Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
sõjaväeteenistust. 1859. pöördub tagasi Peterburi, jätkab kirjutamist. Ilmub olukirjeldusedsunnitööst: ,,Märkmeid surnud majast" ja ilukirjanduslik teos, romaan ,,Alandatud ja solvatud" inimpsüühika, probleemsed olukorrad. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on loomult hea, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on vastuoluline ja sageli irratsionaalne. Inimese käitumist juhivad sageli hetketunded, tujud, instinktid. 1866. saab valmis ,,Kuritöö ja karistus", 1868. ,,Idioot". Lisaks veel vähemtuntud romaanid ,,Sortsid" ja ,,Nooruk". Viimaseks teoseks, mis jääb lõpetamata, on ,,Vennad Karamazovid". Eraelu kulg: Siberis olles kohtus kauni naisterahvaga, kellega ta abiellus. Kuid naisel oli tervis korrast ära (põdes tuberkuloosi) ning suri mõni aeg pärast Peterburi jõudmist. Dostojevski majanduslik olukord oli samuti vilets, lisaks pidi veel venna võlgadega sehkendama. Helget
· Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik · Süzeelisust pole, see-eest mäng keele ja vormiga, omapärased metafoorid · Eestis Ilmar Laaben, A.Heik, S.Kivisild Eksistentsialism
saj. Lõpp ja 20.saj algus Indrek,Maurus,Ramilda Ühiskondlik võitlus 1905-1907 aastad Indrek,Kristi,Mari Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid, rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine. o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon.
informatsiooni tema kirjutuste kohta. Üldiselt ma arvan, et Vilde reaalsuse mitte varjamine oli julge samm ning nagu näha tasus see ära. Mina ise arvan, et kirjanikud võiksidki rohkem kirjutada asju peitmata ehk siis dokumentaalselt, sest tänu sellele mõistavad lugejad paremini kirjaniku mõttemaailma ning saavad kogu jutustuse mõttest paremini aru. Ka Eduard Vilde mõte oli lugejaile paljastada, mida inimesed päriselt mõtlevad, millised on nende kaalutlused ning instinktid. Kui ta ei oleks seda teinud üksikasjalikult ja faktipõhiliselt poleks lugejad ilmselt mõttest niivõrd hästi aru saanud. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.laekvere.ee/muuga/artikkel/vilde.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde 3. http://www.linnamuuseum.ee/vilde/ 4. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/vilde.html
Eksimise põhjuseid võib olla mitmeid. Üks neist, mitte just harv juhus, oleks see kui satutakse kokku inimesega kes on samasugune kui ta ise. Niisiis nad mõlemad analüüsivad, mõlemad üritavad oma lausetes anda enda ja oma mõttemaailma kohta võimalikult vähe informatsiooni. See tavaliselt viib infosuluni, see omakorda vaikimiseni, ebamugavustundeni. Niisiis, sattudes ikkagi vastu omasugusega, tuleb mängu võtta kavalus, taktika ja instinktid. Kavalus on relv, mis õigesti kasutatuna anna meile suure eelise teiste ees. Olgu see eelis siis sõjaline, faktiline, või milline iganes, kuid ta annab meile parema positsiooni saavutada oma eesmärk. Kavalust, kahe ühetüübilise inimese vahel, kasutatakse märkamatult ja tihti koos taktikaga, sest kavalusest üksi ei piisa. Tuleb ette näha võimalikke sitatsioone ja neid enda kasuks seada. Kunagi ei saa väita, et mingi sitatsioon on meile soodne, sest alati ta võib seda mitte olla
meie loomusest. Rollid. Ühiskond on kõigi selle liikmete ühislooming. USA sotsioloog Ervinng Goffmani analüüs lähtus sellest, et inimene võib oma olemust väljendada üksnes teatud rolle mängides, st seda esitledes teistele, nt kuri olemist. Tugevate bioloogiliste aheldumiste puudumisel on retsiprooksetest rollidest saanud inimkäitumise koordineerimise mehhanism. Kord ja korraldused. Me muudame oma elu juhitavaks, luues sotsiaalseid institutsioone, mis täidaksid sama rolli, mis instinktid loomade puhul. Muudame teatud käitumisprogrammid harjumuspäraseks. Kultuuri püsivus. Me õpime, mida oodata, ja meie kogemused vastavadki meie ootsutele. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, ent vastupidine protsess ei toimi: kui väidame, et mingi olukord pole tõsi, ei muutu see veel olematuks. Konstruktsiooni kihid: töömehed. Sotsiaalse konstruktsiooni mõiste pakub meile hea võimaluse uurida, milline vahe on arhitekti poolt loodud plaanil ja tegelikul ehitisel.
Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30). 3.1 Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid on sünnipärased, pärilikult edasiantavad, püsivad ega vaja eelnevalt õppimist individuaalse aja jooksul (Kivistik 1997 : 33). Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingimatuid reflekse pole palju, kuid nad on närvitegevuse põhifondiks, mis kindlustab organismi teatud, tõsi küll, suhteliselt piiratud kohanemise ümbritsevas keskkonnas. Mida kõrgem närvisüsteemi osa sooritab tingimatuid reflekse, seda keerukam on nende funktsionaalne süsteem ja seda mitmekesisemad on vastused (Kivistik 1997 : 33). 3.2 Tingitud refleksid
Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. töödes) (fantasia, tunded & teatud salapära , instinktid, isikupära, originaalne eneseväljendus) Need kes väljuvad raamidest on põlatud & need on romantikud. Nad väljuvad raamidest. Romantisidel käib kaasas pohheemsus - (see on see kes rõhutab oma isikupära; normaalset elu trotsiv inimene) Nendele tundus ,et ühiskond ei huvitu nende loomingust & see pärast and eirpäresesidki. 18.keskpaik tööstusrevolutsioon - rõhutud tavapärane eluviis; järjepidevus & paljud inim. viletsuses & tärkab huvi keskaja ja gooti stiili vastu
kirjutas impressionistlikke teoseid. · Alates 1920 aastates algab kõrgperiood = PSÜHHOLOOGILINE REALISM (tegevus toimub inimese sees, mitte ümber) 1. ,,Juudit'' 1922 Näidend, mis toetub vana testamendi loole, kus naine vabastab oma kodulinna vaenlaste käest. Tammsaare hakkab väga peenelt lahkama Juuditi sisemaailma naine hakkab kangelaseks! Kuidas naise psühholoogia vastu peab/milline see on. Juudit kui naine, keda juhivad naiselikud instinktid. 2. ,,Kõrboja peremees,, - Romaan, mis oli nagu Tõe ja õiguse mustand. Otsitakse kõrbojatallu peremest. Hakkab meest otsima lapsepõlve armastus Villu johmakas oli (lasi ennast õhku põhimõtteliselt käed jms otsast) Anna teeb Villule abieluettepaneku. Sauna Eeviga oli laps kahe naise vahel. Lõpus teeb Villu enesetapu. Lõpuks Eevi pisike poeg, kelle nimi ka Villu temast kasvatatakse kõrboja peremees. 3
Psühhiaatria inimesekäsitlus: Sigmund Froid lõi pildi kolmekorruselisest hingeelust. Ehitise kõrgeim korrus oli Ülimina. Keskmine korrus oli Mina ehk Ego kõrgus. Selles valitseb mõistus ja tehakse kõik otsused- paljuski ülemiselt korruselt tulevate juhtnööride järgi. Ehitise alumine korrus oli Teadvustamatus (hirmud, viha, kadedus, kired, algelised vajadused). Sealt pärinesid kõik impulsid ja instinktid. Sealt said alguse kõik hingelised jõud, seal paiknesid konfliktid ja kompleksid, mida siis Minas üritati selgitada. Lapsepõlve trauma ignoreerimine: Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlves varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Alati tuleb pöörata tähelepanu võimalikule lapsepõlvetraumale.
paistma." (Sivers 2006: 10) Tuleb aeg kui ilus õitsev noorus läheb sujuvalt üle keskeale ja sealt edasi aina ühes suunas. Nagu öledakse, iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale. Seetõttu pean tähtsaks ja oluliseks hinnata kõrgelt praegust hetke, tänu heale tervisele. Saan öelda, et hea on elu ka siis kui tead mida tahad. Elul on nagu mingi muster etteantud, aga me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise
Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“
heast Isandast ja Popi hakkab üha enam ahvi mõju alla sattuma. Samal ajal ta kardab ja vihkab ahvi. Popi on Huhuust intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Kui Huhuu raputas puuri ja puuri uks avanes, siis pani ahv peremehe riided selga . Ta matkib peremeest ka käitumises. Peale selle ahv lõhub, raiskab, reostab. Huhuu on Popi vastandiks. Ta on edev, tige, egoistlik, kuid käitumises iseseisev. Väliselt ta matkib peremees, kuid tema käitumist juhivad madalad instinktid, ahnus ja naudinguiha. Novelli teises pooles saab ahvist ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud, leiab ahv kinnikeevitatud metallkasti ning tahab selle lahti võtta. Ahv usub, et kastis on viin. Ta tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Nõnda lõpeb lugu sadisti ja masohhisti suhetest. Popi oli liiga vana, et ahvile vastu hakata. Pealegi oli ta harjunud kedagi austama ja
Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856-1939) leidis, et kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures. Freudi psühhoanalüütilise kontseptsiooni rakendused kriminoloogias seonduvad peamiselt kriminaalse käitumise motivatsiooni uurimise ja seletamisega. Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas.
tähendust: soojätkamine, nauding ja sakraalerootika. Viimane mainitud mõiste on meie kultuuris suhteliselt tundamtu. Seksuaalsus väljendub tuhandes eri kujus. Ta jaguneb oma väljendusviisilt tormakaks või meeliskluslikuks. Esimene on rohkem omane läänemaailmale ja teine idale.1 Psühhoanalüütikud on välja toonud, et suguühe on osa meie igapäeva elust. Ilmselge on see, et seksuaalsus on loomulik ning seda ei tohiks alla suruda. Seksuaalsed instinktid võivad ühteaegu orjastada või vabastada. Selleks, et olla tõeliselt vabanenud, peavad need instinktid olema suunatud teiste eesmärkide poole. Näiteks idas levinud tantrismi seisukohast väljendab seks religioosset rituaali ja maagilist toimingut, mitte ainuüksi naudingut. India kultuuriruumis on seksuaalsuhetel imelised, ekstaatilised ja maagilised omadused. Richard Webster on kirjutanud, et muistses mütoloogias oli seks vägeva müsteeriumi aluseks.
Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda. Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
47) Millised on gestaltpsühholoogia printsiibid. Köhler. Lewin · Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USAs. · Saksa ,,gestalt'' tähendab vormi, struktuuri. · Tervik struktuur ei ole ei ole tuletatav üksikosadest, vaid need elemendid ise alluvad tervikule. 48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud Leibnizi monaad kui energiaallikas, lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed, instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks. 49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet
......................7 Tänapäev ja tulevik ................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Ajalugu 20.sajandi oli haridusreformide aeg. Hakati kahtlema endises õppesüsteemis, kuna sellega suruti alla lapse loomulikud instinktid: mängida, liikuda, rääkida. Hakati uskuma, et lapse arengu koha pealt on oluline kõike arendada, pöörata tähelepanu kõigele, et neist saaksid sotsiaalsed inimesed, kes suudaksid teiste inimestega koos eksisteerida. Helen Parkhurst lõi Dalton Plaani kooli, algupäraselt Laste Ülikooli. Parkhaust'ist sai Dalton Plaani kooli lektor ning eestvedaja. Kooli oli jagatud kahte osasse: Suur Dalton (klassid 412) ja Väike Dalton (13). Eleanor
Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult poliitiline. Mässumeelsus osutab suunale, mis pole maailma ebaõigluse vaid teatava demokraatliku tasakaalutuse vastu. · Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja nõuab rahuldust iseendale · Revolutsionäär on enesevalitsemise idee, mässaja idee on lubada oma instinktid vabaks · Rev püüdleb uut korda, mässu idee on püüelda kaost · Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, mäss on oleviku nimel: kohe ja praegu. Peegeldub aktiivne ja reaktiivne jõu kasutus Afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria Rockmuusika ajalood kirjutatakse orjade ajaloona, sest kirjutatakse lahti reaktsioonina- sündis valgete- mustanahaliste liitumise tulemusena. : 60ndatel rockrevolutsioon päästis maailma.
Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm 011MT SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA Lõputöö Juhendaja: Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi te...
Ehkki Nietzsche peamiseks märklauaks on kristlik moraal, suundub seesama kriitika mistahes objektiivsena esineva, metafüüsilisele alusele toetuva moraalisüsteemi vastu. Nietzsche väidab: Jumal esindab "moraalset vampirismi," mis inimesest vere välja imeb. Ristiusk esindab ja edendab elukartust, ta häbeneb inimest. "Kõikide väärtuste ümberhindamine: see on minu tee inimkonna ülimale eneseks- saamisele" (Ecce Homo) Võimutahe Inimest põhiolemust esilekutsuvad ihad, instinktid jms koonduvad võimutahtena, mis on kogu maailma fundamentaalseks printsiibiks. Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud
peamisi jooni. Elu komplitseeritus, kahepalgelisus peegeldub juba kirjaniku suurte romaanide struktuuriski. Dostojevski on toonud maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, ohvrimeelne ja kõikeandestav (nt. Sonja Marmeladova "Kuritöö ja karistus"). Kapitalistlikule arenguteele asunud Euroopa mõju, juba Venemaalegi tunginud kodanlikud suhted (raha, eraomand) ja härraste egoistlikud instinktid kijundavad teise, sotsiaalselt ja kultuuriliselt rahvusele võõra tüübi, mis on rahvaliku vastand individualisti, ateisti, kelle maailma keskpunktiks ei ole mitte jumal, vaid inimene, kes ei järgi mitte kristlikke ja seega vaimseid, vaid inimlikke, s.t. materiaalseid huvisid. Kui selle lihtesindajateks on kodanlikud ärimehed või egoistlikud mõisnikud, siis kuuluvad sama tüübi kõrgemasse kategooriasse ausameelsed võitlejad inimese heaolu eest. Need
evolutsioonile ja selle avardumisele, jättes seljataha eelmiste põlvede ,,vanad energiad". Need lapsed on tõelised rahusobitajad, uue maailma rajajad, targad vanad hinged ning ülim lootus paremale tulevikule meie planeedil. Nad tahavad tuua rahu ka omaenda koju, vanematevahelistesse suhetesse. Nad hoolivad sellest rohkem, kui võiks lastelt oodata, ning aeg-ajalt sähvib neist välja tarkusesädemeid, mis muudavad meid keeletuks. Nende humanistlikud instinktid on sõna otseses mõttes nende olemusse ,,sisse ehitatud" ja avalduvad juba kõige varasemast lapsepõlvest peale. Nad teavad, et kuuluvad siia maailma. Nad on inimkonna uus evolutsioonietapp. Me ei tea, kuidas teiega lood on, kuid meie tahame nende rahuloojate eest hoolt kanda! Me tahame jagada neile igakülgset toetust, et nad saaksid olla need, kes nad on. Me tahame neile pakkuda lootust hoopis paremale tulevikule siin planeedil kui see, millest ise unistada oleme julgenud.
Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust, ilustamata ja vahetult. naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks. nad ei süüdista ühtelgi ühiskonna klassi. neil kõikidel on üks eesmärk rahuldada oma ihasid ja soove. naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikzanrid olid novell ja romaan. Edgar Allan Poe (1809 -1849) Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. ta on sündiud Bostonis. ta
elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki
paremat poolkera. 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest. Instinktidega on näiteks tegemist näiteks lindude pesaehitamine, imetajate ujumisoskuste, putukate võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute
teisele. Koffka - geograf. ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga.
Paljudel juhtudel teame, et kaks täiesti erinevat asja- leek ja kuum, lumi ja külm on omavahel ühendatud. Meie mõistus teab juba enne lumega kokkupuudet, et see on külm ja lund kätte võttes tunneksime oma käel külma. Kui me näeme leeki, ei pea me analüüsima, kas leeki käe panek teeks meile haiget vaid me automaatselt hoiame leegist eemale, kuna teame et see põletaks meie kätt. Sellised automaatsed käitumis ja mõtlemise mudelid on instinktid, millele me ei pea eriti mõtlema, me hoiame nendest eemale, et ellu jääda ja sellised reageering toimub iseenesest. Selline käitumine tuleneb sellest, et meile on juba lapsest peale räägitud, et tuli teeb haiget ja põletab ning lumega kokkupuutel oleme tundnud, et see on naha vastas külm ja ebameeldiv. Kui me aga näitaks aknast lund inimesele, kes ei ole seda kunagi näinud, käel tundnud ega kuulnud sellest, et lumi on külm, võib ta eeldada ka seda, et lumi on soe
kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele
3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid Kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites Arhetüübid persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine
1 Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul. Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Närvisüsteemi ülesehitus- Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi
3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid Kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites Arhetüübid persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine
kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte........................
Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses: - kombinatsioonide jääk: loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele; - agregaatide püsivus: hirm muudatuste ees, agressiivsus. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele). Eliidiringlus
Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese. Tänu ajukoorte kontrollile summutatakse meie see maha loomalikud instinktid. Intelligentne inimene suudab alati ürgsete ajuosade ohjeldamatust maha suruda ja käituda inimväärselt igas olukorras. Aju sisemuses paikneb emotsionaalne e limbiline aju(S. Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti emotsionaalse aju seisundist ja tema aktiivsusest. Emotsionaalne aju raegeerib millisekundite jooksul ohuolukorrale, alles seejärel hakatakse mõtlema, mis uhtus ja mida tehti. (Paju,
Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga.
(kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud meeldejätmisele c) emotsioonid, isiklik seos d) omandatava materjali/soorituse kordumine e)
langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast?
ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!) · Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga
osaliselt kattuvad. Tekib idee, et autor on Levinitest teinud näite, mis oleks võinud saada, kui nood kaks oleksid kohtunud teisel ajal ja teises kohas, ilma kõigi nende raskendavate asjaoludeta. Näiteks poleks romaani traagilist olukorda tekkinud, kui tegevus oleks toimunud mõnel Kariibi mere saarel primitiivsetes oludes. Tsivilisatsioon mõnevõrra muudab inimesi ebaloomulikuks - iga isik on tegelikult pärit ürgajast, sealsed instinktid mõjuvad ka praegu ja ei saa pidada lõpuni õigeks nende täielikku mahasurumist. Metslaste seas oleks üks neist kolmest surnud ja seega asjade keeruliseks minekut takistatud. Ma ei väida et brutaalsusega saab probleeme lahendada, kuid kõik oleks olnud hulga lihtsam, kui Karenin Vronski duellile oleks kutsunud. Kuid mis üldse pani Anna oma täiuslikust elust loobuma? Ta oli nagu korralikkuse etalon, kuni saabus
kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud meelelised, vaimsed. Kes tunnetab(armastab) ilu, elab elamisväärset elu Aristoteles: Õnn on hinge toimevõime vastavalt loometäiusele tervikuna tähendab oskust mõistuspärselt toimida. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid? Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites. Inimese arengutaset nöäitab ka see kui erinevaid emotsioone/tundeseisundeid on ta võimeline kogema/kui lai on tema tundeskaala (tundennüanssid); Sport teenindab ühiskonna emotsionaalsust(rahvuslikku egoismi väljendus);
eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming Gailit oli väga tagasihoidlik öeldes, et tähtis pole mitte kirjaniku isik, vaid ta looming. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad
seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis) 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega.
Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
