võimeline mõjutama teiste käitumist Instrumentaalne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust organiseerida rühmaliikmete käitumist vastavalt rühma tegutsemisplaanile ja eesmärkidele Ekspressiivne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust kujundada rühmas harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid Üks isik ei saa järgida mõlemat juhtimisstiili. Instrumentaalse juhtimissstiili puhul täidab (spontaanselt) ekspressiivset rolli keegi rühma liikmetest. Olulised liidri omadused: välimus, haritus, erudeeritus, seltskondlikkus, enesekindlus, otustusvõimelisus jne Erinevad situatsioonid toovad esile erinevaid juhiomadused: autoritaarsus demokraatlikkus laissez-faire Rühma konformsus ootuspärane sotsiaalne käitumine, mugandumine või kohanemine rühma ootustele vastavalt.
4.5.2 Mõjuvõim ja vastutus 101 4.5.2.1 Võim ja autoriteet 101 4.5.2.2 Vastutus 102 4.5.3 Eestvedamise teooriad 103 4.5.3.1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F
püsima ning saavutada edu kiirelt muutuvas keskkonnas. Teisisõnu - organisatsioon tegeleb teadlikult oma õppimisvõime arendamisega, mis võibki jääda organisatsiooni ainsaks konkurentsieeliseks. Õppiv organisatsioon eeldab kõigile töötajatele arenguks vajalike tingimuste loomist ja nende aktiivset osalemist firma tuleviku kujundamises. Seega toob õppiva organisatsiooni kasuks otsustamine kaasa juhtimisstiili muutumise, mille käigus traditsioonilise juhtimishierarhia ülemised ja alumised astmed lähenevad ning otsustamisõigus ja võim jagatakse organisatsiooni tasandite vahel ümber. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui organisatsiooni liikmete individuaalse õppimise summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas organisatsioonis
vastukäiv eeltooduga? Mis siis, kui Sa oled olnud vähe pühendunud viimastel aegadel ja Sa oled panustanud praegusele olukorrale? Tunnista seda, vabanda oma käitumise eest ning koosta kaalukas plaan edasi liikumiseks. See on hea moodus muutmaks oma meeskonna usaldust ja näitamaks, et teineteise toetamine mängib igaühele suurt rolli. Kui Sa näitad oma inimestele pühendumust, vastavad nad kindlasti sellele uue pühendumusega ka enda poolt. Praktiseeri osavõtvalt juhtimisstiili. Üldiselt inimesed soovivad osaleda ja olla seotud. Sinu töötajad soovivad ja vajavad tunnet, et nad on olulised ja nende panust hinnatakse. Inimeste taasinnustamisel paku neile tihti võimalust osaleda otsustamisprotsessis. Samuti on oluline, et inimesed tunneksid, et neil lastakse oma ideesid välja öelda ning probleemidest teavitada ilma hukkamõistu ja karistuseta. Inimeste motiveerimiseks aita neil tunda end enesekindlalt, et nad
7S teooria (McKinsey) selgitus Toob ettevõtte juhtimise olulise aspektina välja seal töötavate inimeste väärtuste ja ettevõtte kui organisatsiooni väärtuste tasakaalustamise. Väärtushinnangutele tuginedes ja neid võimalikult palju arvestades formuleeritakse ettevõtte strateegia, kujundatakse struktuur ja juhtimissüsteemid, mis tagavad strateegia elluviimise, otsitakse sobivate oskuste ja väärtushinnangutega töötajad ning rakendatakse sellele kogumile sobivat juhtimisstiili 62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R
teiseks revolutsiooniks. Aprillis 1913 võttis otsuse võtta suur laen, ühisliit. Jälgis Hiina käekäiku. Võttis laenu parlamendiga nõu pidamata, tahtis kasutada, et oma poliitilistest mööda saada. Hakkas üsna varsti järjest vallandama poliitilisi juhte, sõjakuberner Li Liejun. Peale vallandamist kuulutas Li oma provintsi iseseisvuks, mitte Shikai valduses. Suuremaid poliitilisi muutusi siiski ei tulnud, Shikail õnnestus riigiööre maha suruda. Riigipööre oht muutis Shikai juhtimisstiili totaalselt. Tal olid kõik autoritaarse juhtimise tunnused. Vähemalt ta veel käitus adekvaatselt. Peale katset muutus ta diktaatoriks, ei usaldanud enam kedagi, hakkas avalikult, varjamatult ainuvalitsejaks. Selle peale kehtestati riigis sõjaseisukord. Opositsioonis olevad ametnikud vahistati. Guomindang kui poliitiline partei keelati ära. Parteiliikmed kes demokraatlikult valitud, kaotasid oma parlamendikohad. Toimusid paljud haarangud, paljud inimesed said surma
ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 72. Mida teha et grupi töö oleks edukas? · Pane paika grupi eesmärk · Tee kindlaks oma seisukoht · Kuula · Löö kaasa · Säilita külma verd · Sõnastab grupi eesmärgid · Ergutab gruppi koostööle · Jõuab grupiga ühisele otsusele · Hoiab korda majas · Hoiab üleval grupi vaimu · Valib sobiva juhtimisstiili 73. Millised on erinevad juhtimisstiilid? Sõltuvalt sellest, kui suur (või kui väike) on kellegi rõhuasetus põhitegevusvaldkonnas, saab eristada nelja juhtimise stiili: 1. Vähene juhendamine / vähene ergutamine administraator, pakub vaid nõrka toetust oma meeskonnale. 2. Vähene juhendamine / tugev ergutamine käivitaja, kes toetub ainult töö kvantiteedile, julgustades, premeerides või sundides oma töötajaid rohkem töötama. 3
turvatundega, jäljendamissooviga jne. Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib alluvatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Ekspertvõim liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest. 5. Milline on erinevus autokraatliku ja demokraatliku juhtimisstiili vahel? Autokraatlik:käsitlevad võimu kui kindlat suurust, mida võib juurde saada kellegi teise arvel,arvatakse, et võimu saab anda ülevalt-alla Demokraatlik:Juht usaldab oma alluvaid. Võim on muutuv suurus, suureneb ilma et see kellegilt teiselt ära võetakse. Võim tuleb teistelt inimestelt ametlike ja mitteametlike kanaleid pidija saadakse tänu oma ideedele. 6. Mida nim motivatsiooniks?
valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Normaalse klassidistsipliini kindlustamise seisukohast on otsustava tähtsusega õppeaasta algus. Sel perioodil on õpetajal otstarbekas teha isegi mööndusi läbivõetava materjali ja
1. Juhtimise mõiste Juhtimist on väga mitmeti defineeritud. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. Juhtimine on vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. Tulemuste saavutamine viitab eesmärgipärase tegutsemise poolele, teiste inimeste kaasabi aga tegutsemise sisulisele poolele, millest tuleneb juhtimise kolm omavahel seotud ülesannet: 1. kooskõlastada tegevusi teatud valdkonnas 2. korraldada inimeste tööd ...
ettevõttekultuurist. Värbamistöö on ettevõttes tähtsamaid ülesandeid. Edukas värbamistöö võimaldab äriideed pidevalt kujundada ja arendada. Uute edukalt tulutoovate töötajate rakendamine ja ettevõtte teenistuses hoidmine tagab ettevõttele jätkuvalt stabiilse arengu. Sellel, kuidas organisatsiooni struktuuri kujundatakse, on ka suur tähtsus. Esiteks peab suutma inimesed kokku panna nii, et töö laabuks. See puudutab niihästi juhtimisstiili kui meeskonnavaimu. Teiseks puudutab see ettevõttesisese administratiivtöö tõhusat ja kindlat korraldamist, olgu siis tegemist majandamise, palkade või töökeskkonnaga. Lõpuks puudutab see ka kvaliteedi tagamist ja toodangu mitmekordistamise võimalusi, olgu siis käsiraamatute ja tarvitamisõpetuse või ka töökorralduse ja - meetodite abil /4, lk.77/. 2.7. Personaliidee 18
õppima ja õpilaslikult käituma, oleneb omakorda õpetaja üldisest arusaamast üksikõpilaste ja klassi arengust ning selle suunamise viisidest. Peale aine strateegilise planeerimise on edukaks õpetamiseks vaja teadvustada ka suhete kujunemine õpilastega. Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis. Väljakujunenud õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: autoritaarne (kõik korraldab õpetaja)-kindlustab õpitulemused, kuid jääb dem.stiilile alla teistes õppimise aspektides, demokraatlik (koostöö õpilastega)-soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist ja hoolimatu e minnalaskev (ei osale tööjaotuse kujund)-kõige ebaefektiivsem. Autoriteetsel õpetajal on selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, ei kauple nende rakendamise üle. Töö korraldamine algab õppekeskkonna füüsilise kujundamisega
Pooled töötajatest hindavad oma läbisaamist ülemusega heaks, pooled keskmiseks ja läbisaamist teiste töötajatega üldjuhul heaks. Ühisüritusi toimub ettevõttes umbes 1 kord aastas. Ettevõttes lubatud uuendused on laiendamine, uus tekiliin, uued seadmed, paremad olmetingimused, uuemad, suuremad riietusruumid, söökla. Töötajad ise ootavad olmeruumide uuendamist, riietusruume, sööklat, paremaid töövõimalusi, koolitusi, Euroopa standarditele vastavat keskkonda, juhtimisstiili, palka. 27 Töötajad peavad mainimisväärseks seda, et kollektiiv on hea, kuigi keskkond on suhteliselt halb. ¾ töötajatest arvavad, et nad ei tööta ettevõttes peale 5 aastat, ülejäänud jagunevad siis nendeks, kes ei tea ja kes kindlasti jätkavad töötamist. Peaaegu täpselt samamoodi arvatakse ettevõtte tegutsemise kohta : umbes ¾ arvavad, et ettevõte ei tegutse enam
· See saadakse tänu oma positsioonile juhtimissüsteemis kõrgema astme juhtkonna poolt, · Seda saab kellelegi anda ainult ülalt alla. · See saadakse tänu oma ideedele ja tegevusele, · See tuleb teistelt inimestelt nii ametlikke kui mitteametlikke kanaleid pidi, · Võim liigub igas suunas. 8 Võimukäsitluse ja osalusse suhtumise põhjal eristatakse kolme juhtimisstiili: · Autokraatlik-milles võim kuulub ühele isikule · Osalev juhtimisstiil · Vaba juhtimisstiil Autokraatliku stiiliga juht on isevalitseja, kes koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi. Nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja
noormees ühemõtteliselt: ,,L'état, c'est moi!" Ja tõesti: nüüdsest otsustas kuningas kõik ise. Peagi koondas ta ministeeriumid ja muud keskasutused pealinnast paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Versailles'sse, kus üksnes loss mahutas 1500 inimest. Louis XIV valitsusaeg (ta valitses 72 aastat) on absoluutse monarhia kõrgaeg. Väljendit l'état, c'est moi kasutatakse ka tänapäeval autoritaarse riigi või asutuse juhi iseloomustamiseks. Nii mõnegi koolijuhi juhtimisstiili iseloomustab sama väljend väikese muudatusega ,,L'école, c'est moi!". Nii mõnegi karmi käega õppealajuhataja kohta võiks aga öelda: ,,Ta toimetab nagu kardinal de Richelieu." (Richelieu'd peetakse siiani ideaalseks peaministriks, kelle truudus riigipeale ja riigile oli vankumatu.) Absolutism ehk absoluutne monarhia on valitsemisvorm, mille korral kuulub riigijuhile piiramatu võim. Selline riigikord ei tunnusta kolme võimu lahusust, riigis puudub parlament,
· Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1 Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust
Kuula 'ridade' vahelt, tee märkmeid. · Intervjuud alustatakse enda tutvustamisega ja kandidaadi tänamisega, et ta tulla sai. Selgitatakse vestluse eesmärki, järjekorda. Antakse infot firma kohta. Tutvustatakse ametijuhendit. Tutvustatakse tööga seotud vähem meeldivaid aspekte. · Küsimuste tüübid: ? Avatud küsimused hoiakute määramiseks. ? Suletud küsimused ehk jaheiküsimused. ? Kompetentsusküsimused, näiteks juhtimisstiili küsimused. ? Situatsiooniküsimused oskuste selgitamiseks. ? Arvamusküsimused ehk probleemide tunnetamine ja orienteerumisoskuste selgitamine. ? Faktilised küsimused konkreetsete andmete saamiseks. · Küsimuste blokid tööintervjuul: ? Eelmise töö kohta, et selgitada välja oskused ja võimed, töökoormus, motivatsioon, huvid, suhtlemisoskus, kordaminekud ja lahkumise põhjus. ? Tulevase töö kohta, et selgitada:
omakorda õpetaja üldisest arusaamast üksikõpilaste ja klassi arengust ning selle suunamise viisidest. Peale aine strateegilise planeerimise on edukaks õpetamiseks vaja teadvustada ka suhete kujunemine õpilastega. Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis. Väljakujunenud õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel: autoritaarne (kõik korraldab õpetaja)-kindlustab õpitulemused, kuid jääb dem.stiilile alla teistes õppimise aspektides, demokraatlik (koostöö õpilastega)-soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist ja hoolimatu e minnalaskev (ei osale tööjaotuse kujund)-kõige ebaefektiivsem. Autoriteetsel õpetajal on selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, ei kauple nende rakendamise üle. Töö korraldamine algab õppekeskkonna füüsilise kujundamisega
tehnilist nõu, tehes seda valikuvariantide esitamise kaudu. Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk. 3)Laissez faire e mittevahelesegav. Juht annab grupi liikemetele täeliku otsutusvabaduse, annab teavet vaid siis, kui küsitakse. Ta ei osale rühmaaruteludes ega töös. Juht ei anna hinnanguid tulemustele. ->halb kvaliteet ja vähe toodangut. Häid tulemusi saavutavad juhid kasutavad mitut juhtimisstiili vastavalt situatsioonile. 1) sundiv nõuab järeleandlikkust ja pidevat enesega nõustamist, initsiatiiv pole soositud, see toob edu kriisisituatsioonides, selle stiili mõju tööõhkkonnale on negatiivne. 2)juhtiv "hea, kuid karm isa", innustab inimesi liikuma visiooni poole, toob edu, kui muudatused nõuavad uut vaahekohta või kui on vajalik selge ja kindel juhtimine, mõju tööõhkkonnale on tugevalt positiivne. 3)ühendav "inimesed kõigepealt", annab vabaduse
(1939-1940): · Soome säilitas iseseisvuse · Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt 3. Baaside ajastus sisepoliitika: Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4
arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5
Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala
Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala
Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala
Eesmärgiline juhtimine 47. Douglas McGregor, Peter Drucker 48. Terviklik kvaliteedijuhtimine 49. Edward Deming 50. Ameerikas 1950-ndatel ignoreeriti kvaliteedi tähtsust, Jaapanis kvaliteet väga oluline. 51. Protsesside kulgemise matemaatiline määratlemine, kontroll-lehed, meeskonnatöö, pidev tulemuste parandamine -kõik see sobis jaapani kultuuri suurepäraselt. 52. 53. 54. 55. Situatiivne käsitlus. 56. Edukaima juhtimisstiili valik oleneb olukorrast. Milliseid muutujaid arvestada? Väliskeskkonna stabiilsus Ülesande keerukus Töötajate oskuste tase ja professionaalsus Soovitud osalemise aste Riski ja ebakindluse tase Juhtide ja töötajate suhted Organisatsiooni suurus Kokkuvõte Klassikaline käsitlus 1) rõhutab teaduslikku lähenemist juhtimisele ja tööjaotust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
