Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt kõndimine, esemete liigutamine, võtnud kontakti siinpoolse maailma inimesega jpm). Usk vaimudesse tunnistab olemasolu üleloomulikudesse olenditesse mitmesugustes usundilistes kujutelmades. Vaime võidakse tunda järgnevalt: kurivaim, kaitsevaim, maja vaim, surnu vaim, paha vaim jt. Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja tähenduseks on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt defineeritakse poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on !4 võimeline asju liigutama, luues endast pildi paranormaalse nuhtlusena. Poltergeist on destruktiivne, pahatahtlik ja kiuslik Kummituse visuaalseid stereotüüpe on kujundanud kirjandus
sai kuulsaks üleöö. Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust. Kangelane-dzenetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija. Korralikus seltskonnas on ka teist liiki inimesi: kalke ja kaalutletavaid ärimehi, nö. jäiseid kangelasi. Kirjanik hindab metafoori ja oskab realiseerida selle varjatud motet. Inimhinge maastik materialiseerub tal looduspiltides. Võib-olla ongi just tema loonud mulje, et Inglismaal sajab alati vihma ja on tuul ning linnad on mattunud kivisöetolmu alla. ,,Oliver Twisti seiklused,, (1837-1839) Sõna seiklus teose pealkirjas viitab justkui muinasjutule, ja raamatu lõpp on õnnnelik. Otsustades aga selle järgi, kui operatiivselt kajastab kirjanik sotsiaalset probleemi ja proovib seda lahendada seaduste abil on raamat pamflettromaan.
Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni. "Nooruk" Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta. "Vennad Karamasovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Aktsioon (inimene on saladus). F. MÄNGUR, mänguri elu (võita või kaotada). Põdes epilepsiat(lange tõbi). Tema väljund on see, kui kogu keha on värinates. F. Psuhaoloogilise inimhinge kujutaja. Eelkõige võtab ta vaatluse alla vene inimese. D. jagas inimesed kahta gruppi: 1) Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastu võtlikud ühiskonna ahvatlustele. (väga venelik). N: Sonja Marmeladova(,,Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habras, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. D
inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi kaastunne väikese inimese suhtes. Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli esituses mängiti „Tagahoovis” 1974–1982 (taastati hooajal 1987/88) ja seda võib pidada Irdi tähtlavastusteks kujunenud rahvatükkide üheks parimaks näiteks. Tundliku ühiskondliku närviga ja samas elupoeesiasse uskunud Grigori Kromanov tõi Draamateatris lavale Kazys Saja nii looduse kui ka inimhinge saastumise ohtu käsitleva näidendi „Pühajärv” (1971), millest jäi teatrilukku Ita Everi julge osalahendus ekstsentrilise Izoldana; Enn Vetemaa väikekodanlikku mentaliteeti lahkavas lavaloos „Õhtusöök viiele” (1972) tegi aga oma veenva näitlejadebüüdi Kersti Kreismann. 1970ndad oli väga viljakas aeg Mikk Mikiveri lavastajateel; kümnendi keskel suundus ta Noorsooteatri peanäitejuhi kohalt (1970–1974)
" · Filosoofia lohutus jj,i · Selline müstika on eelnevale kreeka mõtlemisele võõras. · SOKRATES · Samal ajal on see väga lähedane India religioonifilosoofia põhimeeleolule. · 469 - 399 e.Kr. · Me leiame sellist filosoofiat kõikjalt, kus inimhinge vaadeldakse jumalikuga ühtsena. o Peaaegu kõik, mis meil on Sokratesest teada, teame me tänu Platonile, kes ta isikut ja öpetust valgustab dialoogides nagu "Apologia", "Kriton", "Symposion" jt. Eriti usaldusväärseiks peetakse Platoni varasemaid dialooge.
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Ühe oru piires püüti oma looduslikku keskkonda mõtestada. Vett jagavad jumalad, vesi jõuab alla meieni tänu suurtele seedrimetsadele. Puud on kohad, kus saab kontakteeruda mäejumalatega. All orus on kohalikud jumalad, kes tagavad viljakuse jm. Jaapan on väga erineva kliimaga põhjas ja lõunas. Esimene maailma loomise müüte ja kohalikke tavasid sisaldav kogumik: Kui jaapanlane kuuleb, et Buddha loomus on igal inimeses, arvab ta, et on vaja Buddhaga kontakti, et ta puhastaks inimhinge. Tsumi on puhtuse puudumine, erineb pisut patust. Süü on alati ka kehaline. 794. aastal hakkab budism Jaapanis edu võitma. Singon ja Tendai on kaks olulist koolkonda. Singon on esoteeriline ja Tendai eksoteeriline. Buddhaga tuleb kontakti saada eriliste psühhofüüsiliste praktikate abil. Buddha väljendub võnkumiste kaudu. Inimene peab häälestama oma meelt, et tunda läbi fenomenide nende tegelikku olemust. Kõik fenomenid on oma olemuselt tühjad. Kesktee on pidama jäämine
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Pakkuda usaldust, mitte ausust. Pakkuda eelistust, mitte kvaliteeti. Taotleda armastust, mitte üldtuntust. Luua personaalsust, mitte eristuvust. Pakkuda tunnet (nt kasutamisrõõmu), mitte funktsionaalsust. Pakkuda dialoogi, mitte kommunikatsiooni. Olla partner, mitte teenindaja. Rakendada brändiloome ja –kommunikatsiooni teenistusse erinevad meeled: kasuta muusikat (helisid), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset. Enamus brände taotleb lugupidamist. Inimhinge puudutab pigem armastust. Tööandja bränding: Tööandja bränding – strateegia, mis kasutab parimate töötajate leidmiseks ja hoidmiseks personalivaldkonna ja turunduse meetodeid. Kui margitoode ehk bränd luuakse tarbija peibutamiseks, siis tööandja bränd luuakse töötaja peibutamiseks Milleks? Värbamiskulu vähendamine. Parima võimaliku tööjõu selekteerimine. Töötajate hoidmine ja motiveerimine.
· Naudinguid on erinevat sorti · Vaid see, kes tunnetab (armastab) ilu, elab "elamisväärset elu" Aristoteles (384-322 eKr) õnnest Nikomachose eetika: · Õnn on "hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida · Aristoteles õnnest ja voorusest · Analoogia kunstnike (nt flöödimängija) funktsioonidega o Suurim hüve oma funktsiooni teostamine parimal viisil · Inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine · Seega, inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul · Õnn on "parim, kauneim, nauditavaim" o Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav sellised on loomutäiusest lähtuvad teod 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnn on teatud
paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane. Pikka proosat nimetati romaaniks. 1940.–50ndatel ilmusid sõja- ja põgenemisromaanid, mille puhul oli tegu teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukadu inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelaevalt või –laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. 1952 Arved Viirlaid “Ristideta hauad” räägib suletud, nõukogude okupatsiooni paines Eestist, kus ring tõmbub koomale algul end vabalt tundnud tegelaste ümber. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi, vaid indiviidi päästmisele, mis muutub üha lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksisteerivad entiteedid. Ilmar Jaks kirjutas lühiproosat. 22) Karl Ristikivi looming
poliitilise erakonna huve teenima. See peaks meile näitama millised valikud meil on. Ajaleht, film, fotograafia olid massikommunikatsiooni vormid, mis sündisid mehaanilisest taastootmisest. Benjamin kunst peab sisaldama midagi uut, muidu puudub väärtus. Kunstiteose vormistamine tehnoloogia kaudu. Kunst on massiliselt taasloodud. Benjamini suhe tehnoloogiaga futurism (1909 Itaalias, Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid). Esteetika pidi teenima poliitikat. Vesi fasismi veskile. Mehaaniline reproduktsioon : kunst on sõltumatu originaalist. Foto: algne materjal puudub. Selline uus kunst on mobiilne: saame seda kogeda tema sünnihetkest ja kohast kaugel, ühesõnaga igal pool ja paljude inimestega korraga. Originaalile rajatud kunstiga küll peab minema ise kohale selle kunsti juurde. Nt mp3/plaat jõuab meieni ise.Foto pole originaal. Samamoodi filmid kinos, televisioonis
Kogemuseksperimentteooriatulemus. Nõuanne filosoofidele: "Filosoofid ei tohiks sarnaneda ämblikele, kes enese seest lõnga välja ketravad (nii tegevat ainult dogmaatilised metafüüsikud). Ei tohiks sarnaneda sipelgatele, kes kriitikata materjali kokku tassivad. Sarnanegem mesilastele, kes koguvad ja korrastuvad!" Hoiatab kiirete üldistuste eest. Teaduslik süsteem. Globus intellectualis jaotatud kolmeks põhilõiguks, vastavalt inimhinge kolmele põhifunktsioonile: meelespidamine, kujutlusvõime, mõistus. Vastavalt rajanevad ajalooteadus (inimsoo mineviku uurimine, tundmaõppimine; erilist väärtust pole), poeesia (aitab rikastada inimelu, võib sisaldada väärtuslikke ja kasulikke tunnetusi), filosoofia (tõeline teadus; objektideks Jumal, loodus ja inimene; teaduslikult saab uurida vaid loodust ja inimest, viimast niivõrd, kuivõrd seotud loodusega). Loodusfilosoofia pooldaja
Ja kõik inimesed on võimalik jaotada nende kolme grupi vahel. Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil. Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale. Koopast pääsenuna pimestab päike hetkeks inimese ja ta ei saa kohe nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda
trooniv kristus müistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Vastavalt temaatikale näeme me reljeefidel tinglikke ja sümboolseid kujutisi, ei kujutatud igapäevast elu. Inimeste kehavormidele tähelepanu ei pööratud, piisas kui tegelane tehti äratuntavaks tingimärkide abil. Kõik tänapäeva inimesed ei oska keskaja kunstiteoseid nii lugeda, nagu keskajal (sümbolid) aga kindlasti vaimustab figuuride ilmekus, kirglikud tunded ja siiras jutustus. Mõneski kohas tuuakse välja inimhinge külgi, mis olid jäänud tundmatuks varasemale kunstile. Sageli kaunistas kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, geomeetrilised vormid nind ümber kujundatud ja stiliseeritud taime ja loomakujutise, mis mõjuvad siiski meeldivalt. 22.Romaani kujutav kunst. Arvukalt loodi romaani stiilis seinamaale, kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksaid piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad
rahvapärimuses romantilis-klassitsistlikus kõrgstiilis. Kui ilus, tekitas üleüldise hämmastuse, et sellise kõrgusega poeetiline lugu maarahhva hulgast. Kirjutas ka luulet, et tõestada eesti keele sobivust antiiksete värsivormide jaoks. Selle tõestuseks 1840 ilmunud piibu jutt - dialoogi vormis luuletus. Teada, et F ise oli kirglik suitsetaja, ülistab piipu kui head sõpra. Räägib sellest, et suits sümboliseerib õnne kiiret kadumist, inimhinge kõrgele püüdmist, sõprade kadumist jt. 8. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" ,,Kalevipoeg" Fahelmann pärandas eepose idee Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil plaan luua eepos proosavormis. Ent 53. Aastal tutvus K Soome eepose ,,Kalevala" saksakeelse tõlkega. See jättis talle niivõrd võimsa mulje, et ta otsustas ka eestlaste ,,Kalevipoja" luua rahvaluule vormis. Juba sügisel valmis 12 looga alg-kalevipoeg. Jätkas tööd ja ,,Kalevipoeg" hakkas esialgu
kogemuses peitus midagi püsivat ja tõelist. Luuletaja puhub elutusse objektimaailma elu sisse. Kunstnik ja luuletaja kui geenius. Eksistentsi mõte on leitav loomistegevuse kaudu. Kujutlusvõime määrab kunstniku andekuse. Loomine on jumalik tegevus. Selline oma maailma loomine on heas mõttes lapselik tegevus ja head kunstnikud säilitavad lapselikkuse ka täiskasvanu eas. Meid ümbritsev loodus on selle sama jumaliku vaimu väljendus. Loodus on parim inspiratsiooniallikas. Otsitakse inimhinge ja looduse hinge kokkupuudet. Hingestatud loodus. 14 & 15 21). Wilde, Oscar Dorian Gray portree ( teesid esimesel leheküljel!) & Krull, Hasso 2000 Suurlinnade pikk vari: Baudelaire, modernism ja… Vikerkaar 10/ 78–96 (KÜSIMUS: «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire.) Kunsti siht Immanuel KANTi järgi on eesmärgipäratuse vorm, mis taotleb tema enese olemasolu. Tal ei teeni muud eesmärki peale iseendaks olemise
mõistuspäraselt toimida · Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil (analoogia flöödimängijaga tema suurim hüve on pilli võimalikult hästi mängida. Elus võib olla erinevaid funktsioone (andeid), valime valdkonna, milles on potentsiaali, hüveline on see, kui selle parimal viisil välja arendame ja kasutame. Hea näide sportlase puhul hüpata võimalikult kaugele, joosta võimalikult kiiresti jne). · Inimhinge funktsioon mõistuspärane toimimine, see eristab loomadest. Inimese suurimaks hüveks on kõige mõistuspärasem toimimine kogu elu jooksul. Kas inimene on õnnelik või mitte, saab öelda tagantjärele, tegemist pole hetkeseisundiga. · Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim" naudingut pakub see, millesse on kiindutud, püüeldakse kõrgema poole, mis rakendab meie mõistust võimalikult suurel määral
15 · Armastus juhatab inimesele tema elu eesmärgi ja mõistus vahendid selle saavutamiseks. (Marcus Aurelius) · Osutada armastusele vastupanu tähendab muretseda talle juurde üha tugevamaid relvi. (George Sand) · Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) · Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus - egoismis. (A. Vinet) · Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) · Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) · Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) · Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) · Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad
Objektiivne ilu- ilu saladust otsitakse ilusast objektist endast. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmolist liikumist, kõik asjad on ilusad niivõrd kui nad on harmoonilised. Antiikajastul mõeldi, et ilu peitub arvulises vahekorras, matemaatikas. Teooriad: ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise (maailma looja) mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm. Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav - sellised on loomutäiusest lähtuvad teod. Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust.
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
Manilus on sarnane Zoroastrismile dualismi poolest, kuid need erinevad: Maniluse järgi on meie maailma vangla Zoroastrismis on maailm vajalik headuse lõplikuks võiduks Gnoosis ('teadmine') usund, milles on palju Manilus laenanud (nt. struktuus). Gnoosise tuumidee inimeses on jumalik element, mis pole jumalikkusest teadlik. Gnostitsistlik dualism erineb manuluse ja zoroastrismi omast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks (ebanormaalseks), vaimset aga jumalikuks ja heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - ,,valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini
mida Freudi isa äärmiselt ebapedagoogiliselt lubas lõhkuda. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud Hartman, Geoffrey 1992 1985 Freud tõlgendaja silmis Akadeemia 7/ 1451 1473 57 Foucault, Michel 1993 Nietzsche, Freud, Marx Vikerkaar 1/ 44 53 Freud, Sigmund1999 Inimhinge anatoomiast 432 lk A Brief Outline Of Psychoanalytic Theoryhttp://www.panix.com/~squigle/sva/psycho.html Krull, Hasso 1998 Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt. Keel ja kirjandus 9 10 24. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud, kasutatud Allikad:)
vaid just keelevahetuse ja kultuuriassimilatsiooni tagajärjel." Peame kaitsma oma emakeelt, sest Eesti on ainus koht, kus seda teha saab ja me ise oleme selle oskajatena parim reklaam oma maale ja rahvale. Pealegi on hea emakeeleoskus kasulik mis tahes võõra keele õppimisel. 2009. aasta 31. detsembri Postimehes räägib kirjandusprofessor Rein Veidemann keelest kui meie olemise kojast ja kõiksusest, meenutades saksa filosoofi Johann Gottfried Herderi öeldut: keel on inimhinge kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger, lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann: 2009). Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan ,,Fiammetta" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelased on 10 noort inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas,
Bütsantsis oli hiljuti taaselustunud maalikunst, selle uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Ottode õukonnas tõlgendati sama teemat skulptuuris. 10. saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhinge neid külgi, mis on jäänud tabamatuks varasema aja kunstis.11. saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Ei püüta kujutada ruumi ja detaile, oluline on haarav jutustus. 10. saj keskel hakati looma arhitektuuriga seotuid skulptuure. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadil. Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid Prantsusmaa kirikutel
· Hierarhia vastuolu. Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise · Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust. · Teoses "Predestinatsioonist" peab ta inimese · Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi. tahtevabadust seotuks kristliku usuga. · Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma · Jumal ei määra kedagi põrgu. lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku · Loomuste jaotusest algega. · Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui · G.Duby, Katedraalide aeg. 1999 Looja. lk 133-134 · Loomus, mis on loodud ja loob: jumalikud ideed.
kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
käsitlus heast ja kurjast on piisav või peaksime oma dogmaatikat ning maailmanägemist laiendama ning edasi arendama? Kui kristlik kuulutus pakub taolistele küsimustele piisavalt häid selgitusi, siis miks on nii vähe inimesi seda pühapäeviti kirikus kuulamas? Nii jõuame teoloogilise probleemini, millega käesolev töö tegeleb: Mida uut lisab Jungi käsitlus heast ja kurjast tavapärasele kristlikule käsitlusele? Kas psühhiaater ja analüütik, kes on pikki aastakümneid inimhinge uurinud, on leidnud midagi sellist, mida varem pole osatud märgata? Kui tuli Nietzsche ning väitis, et Jumal on surnud, siis pidi teoloogia sellele kuidagi reageerima. Kui tuli Sigmund Freud ning ütles, et usk on illusioon, mis tulevikus kaob, pidi teoloogia selle peale midagi kostma. Leian ka, et Jungi sõnumiga ambivalentsest Jumalast tuleb midagi peale hakata. Kui püüda leida vastust probleemile, miks paljude inimeste jaoks ei ole tavapärane kristlik
kogud, palju on ikkagi pagulusest, ja kodusmaaa igatsusest. ,,Põgenik" 1954. Seletada polegi mida, kogu täpselt niisugust teemat kannabki. Teadmine, et pagulus ei ole kõige kergem vaev hinges kanda. LOOMING: Luuletuskogud: Sonetid 1917 elurõõm ja armuküllus Eelõitseng 1918 puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose- ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliini-kogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet 8 15. G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,DEKAMERON" Boccaccio (14
Metafoori,võrdluse ,ja hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. ("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm
Iga inimene leidis oma saatuse... "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogoiin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. (Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli
kus lamas elutu Nastasja, "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogozin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu
koos Rootsi, kus kuni 1957ni Under Stockholmis Drottingholmi teatrimuuseumis töötas. Under suri 1980 25 september ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. LOOMING: Luuletuskogud: Sonetid 1917 elurõõm ja armuküllus Eelõitseng 1918 puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliinikogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet nr 15 15.1. M. Lermontovi elu ja looming ,,Meie aja kangelane" 15.10 1814 27.07 1841 Mihhail Jurjevits Lermontov sündis Moskvas. Ta elas koos emaga vanaema juures, ja pärast ema surma ostis
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma. Animistlikus faasis inimene mitte ainult ei usu inimhinge eksistentsi, vaid näeb ka igas loodusobjektis elusolendeid. Nõnda arvatakse, et kõik puud, taimed, loomad, linnud, kalad, kivid, jõgi, päike, tuul jne. on võimelised ratsionaalselt mõtlema ja rääkima. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (ba või bai), ja elujõud (ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast alles pärast tema surma
Iga inimene leidis oma saatuse... "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogoiin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. (Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast
muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Kubism - Kuubist lähtuvale kujutamine, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju, geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus Skulptorid- Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, Viljandi Vabadussõja monument. Eduard Viiralt- "Kabaree", "Põrgu." vabagraafik. Muusika: Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskusteks Tallinn ja Tartu. 1919. aastal loodi Tallinnasse konservatoorium ja Tartusse Kõrgem
Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on hea ja keskkond muudab ta õnnetuks, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on küll hea, aga vastuoluline ja sealjuures irratsionaalne. Inimhinge mõjutavad hetketunded, tujud, instinktid. Me võime teada, mis on hea ja õige, aga siiski käituda. valesti. 1865 saab valmis ,,Kuritöö ja karistus". 1868 ilmub ,,Idioot". Romaan ,,Sortsid", ,,Nooruk". Viimaseks teoseks on ,,Vennad Karamazovid". Siberis sunnitööl olles kohtus kauni naisega, kellega ka abiellus. Naisel oli aga tervis korrast ära, põdes tuberkuloosi ja suri pärast Peterburi naasmist. Dostojevski rahaline olukord oli kehv, ka vend oli surnud ja
Iga inimene leidis oma saatuse... "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogoiin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. (Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
