SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule (töötuks jäämine) Klassikalisel heaoluriigil on 2 tunnust: 1) toimub ressursside ülekandmine 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik (mudel) (Skandinaaviamaades) Iseloomulik: 1) sotsiaalsed hüved peaksid olema kättesaadavad kõigile kodanikele/inimestele; 2) peamiseks heaolupakkujaks on riik, mistõttu nendes riikides on kõrged maksud / astmeline (progresseeruv) maksusüsteem; 3) pension tagatakse ka neile inimestele, kes pole elu jooksul palgatööd teinud. Liberaalne heaoluriik (USA) Iseloomulik: 1) palgad kõrged ja maksud madalad; 2) lähtutakse põhimõttest, et igaüks on oma õnne sepp;
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asume...
nemad soovisid ja jõuline meetod ei tule kõneallagi, kuna sa oled nende ees tänuvõlglane. Provintsi sisenemiseks läheb sul vaja asukate abi. Näiteks Prantsusmaa kuningas Louis XII vallutas Milano ja kaotas selle kiiresti. Esimesel korral tuli hertsog Ludvico Louis´lt Milano äravõtmisega toime omal jõul, sest Louis´le linna väravad avanud kodanikud pettusid oma arvamuses, et tuleb parem uus kord ja uued pakutavad hüved. Sellest sõjakärast piisas, et Louis XII loobus Milanost. Hiljem kui Louis oli ennast tugevdanud nõrgemates paikades Milanos, kuna mujal olid ülestõusud, tuli Milano tagasivõitmiseks Prantsusmaale vastu astuma terve maailm, misjärel tema vägi Itaaliast välja löödi ja purustati. Kuidas oleks võimalik olnud püsima jääda Prantsusmaal teistkordsel võimalusel? Mis põhjusel Prantsusmaa jällegi lüüa sai?
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhili...
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised ...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
Eksamiküsimused organisatsiooni käitumises 1. Organisatsiooni mõiste. Org. on teadlikult kordineeritud sotsiaalne ühendus mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni käitumine. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemist org. üksikisikute või rühmadena, mis püüab määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Org. käitumisele on omased teadusele omased eesmärgid: a) süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes, b) Aru saada miks inimesed just käituvad nii nagu nad seda teevad, c) ette näha alluvate soovitavat ja ebasoovitavat käitumist, d) kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kui inimesed ühinevad tekib vajadus eestvedamisel ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb vastavalt oma võimetele liidriks. Nii kujunebki välja org. s...
Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4
kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides. [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata reklaamile: 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks; 2) lastele suunatud ürituste ja huvihariduses osalemise ning edasiõppimisvõimaluste kohta; 3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele. ASJAÕIGUSSEADUS § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 51
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi ...
Nagu varasemalt tutvustatud, siis seda plaanime teha läbi väga konkreetsele kliendile suunatud toodetega, st tudengisärkidega. Teiselt poolt on turul olemas juba huvitava välimusega tooteid, mis tudengitele meeldivad, kuid need ei ole üliõpilastele tasuta kättesaadavad, vaid tegemist on tavapäraste riidefirmade toodanguga. Seetõttu usume, et oleme leidnud üsna huvitava nissi, kus sisuliselt konkurents puudub. Ettevõttel on olemas olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ning konkurentsieelis tulenevalt sihtgrupi hästi tundmisest ning heast kontaktvõrgustikust. Võimekus jõuda oma toodetega tudengiteni paneb aluse meie ärile, sest see teeb võimalikuks reklaami müümise ettevõtetele. See, et me oleme ise aktiivsed tudengiorganisatsioonide liikmed ning omame tutvusi mitmetes erinevates organisatsioonides ja ülikoolides, on kindlasti meie meeskonna tugevuseks. See võib olla üks võtmetähtsusega
aasta kohtumisel Madridis osana ühisrahale ülemineku ettevalmistustest. Euro tähise valikul võeti eeskujuks Kreeka tähestiku täht epsilon (). See on ka ladina tähtedes kirjutatud sõna ,,Euroopa" esimene täht; selle kaks paralleelset joont sümboliseerivad stabiilsust Euro see on kõige käegakatsutavam tõend Euroopa integratsioonist. Euro on ühisrahaks 17 riigis 27st ELi liikmesriigist ning seda kasutavad iga päev umbes 332miljonit inimest. Ühisrahast tulenevad hüved on koheselt selged kõigile, kes reisivad välismaale või teevad sisseoste teistes ELi liikmesriikides hallatavatel internetilehekülgedel. Ühisrahaga kaasnevad mitmed eelised, nagu kõikuva vahetuskursi ja valuutavahetusega kaasnevate kulutuste kadumine. Ettevõtetel on sel viisil kergem tegeleda piiriülese kaubandusega, majandus on stabiilsem ja kasvab ning tarbijatel on rohkem valikuid. Ühisraha julgustab inimesi ka reisima ja teistes riikides sisseoste tegema
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3. tööülesannete kirjeldus; 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5. töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6. muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7. aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8. töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) 9. puhkuse kestus; 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 18. Summeeritud tööaeg, mis see on
(konspekt ei seleta kumbagi mõistet selgelt, kontrollisin Google’ist) 115. Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul? Tarbijarent on tarbijate tegeliku maksevalmiduse ja reaalselt makstud raha vahe (summeerituna üle kõigi tarbitavate hüviste). 116. Kuidas aitab tarbijarent hinnata avaliku sektori projektide kasulikkust ühiskonnale? Kui teostada projekt tasakaalus eelarve tingimustes, siis jäävad indiviididel saamata mingid muud avalikud hüved ja nendest saadav tarbijarent tuleb projekti kasulikkusest (tarbijarendist) maha arvata - nii saab valida kõige kasulikuma projekti (vahe on kõige suurem). Maksude arvelt rahastades tuleb välja selgitada loobutavate turuhüviste tarbijarendi suurus ja sellega projekti kasulikkust võrrelda. 117. Mis piirab ühiskonnale kasulike avaliku sektori projektide teostamist? Projektide teostamisel ei piisa sellest kui projekt on kasulik, vaid piiratud ressursside
Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalised hüved on nt esemed või õigused asjale - kohaldatakse asjaõigust. Mittevaralised on nt autorsus, millega võivad kaasneda varalised õigused/kohustused. Kriminaalõiguses võib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. JURIIDILISED FAKTID: MÕISTE JA LIIGID Juriidilise fakti mõiste Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega
Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine 1. poolte andmed 4 2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3. tööülesannete kirjeldus 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja maksed 6. muud hüved, milles on kokku lepitud 7. tööaeg 8. töö tegemise koht 9. puhkuse kestus 10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (viitena) 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 12. viide kohaldatavale kollektiivlepingule Töötaja teavitamise erijuhud -seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine -tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus -konkurentsipiirang -saladuse hoidmise kohustus -kaugtöö tegemine -renditöö tegemine
Kaasamine. Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve, keda ettevalmistamisel olev otsus puudutab. See peab olema kooskõlas eetika ja demokraatia üldiste põhimõtetega. Loeng: Olulised mõisted: · Avalik huvi - avalikkuse seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. · Avalik hüve · Avalik teenus · Kaasamine - 1) Ühenduse tegevus, mille sihiks on paremini rakendada ja aktiveerida liikmeskonda, sihtrühma või tagalat oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel. Mõnikord vastab ingliskeelsele terminile mobilisation
Valmistoodangu toote omahind on: 4.3 Müügiprotsess Tulud on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu kaupade (toodete) müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud : 1. Olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; 2. Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; 3. Tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; 4. Tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; 5. Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Enamikel juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved ostjale üle samaaegselt juriidilise
ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam).
Osutavad teatud teenuseid, nt rahvusraamatukogu, eesti pank, rahvusringhääling. Nende tegevuse üle teostatakse üldjuhul riiklikku järelvalvet. Tänapäevased õiguskorrad käsitlevad õiguskorra subjektidena kõiki inimesi. 19.11.2013 ÕIGUSE OBJEKT · Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Kõige üldisemaks õiguse objekti iseloomustavaks kategooriaks on hüved. Õiguse objekt peab pakkuma alati midagi positiivset õiguse subjektide jaoks. · Õiguse objekti võib määratleda esemena, mis kujutab endast hüve, mis võib alluda õiguslikule allumisele isiku poolt. · Nendeks hüvedeks saab olla kõik see, mida õiguse subjektid saavad omada, omandada, sh mida nad saavad käsutada
ajastu kodusõdades. Senine Leegioni tähtsus muutus peaugu olenematuks, kuna ühed ja samade leegioni allüksused-kogordid olid kodusõdade käigus mööda Impeeriumi maid laiali paisatud. Vaatamata sellele, et IV saj. Ida-Rooma oli paremal majanduslikul järjel, kui seda oli ta Lääne naaber, ei suutnud riik palgalist regulaarväge endale enam lubada. Selle tulemusena kadusid algul erinevad leeginääridele garanteeritud hüved ning ka seejärel ka palk. Kunagised sõdurid olid sunnitud ennast ise elatama hakkata ning muutusid talupoegadeks. See protsess kulgus aeglaselt ning lõppes umbes VII saj. Nagu eelpool öeldust aimata võib jäid Bütsantsi regulaarväe sõjalised omadused Vana-Rooma legionääride kõvasti alla. Distsipliin käis alla, relvastus halvenes ning professionaalse raskejalaväe osakaal, selle kulukuse pärast, tunduvalt vähenes, asendudes ratsaväega. Võrreldes
· Vandenõuteooria avamus et mingi väike grupp inimesi teeb enamike inimeste teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu. Vandenõuteooriaid ei võeta sotsiaalteadustes enamasti tõsiselt. V Töö ja majandus · Majanduse kolm aspekti uuritakse enamuses kahte esimest (viimane kultuuriuuringutes) o Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine o Toodetud hüved jaotamine ja vahendamine o Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine · Majandussektorid o Primaarne hankiv sektor, nt. põllumajandus või maavarade hankimine o Sekundaarne primaarse sektori poolt loodu töötlemine, kaupade tootmine, ehitus o Tertsiaarne kaupade müük, teenused, inimestele toimetamine · Majandussüsteemid ühiskondi saab eristada ka majanduslikest aspektidest.
Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist, aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist. Kui oled tunnistatud surnuks, aga oled elus, siis kohtu kaudu. Aga selle surnuks olemise ajal tehtud tehingud on kehtivad. Näiteks naine abiellus uuesti, see abielu on siis kehtiv. Kui surnud, saab vara ka pärida, seni kuni kadunud vms, siis saab ainult hooldada jne. Esemed on asjad ja õigused ja muud hüved. Loomad on esemed Eesti seaduste mõistes. Lehma müüd nagu kappi põhimõtteliselt. Nende väärtus on alati turuväärtus. Vaikimist loetakse nõusolekuks OÜ saab hääletada elektroonsel teel. Kui omanik või osanik ei vasta või ei häleta, siis loetakse negatiivseks. Teine võimalus on pärimine kui te avaldust loobumiseks ei esita, siis sa pärid. Võid esitada avalduse loobumiseks. Kulutused · Vajalikud tuleb hüvitada · Kasulikud võib hüvitada
Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt
kajastatakse bilansis eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama
registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 34. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest?
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, ...
puhkepäevale, tuleb töötasu välja maksta eelneval päeval. Töötasu lepitakse kokku brutosummana (peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed). Tööandja makstavad maksud ja maksed on : sotsiaalkindlustusmaks ja töötuskindlustusmakse. Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed on : tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega. 6) Muud hüved Muude hüvede andmine töötajale peab leidma kajastamist töölepingus juhul kui pooled on selles kokku leppinud. Nende töölepingus esitamise kohustus on eelkõige töötaja kaitseks. Töölepingus fikseeritud hüvesid on töötajal õigus nõuda. Nt. tööauto kasutamine, mobiili kasutamine. Töötaja ei saa neid küsida rahas, küll aga võib spordiklubi kaardi hüvitada vms... Need ei lähe töötaasuna arvesse. 7) Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded e
Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt
ainult eestkostja nõusolekul. Elukoht- igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, millega inimene on isiklikult ja majanduslikult enam seotud. Õigussuhte objektid- nimetatakse nähtus, millele on õigussuhte subjektide õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige: Asjad Mittevaralised hüved (nt autoriõiguse tasu) Subjektide tegu (tegevus vs tegevusetus) Tegevuse tulemus/tagajärg Juriidilised faktid: on asjaolud, mille puhul õigusakt kulub rakendamisele. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis
Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde. Surm tähendab hinge eraldumist kehast. Ent see ongi ju see, millega filosoofid igapäevaselt tegelevad keha juhib hinge õigelt kursilt kõrvale ning läbi tajude ning ihade teeb keha hinge jaoks tõeni jõudmise keerulisemaks. Kui hing saab eraldatud keha ihadest, on filosoof jõudnud pärale tõeni. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu
aktsepteerimist · Juhtkomiteed ja avalikud/riiklikud organid, kes peavad vastutama abiasutuste poliitika eest, näivad koosnevat inimestest, kes esindavad või aktsepteerivad kehtivat süsteemi, mitte rõhutud või ebasoodsas seisundis olevate kogukondade klientidest või esindajatest · Sotsiaaltöö professionaliseerumine viib selleni, et sotsiaaltöötajatele omistatakse status, sissetulek ja mud erialaga kaasnevad hüved, millega toetatakse nendepoolset status quo aktsepteerimist ja nende tegevust igasuguse probleemistiku kriitilise analüüsi tagasilükkamist. Samas on radikaalsete teooriate ja traditsioonilise sotsiaaltöö vahel palju ühist, nt: · Mõlemad aktsepteerivad seda, et ühiskond aitab kaasa isiklike probleemide tekkimisele, · mõlemad näevad suhet inimese ja ühiskonna vahel transaktsionaalsena (interaktiivne, vastastikune)
tema arvates olid need asjad ohtlikud ning kiirelt oma väärtust minetavad. Ainult see rahulolu, mida tekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb
käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerum, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega e õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle likivdeerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla- asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu või tegevusetus, tegevuse tulemus. Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad, loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse loomingu teosele. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu, tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS
õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed eraldi toimiva kohtuvõimu ees. Kui keegi meist sooritab väärteo, tuleb tal võrdselt kõigi kodanikega selle eest ka vastutada. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile nii loomulikud, et me tihti ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799
viise: psühholoogilist, sotsiaalset ja majanduslikku ning muudab töö motiveerimise juhtidele keeruliseks.J.Stacy Adamsi võrdsuse, õigluse, erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga.Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv tunnetab õiglust, jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Lõppmõju võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline, sisemine kui väline: sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkussisemise
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
Bioloogiliselt tugevam soopool Bioloogiliselt nõrgem soopool Keskmine eluiga Kõrgem Madalam Investeering järglastesse Suurem Väiksem Vastupidavus Suurem Väiksem stressisituatsioonidele Aheldunud pärandumine, geenivahetus, kromosoomiteooria. Thomas Morgan ja tema äädikakärbsed. Äädikakärbe hüved uurimisobjektina Lihtne kasvatada Kiire põlvkondade vaheldumine Piisav arvukus Selgelt eristatavad tunnused Vähe kromosoome uuritavaid tunnuseid määravad geenid olid samas kromosoomis Th. Morganil vedas. Väga läbi uuritud bioobjeks (kromosoomid kaardistatud) Ei pälvi loomakaitsjate tähelepanu Morgan proovis tõestada katseliselt Darwini teooriate paikapidavust. Hakkas äädikakärbseid ristama
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. SOTSIAALSE VAHETUSE TEOORIA - lähtub bihevioristlikust psühholoogiast ja utilitaristlikust majandusteadusest. Interakteeruvad inimesed mõjutavad üksteist lähtudes oma varasema suhtlemiskogemuse analüüsist ja võimalike hüvituste või karistuste ootusest. Iga inimene püüab tasakaalustada enda poolt tehtavad kulutused ja oodatava tasu (või keelatud hüved ja oodatava karistuse). Mõned printsiibid: 1) Mida enam teatava käitumise eest hüvitatakse, seda sagedamini see käitumine esineb (kalamees - kala; noormees - neiu). 2) Kui käitumise eest hüvituse saamine on seotud lisatingimustega, siis inimesed püüavad neid tingimusi otsida või luua. 3) Kui hüvitus on piisavalt suur, on inimene valmis selle saamiseks rohkem kulutama. 4) Kui inimese vajadused on juba peaaegu rahuldatud, siis on ta vähem valmis hüvede saamiseks kulutama.
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida? Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis? Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? Kuidas? Milline on ettevõtte toimimise eripära? Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? Milliste äripartneritega tehakse koostööd, kas kasutatakse allhankijaid?
Miks võetakse sihikule just see turusegment? d. Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? e. Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? f. Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? 2. Mida neile pakutakse? a. Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? b. Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis? c. Kas põhitootele lisanduvad mingid täiendavad tooted ja teenused? d. Milliste uute toodete väljaarendamine on perspektiivne edaspidi? 3. Kuidas tegutsetakse? a. Milline on ettevõtte toimimise eripära? b. Milline on ettevõtte suurus, esialgne töötajate arv? c
Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, kuna tegemist on allahinnatud kaubaga, mida ümber ei vahetata. 1) Subjektid – Piret ja Tallinna Kaubamaja 2) Objektid – Saapad ja raha 3) Kontroll – Piret on füüsiline isik, TK on eraõiguslik juriidiline isik – aktsiaselts, kui äriregistrist vaadata. Peast me ei tea, mis TK on, seega õigussuhe puudub. ESEMED ESE, OBJEKT (sünonüümid) – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. (üldine mõiste) nt raha pangas, dividendid, õigused. Tuul on ese Asi – kehaline ese. Nt rahatäht. (loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Mis neid eristavad? Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja
Väärtustel liigid Sokratese järgi: · Seesmine väärtus e iseväärtus väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding, elu) · Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. (raha, meditsiiin) · Segaväärtused ehk kombineeritud hüved on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head (teadmised, tervis) Intrinsikalism seesmiste väärtuste pooldaja: · Seesmised väärtused on olemas · Arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetunduest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Nt nauding. Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas
Õigusobjektiks e õiguslikuks esemeks on iga hüve, milleni võib ulatuda õigussubjekti õiguslik võim. Subjektid on juriidilised ja füüsilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused. Nad on millelegi suunatud ja see, millele nad on suunatud on tsiviilõiguse objekt ehk ese. Ese ja asi ei ole sünonüümid. Ese on see, millele on subjektiivsed tsiviilõigused suunatud ehk tsiviilõiguse objekt. Tsiviilõiguse objektiks ehk esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 48. Esemeteks tsiviilõiguses on: 1) asjad; need asjad mis ei saa olla kellegi omad, näiteks voolav vesi ja õhk, ei ole tsiviilõiguse objektiks. Need asjad mis kellelegi kuuluvad, saavad olla tsiviilõiguse objektiks. 2) õigused; sellised õigused saavad olla õiguse esemeks, mis on üleantud. Nõudeõigus, autorõigus. Õiguse objektiks ei saa olla sellised õigused, mis ei ole üleantavad: näiteks vanemate õigused laste suhtes
seadus tervikuna va. 6 ( sealt ainult 56 & 65), 7, 8 pt. Sihtasutuste seadus tervikuna, va. 7 (siit 61 ja 70) & 8; Tulundusühistu seadus. 4. ESEMED 4.1. Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses Tsiviilõiguse subjektid ehk isikud on füüsilised ja juriidlised isikud, nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused. Need subjektiivsed õigused on suunatud tsiviilõiguse objektidele ehk esemetele. Alates §48 TsÜS TsÜS §48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. See, millele tsiviilõiguse subjektide subjektiivsed õigused on suunatud, ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks võivad olla ka õigused; õigus võib olla suunatud ka õigusele. Omandiõigus, kasutusõigus (üürnike puhul). A (õigus /kohustus) B (kohustus / õigus) Nt. on müügileping, siis A / müüja saab nõuda raha; B / ostja saab nõuda asja. Subjektiivne õigus on suunatud A puhul rahale, B puhul asjale
tervikuna va. 6 ( sealt ainult 56 & 65), 7, 8 pt. Sihtasutuste seadus tervikuna, va. 7 (siit 61 ja 70) & 8; Tulundusühistu seadus. 4. ESEMED 4.1. Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses Tsiviilõiguse subjektid ehk isikud on füüsilised ja juriidlised isikud, nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused. Need subjektiivsed õigused on suunatud tsiviilõiguse objektidele ehk esemetele. Alates §48 TsÜS TsÜS §48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. See, millele tsiviilõiguse subjektide subjektiivsed õigused on suunatud, ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks võivad olla ka õigused; õigus võib olla suunatud ka õigusele. Omandiõigus, kasutusõigus (üürnike puhul). A (õigus /kohustus) ←→ B (kohustus / õigus) Nt. on müügileping, siis A / müüja saab nõuda raha; B / ostja saab nõuda asja. Subjektiivne õigus on suunatud A puhul rahale, B puhul asjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
