SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA (1)

Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Rühm 011MT
SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA
Lõputöö
Juhendaja :
Tallinn 2011

Sisukord

Sisejuhatus 3
Üldinfo 4
Biograafia 4
Teooriad 5
Id, Ego ja Superego 6
Elu ja surmainstinkt 8
Kokkuvõtte 10
Kasutatud kirjanduse loetelu 11

Sisejuhatus

Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt.

Üldinfo

Sigmund Freud (6. mai  1856  Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.
Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning  kultuurile  üldiselt.

Biograafia

Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias . Ta isa oli villa kaupmees , innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust.
 
Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse mõistesse reduktsionism – meie kehas pole muid jõude peale keemiliste ja füüsiliste. Freud veetis mitmeid aastaid proovides redutseerida, ehk kokku lükata, kogu isiksust neuroloogiaks, ehk siis närviteaduseks, enne kui ta lõpuks teooria hülgas.
 
Uurimustes oli Freud hiilgav. Närvi füsioloogiale konsentreerudes leiutas ta isegi uudse rakkudemärkimise tehnoloogia , kuid temast olid paljud eespool ning neurofüsioloogia kohad olid piiratud. Brücke aitas tal leida stipendiumi Pariisi kuulsa psühiaatri Charcoti juurde ning pärast tema konkurendi Bernheimi juurde Nancy juurde. Nad mõlemad uurisid hüpnoosi abi hüsteeria ravis.
 
Pärast mõningast aega neuroloogia haiglas ning Berliini lasteaia direktorina töödates pöördus ta tagasi Viini, abiellus oma pikaajalise pruudi Martha Bernaysiga ja Joseph Breueri abiga ja asutas oma väikese neuropsühiaatria (vaimse närviteaduse) erapraksise.
 
Freudi vaated ja loengud tõid talle meditsiinirinkondadest nii kuulsust kui viha. Tema ümber kogunes seltskond väga tarku sama meelt doktoreid kellest lõpuks sai psühoanalüüsi liikumise süda ja hing. Kahjuks sai Freud kuulsaks lükkates eemale kõik, kes temaga kasvõi osaliselt ei nõustunud. Mõned lahkusid sõbralikult, teised tülinaga asutades Freudiga võistlevaid koolkondi.
 
Enne teist maailmasõda emigreerus Freud Inglismaale kuna Viinis polnud juudina enam turvaline, eriti kuulsatel inimestel nagu Freud. Ta suri suhteliselt ruttu pärast seda vähki, mida ta juba viimased 20 aastat oli põdenud.

Teooriad

Freud külle ei leiutanud ideed teadlikust ja alateadlikust meelest, kuid kindlasti tegi selle idee populaarseks. Teadlik meel (conscious mind) on see mida sa iga hetk suudad teadvustada, hetke tunded, mälestused, mõtted, fantaasiad ja mida iganes veel. Teadlikusega on tihedalt seotud eelteadlikus (preconscious), mida tänapäeval ehk mäluks kutsutakse. Mõtted mida sa parajasti just ei mõtle, kuid mille peale mõtlemine ei ole raske ja mida sa lihtsalt meelde võid tuletada. Keegi ei vaielnud sellise jaotuse vastu, kuid Freud väitis, et see on vaid aju väiksem osa.
 
Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult defineerivadki selle, näiteks instiktid ja alateavusesse surutud traumade mälestused ja emotsioonid, mis on liiga valusad, et neid läbi elada kuuluvad siia alla.
 
Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Sellest teemast rohkem veidike hiljem.

Id, Ego ja Superego

 
Freudi psüholoogiline reaalsus algab objekte täis maailmaga . Üks väga oluline objekt on organism ise. Eriline on see seetõttu, et tema eesmärgiks on ellu jääda ja ennast taastoota ning motivatsiooni eesmärkideks ammutab ta oma vajadustest – näljast, janust, valu vältimisest ja seksist.
Väga tähtis osa organismist on närvisüsteem, mis tunneb ära siis organismi vajadused. Sünnihetkel ei erine närvisüsteem oluliselt looma omast, Freudi mõistes koosneb see ainult Sellest, ehk Id-st. Närvisüsteem id-na tõlgib vajadused otse motivatsiooniks (Freud kutsus neid saksa keelesTriebe, tõlkes  instinkt , vahest ka soov). Tõlkeprotsessi vajadustest soovideks nimetatakse primaarseks protsessiks .
Id toimib mõnu eesmärgil – lahtiseletatuna, vajadused tuleb koheselt rahuldada. Proovi näiteks ette kujutada ennast siniseks röökivat imikut. Tegelikult pole tal õrna aimugi mida ta tahab, selle sõna täiskavanute tähenduses, ainuke mida ta teab et ta tahab midagi ja kohe. Freudi jaoks koosneb imiku närvisüsteem peaaegu ainult Id-st, mis omakorda pole midagi muud kui hingeliselt lahti seletatud füüsiline bioloogia osa.
Kuigi Id võib suht lihtsalt õnnelikuks teha, näiteks talle natuke praadi süüa andes , organismile sellest ei piisa. Vajadused nende rahuldamisel ainult kasvavad. Imikud näiteks pärast sööki hakkavad aina rohkem su tähelepanu nõudma. Nende soovid hakkavad tasapisi niimoodi neile teadvusesse jõudma.
Õnneks, nagu eelnevalt mainitud , on ajus ka väike osa millest me oleme teadlikud ja mis on välismaailmaga meelte kaudu ühenduses. Selle väikse teadvuse ümber hakkab laste esimese eluaja jooksuö tekkima  ego. Osa Sellest saab Minaks. Ego kaudu tunnetab organism ümbrust ja reaalsust. Vajaduste täitmise eesmärgi nimel hakatakse aktiivselt tõõle otsides ümbruskonnast objekte millega neid vajadusi, mida Id toodab, võiks rahuldada. Probleemide sellist lahendamist kutsutakse sekundaarseks protsessiks.
 
Ego erinevalt Id-st toimib vastavalt reaalsusele, et rahulda oma vajadused mitte päris kohe vaid siis kui sobiv objekt ümbruskonnast leidub. Ego tähendab reaalsust, mõningal määral ka ratsionaalsust ja aru.
Ometi ei ole Egol organismi ja Id rahulolevana hoidmine lihtne, sest maailmas on olemas takistused. Teisest küljest jälle tuleb vahest ette objekte, mis eesmärkidele kaassa aitavad. Ego peab selliseid objekte meeles. Antud juhul on imiku puhul kaheks kõige olulisemaks objektiks ema ja isa. Strateegiast kuidas neid kahte õnnelikudena hoida kasvab lõpuks välja superego. See protsess kestab kuni lapse seitsme aastaseks saamiseni , mõnel juhul ei lõppe aga kunagi.
Superegol on kaks poolt, südametunnistus, ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest, ning ego ideaal, ehk siis mudel mille järgi käitudes vanemad sind kiitma hakkavad. Südametunnis ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete, näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi.
Seega tundub nagu meil tekiks lapsena täiesti uus hulk vajadusi ja soove, sellel korral aga sotsiaalseid mitte bioloogilisi. Kahjuks aga võivad need uued soovid vanadega lihtsalt konflikti sattuda. Superego on ju tegelikult ühiskond ja ühiskond tahab tihti, et sa oma vajadused viisakalt hoopis alla suruksid.

Elu ja surmainstinkt

 
Freudi arvates oli kogu inimtegevus motiveeritud instinktidest, mis omakorda on närvide läbi väljendatud füüsilised vajadused. Algul kutsus ta neid  elu instinktideks. Need instinktid hoiavad alles esiteks indiviidi enda elu, sundided teda toitu ja vett otsima ning teiseks hoiavad alles ka liiki kui sellist sundided meid kõiki seksides sugu jätkama. Energiat, mida me neist instinktidest ammutame, seda motivatsiooni, mida me kutsume praegu elu jõuks, kutsus Freud libidoks, mis ladina keelest tõlkides tähendab “mina ihaldan.”
Freudi arstiteaduslik kogemus pani ta arvama , et seks on tegelikult tunduvalt tähtsam motivaator kui kõik ülejäänud vajadused. Me oleme ennekõike sotsiaalsed olendid ja seks on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust.
Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks. Libido on huvitav ja popp termin, mõnu nimel oleme me igavesti valmis tegudeks, kuid ometi, kogu asja lõpptulemuseks on ju lõpetada rahulikult , ilma mingite vajadusteta. Elu eesmärk näeb välja tegelikult täpselt nagu surm. Seega hakkas Freud oletama et tegelikult on eluinstinkti all ja kõrval surma instikt. Ta oletas, et tegelikult alateadlikult tahab igaüks meist hoopis surra!
Esialgu tundub selline idee natuke imelik ja paljud Freudi õpilased selle ka hülgasid, tegelikult on selles vist praktikas ka väike point. Elu võib vahest olla valus ja väsitav. Enamuse jaoks on tegelikult elus ju rohkem valu kui mõnu, kuigi me seda tunnistada ei taha. Surm ju tegelikult vabastaks meid kõigest sellest jamast.
Freud vihjas sellega selle raamatu originaal autori Boeree arust  nirvaana põhimõtte peale, kes oli ise budist . Nirvaana on budistide idee, mida tihti tõlgitakse kui taevas, tegelikult aga tähendab rohkem nagu ära puhumist, nagu küünalt ära puhutakse. Mitte eksisteerimine ja mittemidagi oleks on tegelikult kogu elu eesmärk budistlikus filosoofias.
Igapäevaselt väljendub surmainstinkt meie soovis eemale saada. Läbi alkoholi, narkootikumide, raamatute lugemise, klinos käimise ning ka puhkuse ja magamise läbi. Vahest tuleb see loomulikult välja ka selgemini, siis kui inimesed enesetapule mõtlevad näiteks. Freudi teooria järgi proovime me seda instikti endast eemale suunata läbi julmuse, mõrvade ja asjade purustamise.

Kokkuvõtte

Selles referaadis mina uurisin Freidi, tema elu, biograafia, pea teooriad ja nende tähtsust meie maailmas. Lähemalt uurisin kaks tema pea teooriat. Esimene Id, Ego, Superego ja elu/surmainstinktid, mis mulle tuntusid väga lähedased. Mulle meeldis uurida tema teooriaid, kuid kõikidega ma ei ole nõus. Näiteks surmainstinktiga, kus Sigmund Freud väitas, et tegelikult alateadlikult tahab iga üks meist surra. Aga ikkagi mul on hea meel, et ma valisin just seda teemat, kuna Sigmund Freid oli väga põnev isik, huvitavatega teooriatega.

Kasutatud kirjanduse loetelu

http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud
http://et.wikipedia.org/wiki/Psühhoanalüüs
http://psychology.net.ru/articles/content/1086696455.html
http://www.psy4.ru/freud.ht m
11