Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev. Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse. Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi. 4 Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni. Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest
x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon.
milles uuritavad asuvad või etnograafiliste objektide kogumitest jne See viib otsese vajaduseni näha ja eristada tegelikkuse erinevaid tasandeid. Kvalitatiivse uurimuse valimivõtu tasandid Kvalitatiivse valimi koostamise hõlbustamiseks tuleks tegelikkus liigendada erinevateks üldkogumiteks. Väga üldiselt liigendades võib välja tuua meid ümbritsevas elutegelikkuses 4 põhilist üldkogumit: 1. Materjalid 2. Indiviidid 3. Ühiskondlikud fenomenid 4. Ühiskondlikud struktuurid 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Iga üldkogumi moodustavad mingi ühistunnusega nähtused või objektid. Materjalide kogum hõlmab näiteks kõik etnograafilised esemed, dokumendid, pildid, andmekogud jne. Indiviidide kogum hõlmab inimesi ja nende sisemisi nähtusi. Ühiskondlike fenomenid kogum hõlmab näiteks inimrühmi,
Sofistid käsitasid teadmisi ja oskusi, mida nad õpetasid, niiöelda kõlbeliselt neutraalsetena. Need pidid aitama inimesel endale ühiskonnaelus seatud eesmärke saavutada. Kuid sofistide õpetus ei paistnud püüdvat määratleda seda, millised eesmärgid on head ja millised on halvad. Protagorase järgi paistavad ju kõik väärtushinnangud relatiivsed olevat, sest iga indiviid on enda jaoks kõigi asjade mõõt. Ning indiviidid võivad asju muidugi erinevalt hinnata. Sofistide poolt õpetatavad teadmised ja oskused pidid aga olema kõigi poolt rakendatavad sõltumatult sellest, mida konkreetne indiviid heaks või halvaks pidas. 2. Sokratese käsituse kohaselt polnud tema poolt pakutava hariduse sisuks mitte mingi lõplik, piiritletud rakendusalaga oskus, vaid pigem teatud üldise intellektuaalse hoiaku kujundamine.
(aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa. Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt: SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma, mille võrra
Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja intsitutsioonid. Laimeas tähenduses nimetatakse sageli poliitikas igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmärgiks on ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majanduspoliitiline
saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll McClellandi järgi: Ettevõtja roll seisnes McClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Birch jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikettevõtetes. Rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust. Ka poliitikud ja avalik sõna pöörasid tema teesidele tähelepanu.
a võiks nimetada uid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse alused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse oengu põhjal)? made huvide eest e tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet 1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus) a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab: a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c
Orgaanilised intellektuaalid. Need mis otsustavad tsiviilühiskonna saatuse üle. intellektuaalideks saadakse sotsiaalse rolli kaudu. Põhimõtteliselt kõik inimesed on intellektuaalseteks püüdlusteks võimelised, aga nendena eksisteerivad ühiskonnas ainult mõned. Poliitikud, juristid aga ka teatud kunstivald, ajakirjanikud, teatud meediaväljaannetes. Gramcsi järgi orgaanilised intellektuaalid on silmapaistvad indiviidid. Oluline täiendus: kahe autori ühistöö (Eaclau, Mouffe) Diskursus - millestki kõnelemise viis. Toovad näite, kuidas laotakse müüri. kaks meest laovad müüri, üks küsib tellist, teine annab, ja paigutab müüri. On olemas teatud tegutsemise viis, aga on ka teatud keelekasutus. Tähendusstruktuur, mis seob teatud tegevusi. Üks saab aru mida teine ütleb ja teine vastab talle. Kui me kõnnime tänaval ja lööme ümara kujuga objekti, siis me teeme sama liigutust
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatalse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ja kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Institutsioonipõhine definitsioon, nt lastekodud, hooldekodud jne? 1 Esmakordselt võeti sotsiaalpedagoogika mõiste kasutusele Saksamaal 1844, K. Mageri ja A.Diesterwegi poolt
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega
rühmade hulk, toimib indiviidivalikul baseeruv evolutsiooniprotsess kiiremini kui rühmavalikul baseeruv. Tänapäeval rõhuv enamus biolooge rühmavaliku teooriat ei aktsepteeri ja asuvad seisukohal, et looduslik valik toimib siiski isendite, mitte rühmade tasemel, soosides isendeid, kes suudavad produtseerida rohkem järglasi (levitada oma geenikoopiaid) kui seda suudavad teised indiviidid. Rühmavalik võib kõne alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel (teatud väga spetsiifiliste ja harvaesinevate tingimuste paikapidamisel) ja omab evolutsioonis väikest tähtsust. Klassikalisest valikuteooriast piisab – Kriitikud juhtisid pealegi tähelepanu sellele, et enamikku nendest näidetest, mis Wynne-Edwards oma teooria tõestuseks tõi, saab kergesti ära seletada ka klassikalise indiviidivaliku abil.
osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C) 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id) 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G)
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
o Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 7 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: kuidas rikkus akumuleerub kuidas inimesed kulutavad oma raha See on küll ka kahtlemata oluline küsimus, kuid ometi ei saa seda pidada majandusteooria põhiprobleemiks. Mis saab näiteks siis, kui inimesel ei ole raha, mida kulutada? kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla et ressursid on piiramatud Tagasiside Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil. Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja intsitutsioonid. Laimeas tähenduses nimetatakse sageli poliitikas igasugust kollektiivset tegevust, mille eesmärgiks on ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majanduspoliitiline
majanduslikud muutused (Smock ja Gupta 2002). Kultuuriliste muutuste juures on üks olulisemad tegureid individualismi kasv, mille puhul indiviidid muutuvad oma eelistustes ja valikutes üha enesekesksemaks ning oma isiklikke huve järgivaks (Beck ja Beck-Gernsheim 2002). Selle
Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 58. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Näited Protestitakse ühiskonna vastu. Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimestekuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt. 59
sotsiaalne konstruktsioon ja teiselt poolt kuulub ta ka loodusesse ja esindab neid keskkonnatingimusi, kus seda keelt räägitakse. Keele kaudu tuleb esile ka ühe või teise rahva eripära. Herder seob selle teema ka loodusliku kontekstiga ja mittekultuurilise valdkonnaga. Keel on tema jaoks nagu alusjõud ja kõige algupärasem nähtus inimühiskonna puhul. Herderi arvates on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne.
Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 15. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga
liiale aheldunud lookustes. Geeni triiv ehk "geneetilis-automaatsed protsessid" on alleelide sagedused, niii fikseerumine kui kadumine populatsiooni genofondist, võib toimuda täiesti juhuslikult. Geeni triiv on sarnane näiteks asutaja efektiga, ta on oluline just väikestes populatsioonides. Varieerumine suur väikeses populatsioonis ja väike suures populatsioonis. Ristumise tulem sõltub juhusest. Efektiivne populatsiooni suurus: Mitte kõik indiviidid ei anna oma gameete järgmisele põlvkonnale. Efektiivne populatsiooni suurus ongi nende indiviidide hulk,kes seda teevad. Kui sooline suhe on võrdne ja kõikide indiviididel on võrdne tõenäosus paljunemiseks, siis Ne = N. Populatsiooni efektiivset suurust vähendavad näiteks järglaskona arvukus, populatsiooni lained või kattuvad põlvkonnad. Populatsiooni lained: Populatsiooni suurus võib lühiajalöiselt oluliselt muutuda, samal ajal kekskmine jääb samaks
Esialgu kuni 2003 aastani suurenes riigis töötus, aga Bushi ametiaja lõpuks vähenes töötus siiski 4.7 mln võrra. Tervishoid Juulis 2002 lõpetas Bush USA rahastamise UNFPA-le(ÜRO rahvaste populatsiooni fond). Bushi sõnade kohaselt lõpetati toetused seetõttu, kuna UNFPA toetab sundaborte ja steriliseerimist Hiinas Bush pooldas osalist Sotsiaalturvalisuse privatiseerimist, kus indiviidid saaksid osa oma sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele. Surmanuhtlus George W
ei ole võimeline ülesandeid täitma, tegemist on enesekaitsega). Väga selgelt on läbipõlemine seotud ka töötingimustega. Terviseedendus õpetada inimesi tervislikumalt käituma. Kujundatakse riiklikku tervisepoliitikat. Ervist toetavaid keskkondi. Ühiskonnas osalemise aktiveerimine. Isiklike oskuste arendamine ja vastavalt vajadusele orienteeritakse ümber terviseteenused. Mõjutatda poliitilisi otsuseid ni tervishoiu süsteemis kui ka väljaspool seda. Nii näiteks indiviidid kui grupid oleksid kindlustatud töö olemasolu ja elamistingimustega, et tervislikud valikud oleksid kergeimad valikud selleks siis kindlustataks ehariduse kvaliteeti, keskkonna kvaliteeti ja hariduslike propagandasid. Sotsiaalsete võrgustike arendamine. Sotsiaalselt tundlike gruppide tervishoiuteenuse tagamine. Mikrotasand on seotud eelkõige väikeste tasanditega, on kõige pisem.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus. Viimane eeldas aga seda, et oleks olemas hästikorraldatud ühiskond. Oma õnneliku polis`e mõistega pidaski Platon arvatavasti silmas ühiskonda ja riiki, mis tänu lõhestavate vastuolude puudumisele ja ühtsusele toimib tervikuna ilma tõrgeteta. Niisugusest ühtsest ja hästitoimivast polis`est peaksid mõistuslikud indiviidid Platoni hinnangul olema huvitatud isegi siis, kui see nõuab neilt osade oma soovide mõistlikku ohverdamist. Platoni holistlik käsitlus indiviidi ja sotsiaalse terviku vahekorrast on andnud ainet Karl POPPERILE tema tuntud teoses “Avatud ühiskond ja selle vaenlased” käsitleda Platonit “suletud ühiskonna” esimese ideoloogina. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja siit tulenevalt selle
(Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: 27 o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr
Lakatos jagab pigem popperi seisukohta, et teadus on ikkagi vigadele allutatud sõdikas lähenemine tõesele pildile maailmast. Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat
edastamine (meedia) --> sõnumi vastuvõtt (vastuvõtja) --> sõnumi tõlgendamine (v) --> vastuvõetud sõnumi vormistamine (tagasiside) --> vastuvõetud sõnumi tõlgendamine (t) Turunduskommunikatsioon • Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon – informatsioon) Turunduskommunikatsioon- protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks; kommertseesmärke toetav teabevahetus Vahendid, millega turunduskommunikatsiooni läbi viiakse: · Reklaam · Isiklik müük – auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused · Suhtekorraldus
.� Võimuvajadus - vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, eriti nii, kuidas nad muidu ei käituks. .� Kuuluvusvajadus - soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kolme vajaduse teooria 2 .� Osalus- ja võimuvajadused kipuvad olema tihedas seoses juhtimisalase eduga. Parimail juhtidel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. .� Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi võistluslikele ja ihkavad suhteid,millele on omane kõrge vastastikuse mõistmise tase. Kõrge saavutusvajadus .� Kõrge saavutusvajadusega inimesed eelistavad töökohti, kus on kõrge isiklik vastutus, tagasiside töö tulemuslikkuse kohta, mõõdukad ebaõnnestumise riskid Ootuste teooria —Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab
mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 71. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt 72. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? .
● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid) Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International
võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. · turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents, mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas. · segamajandus Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi
keskmine tarbimiskalduvus APC ning pikal perioodil on tegemist konstantse keskmise tarbimiskalduvusega APC. TRUE 2. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on kujul C=C0+cYd, siis tarbimise piirkalduvus on:c 3. Kui jõukus ja tulud pikal perioodil mõlemad suurenevad, siis elutsükli hüpoteesi kohaselt keskmine tarbimiskalduvus: on konstantne 4. Modigliani elutsükli hüpotees lähtub eeldusest, et indiviidid kujundavad oma tarbimist lähtuvalt eluea jooksul saadavast sissetulekust, kusjuures tarbimise kujundamisel võivad indiviidid nii laenata kui ka säästa. TRUE 5. Elutsükli hüpoteesi (mudeli) kohaselt eeldatakse, et kühiperioodil vastab madalamale sissetulekule väiksem, madalam keskmine tabimiskalduvus ja pikal perioodil on tegemist konstntse keskmise tarbimiskalduvusega. FALSE 6
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
seevastu on nad lisanud uue dimensiooni, mille alusel meediume eristada: interaktiivsuse määra. Suurema interaktiivsusega on need meediumid, mis võimaldavad pidevaid teadlikke valikuid ja kasutajapoolseid vastusõnumeid. Meediakasutuse liigitamine: 1) Kodus või väljaspool kodu? 2) Individuaalne või kollektiivne kogemus? 3) Avalik või privaatne kasutus? 4) Interaktiivne või mitte? (lk 30) 13. Massi mõiste Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise.
- Töö ja vaba aeg tuleb teineteisest lahus hoida. - Oma töö tuleb kujundada meelepäraseks - Tööalaseid probleeme arutada kindla inimesega. - 116. Teema 4 1. Mis on loovus? - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod& Cropley, 1989). - alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. - protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu, T.Rickards, 2007). o Idee on uus o ja kasulik - võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. - suunatud uudse kujutluse rakendatavusele -probleemide lahendamine uuel viisil. - kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid
sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda emotsionaalne seotus, vastastikune sõltuvus ja vastutus. Selle definitsiooni kohaselt võivad end perekonnana määratleda indiviidid, kes pole bioloogiliselt ega seadusliku lepinguga seotud, lastetud paarid, üksikvanemad ja kasulapse hooldajad, kui nad täidavad eelpool nimetatud tingimusi ja töötavad loodud suhte püsimise nimel. 1.2. Leibkond Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed). 1.2.1. Eesti leibkonnad Keskmiselt on leibkonnas 2-4 liiget. Kellegagi koos elab Eesti elanikest umbes kaks
mõlemas suunas, iga kommunikatsioonitegevuse puhul nimetatakse täpselt selle osapooled ja arvestatakse keskkonna muutumisega. Avalike suhete puhul on oluline, et teataks millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mi son organisatsioonile oluline. Need grupid sõltuvad omakorda organisatsiooni liigist kui ka kontekstist millega, seoses neid käsitletakse. Stakeholder'ite teooria Sihtgrupid on need grupid või indiviidid, kellega organisatsioon üksteist vastastikku mõjutav ja vastastikku sõltub. Seega on sihtgrupiks iga indiviid või grupp, kes mõjutab või on mõjutatav organisatsiooni tegevuste, otsuste või eesmärkide kaudu. Sihtgrupid võivad organisatsiooni tegevusele kaasa aidata või seda takistada. (Gibson2000). Freeman defineerib sihtrühmi kui gruppi või indiviidi, kellel on organisatsiooniga
· Põllumajandus- ja maareformi mõju kestab senini · 1996-2008 reformide elluviimine, turumajandusega kohanemine, EL-iga liitumine ja CAPi põllumajanduspoliitika rakendumine · Alates 2009.a. üleilmne toidukriis, majanduskriis, finantskriis 1.4. Põllumajandusettevõtte olemus ja koht põllumajanduslikus tootmises Ettevõte kui keeruline sotsiaalne süsteem, mille puhul: 1. Käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid 2. Tootmistegureid kombineerides toodetakse teatud hüvesid ja osutatakse teatud teenuseid 3. See on alalises vastastikuses seoses keskkonnaga 4. On pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja ise neid mõjutades 5. Määrab ise oma eesmärgid 6. Suunab kogu oma tegevuse turuvajaduste rahuldamisele Vastavalt Äriseadustikule: - ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing
Rahvusvahelise õiguse subjektideks on: Riik Rahvusvahelised organisatsioonid – pikemaks ajaks kas riikide või riikide rahvusvahelise õiguse subjektide poolt poliitilise või muude eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelise õiguse alusel loodud iseseisvate organitega varustatud ühendus, mis on võimeline omama lepingupooltest erinevat tahet ning seda iseseisvalt läbi viima. Indiviidid – tal on õigussubjektsus vaid siis, kui talle on otseselt suunatud üks riikide poolt vastu võetud rahvusvahelise õiguse norm (nt. Euroopa inimõiguste konventsiooni normid või Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi normid). 4) Rahvusvahelise õiguse tagamine. Kuigi rahvusvaheline õigus on see. Mida tema subjektid peaksid järgima vabatahtselt, on selles õiguskorras olemas meetodid, mis aitavad „pool-vabatahklikule“ järgimisele.
regionaalse arengu taset, tõhusamat keskkonnakaitset ja üldise elukvaliteedi paranemist. Kinnisvaraturu täielik vabastamine võimaldab vältida hinnamoonutusi, fiktiivseid tehinguid ja korruptsiooninähtusi selles valdkonnas. INDIVIID ÜHISKONNAS. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia. Kõrgema sotsiaalse staatusega indiviidid ja grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse (neil on olemas: rikkus, relvajõud, teatud päritolu, nahavärvus jne.) Madala staatusega inimesed ja rühmad on ühiskonnas aga tõrjutud seisundis. Sotsiaalset tõrjutust võivad põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või arengupuuded. Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.
seadus, mis peab tagama, et tagada igaühele maksimaalne vabadus (kõrge väärtus), sellisel viisil, et igaühe vabaduse piiriks on iga teise võrdväärse vabaduse piir. Kui vastuolus sellega, siis pol see mõistuspärane. Täiendav õigustus on see, et õigusriik on parim vorm, kus saab inimene oma eeldusi arendada. See kuidas õiguskord tekib ja toetub, siin ta baseerub ühiskondlikuteoorialepingule. Loomupärane seisund on ohjeldamatu vabadusekord, mis pole hea üldiselt. Vabad indiviidid lelpivad kokku vabaduse piiramises. Ehk siin ollakse nõus oma vabaduse piiramisega. Kuues väide. Vajalik on rahusvaheline õigus. Riik allutatud kellegi teise survele ja vabdusets ilma jäämine? Õigusriikliklust laiendada teistele riiklidele. 1795- igavene rahu. Rahvusvahelisuse organ. Riikide vahelise tüli lahendamine, ilma et tuleks sõda. Maailmaajaloo telos on rahvusvaheline õigus/rahvastevaheline õigus. Seal inimesed ei saa
seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine o Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. See hõlmab järgmisi valdkondi: riigi majanduskasvu määr erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga
Sõltuvalt sellest, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid, või hoopis A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. · Hemofiilia seda põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. · Värvipimedus inimesel on värvuse tajumine põhjustatud kolme valgust neelava valgu poolt: rohelist ja punast valgust neelavaid valke kodeerivad geenid asuvad X kromosoomis, sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on aga autosoomis. Ükskõik millise valgu defektsus põhjustab värvipimedust, kuid levinum on võimetus eristada punast ja rohelist värvus. Selle defekti all kannatab ligi 10-15% mehi ja alla 1% naisi.
Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja mutatsiooniteooria kuningakepi näitel. Mutatsioonide kandjaid nimetatakse mutantideks, kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud). Mutageen loetakse mõjurit, mis on kvalitatiivse toimega: ka väga väike mutageeni doos võib põhjustada mutatsiooni. Mutageenid jaotuvad kolme suurde rühma: 1) bioloogilised (iseeneslikud vead DNA vormistumisel, viirused viiruste paljundamine rakus, alkaloidid
asetuse peale surume. Kumma tee valiksid sina? Kumba kvaalide mõistet oled sa "alati meeles pi- danud" ja mis suunab sinu kujutlusvõimet, kui sa mõtiskled teooriate üle? Kui sa oled nõus, et la- 9 Traditsioonilise nõude võime päästa eeldatavasti privaatsete ehk subjektiivsete kvaalide ignoreerimisega ning alati avalikest maitsetest rääkimisega näiteks olgu Maxwell House'i kohvi avalik maitse, mida nii Chase kui Sanborn pea- vad muutumatuks. Võib öelda, et indiviidid omandavad maitse sellise avaliku maitse jaoks. 14 hendus ei ole ilmne ja eriti kui sa kaebad, et see pealesunnitud valik lööb lahku kaks aspekti, mida sa eeldasid olevat sinu eelteoreetilises mõistes ühendatud, siis toetad sa minu väidet, et harilikus "rahvapsühholoogias" puudub kvaalide mõistel kindel vundament. Kui me mõtleme neist viisidest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
