tegelikule väärtusele qtegelik . Tavaliselt ei väljendata mõõtetäpsust numbrilise väärtusena. Selle asemel kasutatakse mõõtevea mõistet, kusjuures vea väiksemad arvulised väärtused vastavad suuremale täpsusele. Näiteks 0,1%-ne viga vastab suuremale mõõtetäpsusele kui 0,5%. Mõõtetulemuste hajuvus (ingl precision) iseloomustab mõõteseadme näitude stabiilsust, s.o. kokkulangevust korduvatel mõõtmistel. Mõõtetulemuste hälve (ingl precision error) erinevus mõõtmiste üksiktulemuse ja kõigi teiste mõõtetulemuste keskmise väärtuse vahel ühe ja sama tegeliku mõõdetava väärtuse korral konstantsete välistingimuste juures. Mõõtetulemuste hajuvuse piirid (ingl range of precision error) suurim võimalik erinevus mõõtmiste üksiktulemuse väärtuse ja kõigi teiste mõõtetulemuste keskmise 3
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. 3 Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kõrgemale helile vastab suurem võnkesagedus. Hetkkiirus (ingl
) ei ole võimeline püsivalt, või teatud pikema aja vältel sissetulekut teenima vajaduse katmine, sissetuleku asendamine, kahju hüvitamine ohvriabi; kuidas tekib püsiv töövõimetus mitu etappi: algab reeglina haigusega (ajutine töövõimetus), peale seda on näha, et inimene ei pruugi terveks saada ja siis saab määrata püsivat töövõimetust; nt nägemisorganid meditsiiniline hälve, ei ole võimeline normaalselt liikuma, tekib puue, antakse abivahendeid, antakse prillid seega puue on kõrvaldatud; haigus ei pruugi olla inimestest tingitud; kaasasündinud püsiv töövõimetus ei kao kuskile; teine on inimese enda rumalus nt läbi töötamise või läbi erinevate traumade; Eestis määratakse tähtajaliselt, tehakse kontrolli, kas muutub % või mitte
(1) Geomeetriliste mõõtmete arvutussuurustena kasutatakse tavaliselt vastavaid nimi-mõõtmeid ad = anom (5) (2) Juhul, kui geomeetriliste mõõtmete hälvetel on oluline mõju konstruktsiooni töökindlusele, võetakse arvutussuuruseks Projekteerimise alused 27 ad = anom + a (6) kus a - võimalik ebasoodne hälve nimimõõtmest. Hälve a vetakse arvesse ainult sel juhul, kui hälbe mõju võib osutuda kriitiliseks, näiteks nõtkearvutustes. a suurused erinevate konstruktsioonide jaoks on toodud EPN 2...7. 9.3.5 Arvutuslik kandevõime (1) Materjali omaduste, geomeetriliste mõõtmete ja koormustulemite arvutussuurusi kasutatakse konstruktsiooni arvutusliku kandevõime määramiseks järgmiselt: Rd = R(ad 1 , ad 2 ,..., X d 1 , X d 2 ,...) (7) kus ad 1 , ad 2 ,..
tRNA molekuli. Valgu süntees toimub vesikeskkonnas. 31. Ribosüümid. 1980. aastal uuris T.Cech alglooma DNA-struktuuri ja avastas ribosüümid. Ribosüüm koosneb ribonukleiinhappest ja ensüümist. Need on RNA ensüümid. Esimestel avastatud RNA ensüümidel oli katkilõikamise võime(RNA ahela?). Hiljem avastati, et neil on ka sünteesimisvõime. Cech sõnastas RNA word', mis püüdis sõnastada elu teket maal. 32. Geen- ja kromosoommutatsioonid. Geenmutatsioon- hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees. Nukleotiidid on rplikatsioonil: kaduma läinud; juurde tulnud; asendunud teise nukleotiidiga. Ei ole kahjulikud kuni selleni, millal mutatsioonid kuhjuvad ühte piirkonda. Selle tulemusena võib tekkida suhkruhaigus. Kromosoommutatsioonid- muutused kromosoomides- kromosoomide pikkuse või struktuuri muutused: 1) Deletsioon- kromosoomilõik on kaduma läinud. 2) Duplikatsioon- kromosoomilõik on kahekordistunud.
(pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö Juhul kui kehale mõjub raskusjõud, avaldub töö kujul A = Ph = mg h , kus h on keha algkõrguse ja lõppkõrguse vahe h = h1 - h2 . Elastsusjõu töö Juhul kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x , avaldub töö kujul 3 k x2 A= , 2 kus x on hälve tasakaaluasendist. Näidisülesanne 3. Poiss pingutas kelgu vedamisel nööri jõuga 50 N. Kui palju tööd ta tegi, kui ta vedas kelku 150 m ja kelgunöör moodustas liikumise suunaga nurga 45 0 ? Lahendus. Antud: Teeme joonise. F = 50 N s = 150 m = 45 0 A=? Siin ülesandes tuleb lähtuda töö arvutamise põhivalemist A = F s cos . Kuna meil kõik suurused on antud, jääb ainult tulemus välja arvutada A = 50 150 cos 45 0 = 5300 J = 5,3 kJ .
III TASAND (kui kool palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutusi. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi. Komisjon võib anda ka suunitlusi, milleks kool ei ole võimeline. Miks minna uuringutele? Neurobioloogiline käsitlus: õpiraskusi põhjustab...ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustena mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktureerimine Meenutamine ja arutlemine 14 Vaimse tegevuse organiseerimine Taust ei pruugi olla meditsiiniline, võib olla seotud ka koduga. Sotsiaalse ja akadeemilise kompetentsuse vaheline seos? Kaks käsitlust: 1. Sotsiaalsete oskuste puudujääk puuduvadki oskused otsida sõpru, suhelda teistega jne.
Luuakse ühenduse puhvrid, algväärtustatakse voo juhtimise info. 25. TCP timeout Aeg, mille möödudes segmendi saatja üritab saadet korrata. Kui liiga lühike – tekivad mittevajalikud andmete uuestisaatmised. Liiga pikk – reaktsioon segmendikadudele liiga madal. Üldjuhul leitakse Round Trip Time’i (aeg segmendi saatmisest ACK sõnumi vastuvõtmiseni), mis on usaldatavuse huvides leitud mitme mõõtmisega, põhjal (eeldatav RTT). Timeout = EeldatavRTT + Hälve Hälve = (1-x) * Hälve + x * | HetkeRTT-EeldatavRTT | x = 0,1 (harilikult) 26. TCP voo juhtimine Saatja ei ülekoorma (-täida) vastuvõtja puhvreid. Vastuvõtja teavitab saatjat pidevalt hetkel vabana oleva puhvriosa suurusest (RcvWindow väli päises, vastuvõtu akna suurus) Saatja hoiab meeles saadetud kinnitamata (unACKed) segmentide andmemahtu, mis on väiksem viimati vastuvõetud RcvWindow väärtusest (et suudaks otsustada, millal võivad vastuvõtja puhvrid täituda). 27. TCP koormuse juhtimine
Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. Võnkumiste energia. Et võnkuv keha on liikumises, saame arvutada tema kiiruse ja kiirenduse, diferentseerides võnkumiste võrrandit aja järgi. Nii saame: Näeme, et kiirus ja kiirendus muutuvad sama seaduspärasuse järgi, ennetades hälvet faasis vastavalt veerand perioodi ( ) ning poole perioodi ( ) võrra. Seega on võnkuva keha kiirus maksimaalne hetkel, kui hälve on null, kiirendus aga maksimaalse hälbe momendil. Keha energia leiame kineetilise ja potentsiaalse energia summana. Meie näites on potentsiaalseks energiaks elastsusjõu energia ning on faas. Arvestades, et , saame Sama tulemuse saame, leides kineetilise või potentsiaalse energia maksimaalväärtuse vastavalt tasakaaluasendis ning maksimaalse hälbe momendil. Sumbuvvõngete difvõrrand ja selle lahendamine Takistav jõud
Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. Võnkumiste energia. Et võnkuv keha on liikumises, saame arvutada tema kiiruse ja kiirenduse, diferentseerides võnkumiste võrrandit aja järgi. Nii saame: Näeme, et kiirus ja kiirendus muutuvad sama seaduspärasuse järgi, ennetades hälvet faasis vastavalt veerand perioodi ( ) ning poole perioodi ( ) võrra. Seega on võnkuva keha kiirus maksimaalne hetkel, kui hälve on null, kiirendus aga maksimaalse hälbe momendil. Keha energia leiame kineetilise ja potentsiaalse energia summana. Meie näites on potentsiaalseks energiaks elastsusjõu energia ning on faas. Arvestades, et , saame Sama tulemuse saame, leides kineetilise või potentsiaalse energia maksimaalväärtuse vastavalt tasakaaluasendis ning maksimaalse hälbe momendil. Sumbuvvõngete difvõrrand ja selle lahendamine Takistav jõud
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
On ka momendit, kui läbirääkimise ajal tuleb oma arvamusest loobuda ja anda teistele võimalus. Läbirääkimiskõnelus – selline kõnelus, kus aktiivseteks poolteks on mõlemad isikud. Kuulatakse teise mõtteid ning pakutakse, surutakse ka endi omi peale. Psühhoanalüüsi alal rakendatakse ravikõnelust. Sest siin on võimetus kõneluseks otse lähteolukorraks, sellest lähtudes uuesti kõnelema õppimine tähendakski tervenemise protsessi. Haiguslik hälve, mis surub haige lõpuks täielikku abitusse, seisneb selles, et loomulik kommunikatsioon kaasmaailmaga on katkestatud luulkujutlustega. Haige on nii takerdunud neisse kujutlustesse, et ta ei oska enam tõeliselt kuulata teise keelt, nii väga toitub ta oma enese haiglastest ettekujutustest. Psühhoanalüütilise ravikõneluse omapäraks on see, et ta võtab ette ravimise kõnelemisvõimetusest, mis on siin haiguse eripäraks, just nimelt kõneluse enda kaudu
hinnaalandus), 30° kuumus (30kraadine ~ 30-kraadine kuumus). 43 Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu ~ peagu, umbes): kuni 300(-)kilomeetrine vahemaa ~ kuni 300 km vahemaa, ligi 19(-)protsendine hinnatõus ~ ligi 19% hinnatõus, ligikaudu 50(-)millimeetrine hälve ~ ligikaudu 50 mm hälve, umbes 350(-)kroonine vahe ~ umbes 350 kr vahe. Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine Kuupäeva kirjutamise võimalusi: 20. aprillil 1994. 2. märtsil a 2005. a 20. aprill 19942. märts 2005 20. IV 1994 2. III 2005 20.04.1994 02.03.2005 20.4.94 2.3.2005 12.3.20.3.2005 21.0523.05
olema võimalikult lühike. Kui anda see pinge horisontaal hälvitusplaatidele, siis hakkab elektronkiir liikuma konstantse kiirusega vasakult paremale pärikäiguvältel ja kiiresti tagasi tagasikäigu vältel. Andes üheaegselt hälvitussüsteemidele uuritava ja hammaspinge (laotuspinge) saab elektronkiir üheaegselt kaks liikumist. Vertikaal sihis sõltub elektronkiire hälve uuritava pinge hetkväärtusest horisontaal sihis, aga ajast, sest kiir liigub vasakult paremale konstantse kiirusega. Pärikäigu lõppedes liigub kiir kiiresti tagasi vasakule, kusjuures kiire liikumise kiirus on tagasikäigus suur nii, et ta praktiliselt ei jätagi jälge. Kui uuritava pinge periood on võrdne laotuspinge perioodiga Ty = T, siis käib elektronkiir ekraanil korduvalt sama teed ning ekraanil tekib uuritavast pingest seisev kijutis., mis ongi vaja uuritava pinge kuju uurimiseks
iseloom. 19. kuidas ja mil määral mõjutab sugu, seksuaalne identiteet, seksuaalne käsikiri tarbimiskäitumist kaasaegses ühiskonnas? Kuidas on antud tegurid seotud majanduse erinevate osade: tootmise, jaotuse ja tarbimisega? 20. Mis on haigus? Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril.
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis tuleb kokkusaamisi kokku leppida ja arvamusi muuta nt ,,mu laps pole loll, osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja Neurobioloogiline käsitlus- õpiraskusi põhjustab ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustega mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktueerimine Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast.
2 l ( m ) - pendli pikkus, g ( m/s ) - vabalangemise kiirendus. 1.2.3. Lained Kui mingis keskonnas ( õhk, vesi, jne.) panna mingi keha võnkuma, siis jõusidemete tõttu osakeste vahel ei jää see võnkumine väikesesse ruumiossa, vaid levib lainetena ruumi igas suunas. x s Ristlaine graafik, kus x on hälve ja s kaugus laineallikast. Lained ei saa tekkida mistahes keskkonnas. Võnkumise tingimuseks on püsiva tasakaaluasendi olemasolu. Seega saavad võnkumised tekkida ja lainena edasi kanduda vaid keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlainetust ja pikilainetust. Ristlainetuses keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunale.
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
APA määratleb kliinilist psühholoogiat kui eriala, mis kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid. Kliinilise psühholoogia keskmeks on psühholoogiline hinnang ning psühhoteraapia. Eesmärgid: häirete kirjeldamine, võimalike põhjuste uurimine, häirete ravi. Psüühiline häire kõrvallekanne, hälve normist. 3 peamist kriteeriumit: nähtuse harvaesinevus, sobimatus konkteksti, isiklikud kannatused või vaevused. Püsivad. 34. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Meeleoluhäired põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni või meeleolu tõusu suunas. Meeleolu muutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodie
Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi. Peaülekande laagrite lõtku kindlaksmääramiseks mõõdetakse indikaatoriga võlli telgnihe. Indikaator paigaldatakse mõõtmiseks erilisse statiivi, nii et tema mõõtevarras toetub vastu veetava koonushammasratta lauppinda. Laagrite lõtku näitab indikaatorkella osuti hälve. 55 Joonis 1:Mootor ees tagavedu .......................................................................................... 4 Joonis 2:Mootor taga tagavedu ........................................................................................ 5 Joonis 3: Kesk- mootoriga ülekanne ................................................................................. 5 Joonis 4: Mootor all tagavedu ......................................................
sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!) TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev
nullini nimetatakse sumbuvaks. Sumbumatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. • Sundvõnkumine- Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. • Võnkeperiood- Võnkumisel täisvõnke sooritamiseks kuluvat aega nimetatakse võnkeperioodiks • Võnkesagedus- Võnkumisel ajaühikus sooritatavate täisvõngete arvu nimetatakse võnkesageduseks. • Hälve ja võnkeamplituud- Võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nimetatakse keha hälbeks. Maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks. Küsimused • Millised nendest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; c) ketta heitmine; d) pendelteatejooks; e) pesutriikimine; f) kruvi keeramine; g) käsisaega saagimine? • Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge
võrdlusdiagramme, mis on võetud tehniliselt korras ja inditseerimisel saadud normaal-, sega- või mootori formularile vastavate andmetega reguleeritud mootorilt. - keskmine gaaside temperatuur enne turbiini (Ttk) kammindikaatordiagrammilt. Keskmine hälve on lubatud ± 3,5%. Maksimaalse rõhu suurust igas silindris eraldi saab muuta tsüklilise a. b. c. a. Normaaldiagramm , kus pideva joonega diagramm (1) on võetud
Projekteerime selle liikumise vertikaalsele x-teljele. Sellisel juhul hakkab punktmassi projektsioon võnkuma piki x-telge x0 ja x0 vahel. Punktmassi projektsiooni asendit kirjeldab kaugus tasakaalu asendist x = x0sin . Nurkkiiruse definitsioonist saame, et = t. Seega x = x0sin t . See ongi harmoonilist võnkumist kirjeldav võrrand, kus 60 x hälve (kaugus tasakaaluasendist), x0 amplituud (maksimaalne hälve) ja t faas , so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan. Kuna võnkumist saab kirjeldada ringliikumise projektsiooniga, siis saab seda kirjeldada kõikide suurustega, mis kirjeldavad pöörlemist või ringliikumist. See tähendab, et võnkumist kirjeldab samuti periood ja sagedus. Võnkumiste korral nimetatakse sagedusele vastavat suurust ring- ehk nurksageduseks, kuigi tähistus on sama kui
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
oskused, veel rohkem mõjutab laste enda uskumust oma võimekusse vanematel stereotüüpsed uskumused: nt emad usuvad, et tüdrukud paremad lugejad, poisid paremad matemaatikud ja tüdrukud peavad rohkem matemaatikas pingutama > ka tüdrukutel endal uskumus, et nad on vähem võimekad, kuid saavutus ei erine 13.10 Mairi Männamaa Lapse- ja noorukiea arenguhäired tõsine kõrvalekalle norm-arengust ◦ hälve – lühiajaline kõrvalekalle ◦ häire – pikaajaline kõrvalekalle ◦ puue – häire, mis mõjutab toimimist kõigis elu valdkondades tihti üks häire seotud teise tekkimisega, raske tõestada, kumb kumba põhjustab ◦ komorbiidsus – häirete koos esinemine laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses on norm, aga teises vanuses häire
Tabel annab ülevaate, millistele näitajate kategooriale ettevõtted üldiselt keskenduvad ning millised näitajad on kõige populaarsemad tulemuslikkuse hindamisel ettevõtetes. Tabel 19. Ettevõtete poolt kasutatavad tulemusnäitajad Aritmeetiline keskmine Standard- Tulemuslikkuse näitajad (max=7) hälve Traditsioonilised finantsnäitajad 1. Müügitulu (käive) 6,62 0,88 2. Puhaskasum 6,34 1,03 3. Kuluefektiivsus 5,78 1,39 Muud finantsnäitajad 4. Maksu- ja intressieelne tulu (EBIT) 5,73 1,74 5. Investeeringute rentaablus (ROI) 4,82 1,78 6
selle geeni, kusjuures teiselt vanemalt saadud geenid jaotuvad täiesti juhuslikult. Just vanemate geenide keskmine väärtus (mitte nende genotüübiväärtus) määrab nende järglaste väärtuse. Isendi väärtust, mis on arvutatud tema järglaste keskväärtuse põhjal, nimetatakse aretusväärtuseks. Aretusväärtus nagu geeniväärtuski on praktiliselt mõõdetav. Kui isendiga paaritada populatsioonist juhuslikult võetud partnerid, siis järglaste keskmine hälve populatsiooni keskmisest moodustab poole selle isendi aretusväärtusest, sest üks vanem annab järglastele pooled ja teine vanem pooled geenid. 19 Seega: A = 2( Po - P ) A isendi aretusväärtus; Po - järglaste keskmine väärtus P - populatsiooni keskmine väärtus Aretusväärtust võib väljendada nii absoluutühikutes kui ka hälbena populatsiooni keskmisest. Nagu
erinevates kohtades Maa pinnal. See on sumbuva võnkumise diferentsiaalvõrrand Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka . Hõõrde- või takistusjõu tõttu ei toimu rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade võnkumine jääva amplituudiga. Amplituud ja leiukohti. seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ruumis. Seda nähtust nimetataksegi eksponentsiaalne, s.t. hälve muutub lainetuseks. Keskkonna osa, milles seaduspärasuse järgi võnkumine sumbuvuse tegur on aja pöördväärtus, mille algselt tekitati, nimetatakse laineallikaks. vältel amplituud kahaneb e = 2,72 korda. Sõna "lainetus" tuleneb sellest, et seoses 2.Tegemist on elastsusjõu mõjul sumbuvalt võnkumise levimisega on keskkonna osade võnkuva süsteemiga.Sumbuvuse põhjustab hetkeline asetus laineline. Kõik
3. Kaptenid peavad olema teadlikud järsu murdlainetuse võimalusest teatud piirkondades või teatud tuule ja hoovuse koosmõju toimel (jõesuudmed, madalikualad, lehtrikujulised lahesopid jne.).Sedasorti lainetus on iseäranis ohtlik, eriti väikestele laevadele. 4. Erilist tähelepanu nõuab sõit tagant- või põntslaines (following or stern quartering seas), sest siis võivad ükshaaval, järjest või üheaegselt ilmneda sellised ohtlikud nähtused nagu parameetriline resonants, hälve külglainesse (broaching to), püstuvuse vähenemine laineharjal ja ülemäärased kreenid, tekitades kaadumisohu. Täpsemaid nõuandeid, kuidas sellistes tingimustes sõita, võib leida IMO dokumendis "Juhend kaptenile ohtlike olukordade vältimiseks tagant- ja põntslainetuses Guidance to the master for avoiding dangerous situations in following and quartering seas"(MSC/Circ.707). 5. Kõva ilmaga võib laeva automaatroolile usaldamine ohtlik olla, kuna see takistab
Nad olid tulevik. Granville Stanley Hall ( 1844-1924) Am psühholoog. ,,ADOLESCENCE" 1904. Uuris lapsepõlve 12-20a. arengut ja evolutsiooni teooriat. Darvinism mõjutas teda oluliselt. Tüdrukud ja poisid tuleb eraldada koolis puberteedi ajal, et nad saaksid keskenduda õppimisele ja enda arengule. Tüdrukud emadusele ja poisid perekonnapeaks. Nad peavad koolis käima kuni 19 eluaastani. ,,Studant must have the freedom to be lazy". Leidis, et üksiklaps ei suuda kohaneda ühiskonnas, ta on hälve ,,child study movement". Enne puberteeti on laps metsik ja teda pole vaja õpetada. Teda peab juhtima jumal, peab armastama oma riiki ja treenima oma keha. Puberteediaeg huvitas teda rohkem, siis sai teda õpetama armastama alluda autoriteetidele, ühiskonnale ja selle reeglitele nagu tugevaks sõjaväeks treenimine. Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri
ka teisi rahvusi väljaspool lääne kultuuri. Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal
nende vahe normaliseeritud tema standardhälbega; arvutatud kuu keskmistena; filtreeritakse libiseva keskmisega (näiteks 5 kuud). Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained Ookean reageerib muutuvale tuulele läbi (madalsageduslike) lainete. Ekvaatoril on madalsageduslikeks laineteks Kelvini ja Rossby lained. Kelvini lained: liiguvad ainult itta; kiirus ja termokliini hälve kahanevad ekvaatorist kaugenedes eksponentsiaalselt; on mittedispersiivsed, st faasikiirus ei sõltu lainepikkusest; faasikiirus Rossby lained: liiguvad ainult läände; ekvaatoriga risti on perioodilised, kiirusväli moodustab geostroofika tõttu keeriseid; on dispersiivsed, lainepikkuse kasvuga faasikiirus kahaneb; tüüpilised leviku kiirused mõni cm/s ja levik üle Vaikse ookeani võib võtta aastaid. Allikas : www.msi.ttu
Intellektihäired: 1)dementsus e. intellekti tagasilangus (koos raskete mäluhäiretega). 2)kerge kognitiivse funktsiooni kahjustus 3)vaimne alaareng viitab sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele 4)psüühilise arengu spetsiifilised häired kõne ja keele, õpivilumuste, motoorika ja spetsiifilised arenguhäired. Psüühikahäirete eripära lapseeas 2.slaidikogu Orgaanilised psüühikahäired Häire = somaatilise või psüühilise funktsiooni hälve, mis põhjustab püsivaid toimetuleku raskusi, subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine
tulemuste vastavuse kirjeldamist. Teguri mõju adekvaatseks hindamiseks tuleb kontrollida hüpotees, mille kohaselt intervallide keskmiste erinevused on tingitud arvestusväliste tegurite mõjust ja vaatlusalune tegur tulemusnäitaja muutumisele sisuliselt mõju ei avalda. Tulemusnäitaja üksikväärtus kujuneb kolme komponendi summana (tulemusnäitaja keskmine väärtus, osakomuni keskmine hälve; üksiktulemuse spetsiifiline hälve osakogumi keskmisest). - Nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega – kõige arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186
10.6. Kuidas rollide struktuur, rollipinge ning -lõtk inimese elueal muutuvad? Ühiskonnas muutub jätkuvalt inimeste arv, kes on valmis täitma sotsiaalselt määratletud rolle ja selle muutumisega kaasnevad muutused rollide vanuselises struktuuris. Nii hoitakse tasakaalu vabade rollide ja rolle täitva elanikkonna vahel. Sellega, kui inimestel keelatakse ära siseneda staatustesse, milleks neil enda arvates on õigus, võib kaasneda hälve. Kaasaegses ühiskonnas on noorukiiga rollilõtku perioodiks, mille jooksul nooruki võimed on alanõutud. 11) Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 11 11.1. Mis vahe on kultuuriliselt homogeensetel ja heterogeensetel ühiskondadel? Kultuuriline homogeensus - ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Pole probleemi vähemuste absormeerimisega ühiskonda.
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus ...
- sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene õpib, normativne käitumine ka. Agressiivse käitumuse eeskuju jääb külge. Arvutimängud, animafilmid jne. See põhjustab agressiivsema käitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised võivad nii teha, järelikult see pole hälve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus. On eri subkultuurid, mõnes on ühed normid ühesugused kui teistes jne. Rotter- inimesed, eriti lapsepõlves, kujunevad sellisteks, kes tunnetavad, et asjad juhtuvad nendega millegi(kellegi teise tõttu, nad kaasa ei räägi, ta sõltub maailmast, seetõttu on passiivne. Teised- asjad juhtuvad just tema tõttu- suur roll kiitustes ja karistuses jne lastele- õpetatakse edu tundma, et just temast sõltuvad asjad.
Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Reservladu kujutab endast lisavaru, mida hoitakse selleks, et kaitsta ettevõtet lühiperioodil nõudluse ja läbimisaja kõikumise eest. Reservlao suurus mõjutab kõige otsesemalt tarnevõime. Mida suurem on reservladu, seda paremini suudetakse rahuldada klientide tellimusi nõudluse suurte muutuste perioodidel. Reservlao määramiselvõetakse enamasti aluseks nõudluse tõenäoline muutumine aja jooksul. Mida suuremon võimalik hälve nõudluses, seda suurem peab olema reservladu. 158. Mis on ,,swap body" On standardne konteiner auto-ja raudteetransportis 159. Mis veod on jaotusveod? Sageli teostavad ettevõtted jaotusvedusi oma transpordivahendiga.Jaotusvedude korral on veokorraldaja üheks tähtsaimaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine. 160. Mis veod on põhiveod? põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamiad ülesandeid veoühiku (treileri, konterineri,
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Hamba kõõlkõrgus hc = ha - h' = 0,5(d a - d - sc tg) . Püsikõõlu mõõdetakse tangentsiaalhambamõõdikuga, millel ei teki hamba külgpindadega servkontakti ja seetõttu ei teki mõõteotsiku kiiret kulumist. Et kõõlude mõõtmise baas on hamba lagipind, tuleb peadeläbimõõdu da tolerantse rangestada või määrata tema tegelik hälve enne kõõlpaksuse mõõtmist. Püsikõõlu tuleb mõõta hamba aktiivprofiililt st. 43 s > p , kus p - kõverusraadius hamba aktiivprofiili allpunktis. Modifitseeritud lähtekontuuri puhul s < g , kus g - kõverusraadius hambapea modifitseeringu algpunktis, s - kõverusraadius püsikõõluga määratud profiilipunktides. 4.3.10.2
riskikindlustust Aitab vältida lennujuhtimise voo- Võib suurendada riski öö liikumiskeelust majandamise ajaliste reserveeringute üleastumist möödalaskmist järgmisel sõidul 2.2.4. Etteplaneerimise võimalused Hilinemiste puudulik etteplaneerimine on tavaliselt finantsiliste kahjude tekkimise põhjuseks. Lennunduses on hilinemiste etteplaneerimise mõõdikuks hilinemiste hälve. Enamasti on hilinemiste koguminutite arvust olulisemaks hilinemiste ajastus ning nende jaotus. Näiteks lennufirmale on finantsiliselt kasulikum, kui kõik lennukid saabuksid ja väljuksid sarnase (lühikese) hilinemisega, vastupidiselt sellele, et ainult mõned lennud saabuksid väga suure hilinemisega. /8, lk 8/ 28 2.3. Sissejuhatus hilinemiskulude arvutlusse
Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. Raskestikasvatatav õpilase sisemised (varem). Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise Deviant behavior deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ajutine. Hälve püsiv.) Destructive behavior destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. Purustav, lõhestav jms käitumine.
Kui tööprotsessist tingituna pole võimalik töökohalt lahkuda ettenähtud vaheajaks, siis vaheaeg einetamiseks läheb tööaja sisse (võib käia kohvinurgas või süüa töökohal). · Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) säilitatakse keskmine palk (peab), läheb tööaja hulka. · Vaheaeg alla 1,5-a lapse toitmiseks (ka isa!) iga 3 t järel 30 min (kui mitmikud või hälve 1 t) . Säilitatakse keskmine palk, läheb tööaja hulka. Võib ka kokku liita ja anda tööpäeva alguses ja/või lõpus või pikendada lõunat. Rahaliselt ei kompenseerita, kui ei kasuta. · Muud tööpäevasisesed vaheajad kehtestab TA või nähakse ette KL-s. Läheb tööaja hulka (talvised välitööd või töö sundasendis). 3. Tööpäevade vaheline puhkeaeg - vähemalt 11 t (tavaliselt 14 või 14,5 t) kahe vahetuse vahel. Erandeid võib olla
Sotsiaalsete ja orgaaniliste tarvete piiramine on halvasti talutav. - Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise ja loomingu järele. - Esteetilised vajadused on seotud püüdlusega ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduste põhjal saab hinnata inimese isiksust, eripära jne; Lisaks näeb ära, kas ta on normaalne/tavaline või on tal mingi hälve (vajaduste rahuldamine ebatavalisel viisil, mis võib pälvida „karistuse” alates sotsiaalsest halvakspanust kriminaalkaristuseni). Kui mingi vajadus muutub kinnisideeks on see maania. Ka siis kui vajaduse rahuldamine on minimaalne, pole see otstarbekas – nt inimvihkajalikkus, kui ei sallita kedagi. Inimesi eristab veel see, millised vajadused on tähtsamad ja milline on põhivajaduste kombinatsioon. Vajaduste rahuldamine on mõeldav teatud tingimuste täidetuse korral
kontaktvesiloodi mulli otste kujutiste kohakuti viimiseks, aga suuremate hälvete puhul on võimalik teha ka esialgne paigaldus silindrilise vesiloodi abi. 2. niitristiku horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne) Siseruumides riputatakse instrumendist 15..20m kaugusele ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit suunatakse ripploodile. Kui vertikaalniidi üks ots ühtib ripploodi nööri kujutisega ja teise otsa hälve ei ületa 0,5 mm, siis on tingimus täidetud. Välitingimustes võib kasutada vastu seina asetatud latti, mis asetatakse väikese kaldega vertikaalist, nii et horisontaalniit vaatevälja servas ühtib mõne sentimeetrijaotise nurgaga. Kui nivelliiri pööramisel suunakruvi abil ei kaldu horisontaalniit sellest punktist üle 0,5 mm üles - või allapoole, on nõue täidetud. Üldjuhul on see viga justeeritav ainult töökojas. 3
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
