punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas. Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. 3. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid. Toimib regulaarsete süsteemide kaudu. Närvisüsteem ja humoraalne süsteem (sisesekretoolne süsteem). See töötab, reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodustavad hormioonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid. Veel mõjutavad mõningad mineraalainete ioonid, eriti kaltsiumioonid, tsingiioonid, kaaliumioonid. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks organismi vastus reaktsioonärritusele
Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed avaused, need on olnud puuritud. Aeti paha vaimu välja. Arvati, et haigus on seotud kurja vaimuga ja lahkub koljusse puuritud augu kaudu. Antiik-Kreeka. Hippokrates (460-377 eKr). Nägi vaimu ja keha kui ühte kooslust. Tema ei seostanud haiguseid kurja vaimuga. Seletas haiguse tekke kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt humoraalne teooria. Seda loetakse esimeseks püüdluseks seletada haiguse teket. Humoraalne haigestumise teooria seostas haigusseisundit kehafunktsioonidega. Rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Neli kehavedelikku, pidid olema tasakaalus. Tasakaalust välja lähevad väliste tegurite mõjul. Hippokrates räägib aastaaegade varieerumisest, avaldab inimesele esmajärjekorras mõju ilmastiku läbi. Kuum, külm, märg, kuiv. Lima talv (külm ja kuiv). Veri kevad (kuum ja märg). Must sapp sügis (külm ja märg). Kollane sap suvi (kuum ja kuiv).
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. ...
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikr...
Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu, söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (paratsetamool, ibuprofeen, aspiriin). Nende ravimite liigtarvitamisest võib tekkida maohappe liigproduktsioon, kuna takistavad maohappe loomulikke pidurdusmehhanisme ja vähendavad lima produktsiooni. Happe liigproduktsiooniks võetakse ravimit, mille toimeaineks on omeprasool (hommikul 1tbl, toime 24h). WATWATWAT Mao nõre eritumise regulatsioon Osalevad nii NS kui ka humoraalne süsteem. Regulatsiooni käsitletakse tavaliselt faasidena. Eristatakse kolme faasi: 1) Aju faas – selle faasi käivitavad toidu suhu sattumine, toidu lõhn, toidu maitse ja inimese puhul ka toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikus ajus uitnärvi ärrituse. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl’i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. Atsetüülkoliin
• Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis • Noradrenaliin ja dopamiin – motivatsioon, tahe, energia, huvi, rahuldustunne ja motivatsioon. 10. Psühhoneuroimmunoloogia ning neurohumoraalse regulatsiooni mõiste ja olemus. Psühhoneuroimmunoloogia uurib seoseid käitumise, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia.
Teaduslik uurimismeetod Nende regulatsiooniga tagatakse ühtlasi homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund Loodusseadused – teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad Närvid – neuraalne regulatsioon samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA
Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd. Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper. Alles 1966 said laboris Jorpes ja Mut'i nende ainete puhas ekstraktid ning indentifitseerisid nende AH koostise ning tuli välja et see on üks ja sama aine. 62.Maks
rasvade, suhkrute lagundamine. -Maks toodab sappi, mis aitab seedida rasvu. -Kõhunääre Suhkrute ja valkude seedimine. -Jämesool seedimata toidujäägid, toitainete imendumine verre. 9. Mis on sisenõrenäärmed hormoonid? .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre. Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse. · Humoraalne NS-i regulatsioon · Ajuripats ehk hüpofüüs kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks · Käbikeha ööpäevased rütmid · Kilpnääre türoksiin -> kontrollib ainevahetust ja erutusprotsesse · Neerupealised valmistab keha ette füüsiliseks tegevuseks · Kõhunääre insuliin ja glükagoon
4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3. Leia omavahel sobivad paarid ja lihenda numbrtd fiihtedega: 1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega 5) nukleoproteiinid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 4, Tdida liingad: onvalkude monomeerideks a) aminohapped monomeerideks
Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3)
Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3)
muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Bioloogia kontrolltöö Villu · H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Negatiivne ja positiivne tagasiside. Homöostaasi tagavate mehhanismide, neuraalse ja humoraalse regulatsiooni tulemus sõltub tagasisidest. Põhiliseks toimemehhanismiks on negatiivne tagasiside s.t. kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
jahimees, rätsep, kingsepp Populatsioon ja liigi tase Ornitoloogia, ihtüloogia ja algoloogia Ökosüsteemi ja koosluse tase Botaanika, zooloogia, mikroloogia biosfääritase Organismi tase: Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund Hormoonid – humoraalne regulatsioon Närvid – neuraalne regulatsioon Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta loodusega. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides:
Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu ju...
2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond org...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut?
- Biomolekulid on elu aluseks, tekivad ainult elusates organismides. 31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäevaelus tehtavatest oletustest? - Teaduslik hüpotees põhineb alati teaduslikel faktidel. Mõisted. 1. Anatoomia uurib organismi ehitust. 2. Biosfäär kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 3. Etoloogia teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. 5. Humoraalne regulatsioon reguleerib talitusi veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 6. Loodusseadus teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. 7. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. 8. Neuraalne regulatsioon selle vahendusel toimuvad elundite ja elundkondade talituste regulatsioon. 9. Populatsioon ühel asulal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. 10
Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses ...
27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus).
Eriti tugevad järelmõjud on nauteainete tarvitamisel. 12. Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus. Vt. eelmist vastust. 13. Regulatsioonimehhanismide üldskeem: Neutraalne regulatsioon: Närvisüsteemis närviimpulsside abil Toime kiire, kiirelt mööduv Humoraalne regulatsioon: Hormoonide toimel veres Toime aeglane, suhteliselt püsiv 14. Neuraalne regulatsion toimub närvisüsteemi närviimpulsside abil, seda iseloomustab väga suur kiirus. 15. Humoraalne regulatsioon toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid muutused on püsivad. 16. Närviimpulss suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine. 17. Sünaps närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik. 18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19
küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Korrapärasel tarvitamisel on see kõige kindlam rasestumisvastane vahend. ... kondoom- takistab spermide tungimist naise suguorganitesse. 16.Milline vahend kaitseb suguhaiguste eest? * vältida sugulisi vahekordi juhuslike partneritega * kasutada kondoomi, sest see on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb nakkuse saamise eest 17.Organism kui terviku talitus- humoraalne ja neuraalne regulatsioon erinevate olukordades. 18.Nimeta 2 positiivset ja 2 negatiivset muutust, mis on inimesel kaasnenud kahel jalal kõndimisega. + esijäsemed ehk käed vabad (saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid) + püstine kehahoid liikumine aeglasem kui neljal jalal sünnitamine raskem Skujuline selgroog siseelundid toetuvad üksteise peale keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus 19
Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsiooni...
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
3 sarnasust: (ehituses) 1.ümbritsetud kahe membraaniga 2 sisaldavad DNA-d, RNA-d ja ribosoome 3 toimub valkude süntees Erinevus seoses ülesandega rakus Mitokondris toimub ATP süntees. Kloroplastis toimub fotosüntees. 23. Kirjuta mõiste seletusele sobiv õige mõiste! 1.Samal territooriumil elavad ühte liiki organismid moodustavad Populatsiooni 2.Hormoonide ja teiste regulaatorainete poolt teostatavat elundite ja Humoraalne elundkondade talitluste regulatsioon regulatsioon 3.Endasarnaste organismide taastootmine Paljunemine 4.Keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis ainevahetus 5. Elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Rakk (rakuline tase) 6.Erutuse vastuvõtmine ja sellele reageerimine Refleks 7
N: viirusega nakatunud rakk, kasvajarakk st tapab vigaseid rakke. Antigeeni esitlevad rakud- on rakud, mis püüavad kinni antigeeni ja esitlevad selle lümfotsüütidele. Effektor rakud- leukotsüüdid, ehk valged vererakid, mis kõrvaldavad mikroorganisme st teostavad immuunvastuse efekti, on need rakud, mis asustavad lümfoidorganeid, tsirkuleerivad vere ja lümfi vahel Nendeks võivad olla nii lümfotsüüdid aga sageli mõned teised leukotsüüdid. 5. Humoraalne ja rakuline immuunvastus Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt.. Immunoglobuliine toodavad B-lümfotsüüdid. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste.
südame verega täitumine diastolis), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Kui nimetatud tingimused jäävad muutumatuks, siis vastab süda ülelävisele ärritajale alati sama tugeva kokkutõmbega. Seega on südamelihase kokkutõmme antud tingimustes maksimaalne. 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis)
- Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse e organisüsteemidesse. Koel, organil, organisüsteemil ei ole väljaspool organismi enamikku elu tunnustest. Seega: · Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi. - Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst. - Nende regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus. - Neuraalne regulatsioon regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. - Humoraalne regulatsioon veres esinevate hormoonide jt keem ühendite vahendusel · Populatsioon on organismile järgnev eluslooduse org tase. - Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. - Liik jaguneb populatsioonideks. - Populatsioonisiseselt on mitmeid eluavaldusi, mille esinemine ühe org puhul on võimatu (suguline paljunemine). · Liik on üks peamisi org tasemeid. - Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus.
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. ...
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Aktiivne lapsepõlves ja pisut taandareneb murdeeas. Osaleb immuunsuse kujunemisel. Seal tekivad rakud T-lümfotsüüd, HIV- kandjad, suureneb T-lümfotsüütide hulk veres. Tööjaotus valgeliblede vahel. Inimorganismi bioloogiline regulatsioon Toimub kahel viisil: 1.) Neuraalne reg. toimub närvisüs. abil e. eelkõige peaaju, mõnikord ka seljaaju. Neuraalse regulatsiooni aluseks on refleksikaar refleksi kulgemisteekond ärritajast teatud elundini. 2.) Humoraalne reg. toimub hormoonide abil, mis liiguvad verega organismis ringi ja mõjutavad organeid. Refleksikaar: 1.) ärritaja 2.)retseptor 3.) aferentne närv 4.)ärritust vastuvõttev neuron I 5.) ärritust edasijuhtiv neuron 6.) eferentne närv 7.) lihas reageerib ja eemaldab käe Regulatsiooni mehhanismidel on ka negatiivne ja positiivne tagasiside. Neg. tagasiside on see, et mingi aine puuduse korral aktiveerub seda ainet tootev elund nt: insuliin, veresuhkru tase jne
rasvu ja valke, inimene kõhnub.Suhkruhaigel jõuab glükoos ka uriini, seda näitab uriiniproov 2. Hormoon GLÜKAGOON- aktiviseerib ensüümid, mis hakkavad rakkudest glükogeeni lagundama. Nii tõuseb veres glükoosi sisaldus normaalsele tasemele. SISENÕRENÄÄRMED EHK ENDOKRIINSED NÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. HORMOONID on bioaktiivsed ained, mis nõristudes verre toimivad väga väikestes kogustes. Organismi humoraalne regulatsioon toimub hormoonide abil TÄHTSAMAD SISENÕRENÄÄRMED,NENDE HORMOONID JA TOIME 4.1. HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS nn. "sisenõrenäärmete orkestri dirigent",juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab
Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Si...
endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid. · Homoöstaas- võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest · Refleksikaar- mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e. sensoorne signaal, mis juhtitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine. · Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel elundite talitluse reguleerimine · Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel elundite talitluse reguleerimine · Negatiivne tagasiside- muudetakse elundite või elundkondade talitlust · Positiivne tagasiside- võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet (vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine) · Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedel...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
(Zilmer jt 2001). Joonis 4.1. 4.2. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2. 11 4.3. Transpordifunktsioon: a) humoraalne transpordifunktsioon (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel. B) transport läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Hemoglobiin moodustab hapnikuga püsimatu, pöörduva sideme; seotud olekus kutsutakse hemoglobiini oksühemoglobiiniksja on
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
