Bioloogia uurib elu (3)

Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades!
1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene
2. Molekulide esinemine on elu tunnus. – Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus.
3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. – Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.
4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase.
5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. – Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst.
6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus . - Tõene
7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud . - Tõene
8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene
Leidke kõige õigem vastusevariant!
9. Iga isend :
a) paljuneb
b) liigub
c) toitub
d) näeb
10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik:
a) putukatest
b) kaladest
c) roomajatest
d) imetajatest
11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib:
a) ökoloogia
b) anatoomia
c) tsütoloogia
d) molekulaarbioloogia
12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:
a) elektron
b) aatom
c) biosfäär
d) atmosfäär
13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt :
a) leida teaduslik probleem
b) teha õiged järeldused
c) teha katseid ja vaatlusi
d) lugeda teaduskirjandust
14. Organismide kasvamine kaasneb nende:
a) paljunemisega
b) arenemisega
c) vananemisega
d) surmaga
15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:
a) hüpoteesi püstitamisega
b) eksperimentaalgrupi valikuga
c) teadusliku teooria loomisega
d) järelduste tegemisega
16. Teaduslik teooria üldistab:
a) teaduskirjandust
b) teadlaste tegevust
c) teaduslikke fakte
d) teaduslikke hüpoteese
Täida lünk sobiva sõnaga!
17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks.
18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb .
19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel
20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp.
22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks .
23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil.
24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel ?
Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine. Näiteks: Liigilisel tasandil ei uurita kõiki liike korraga vaid keskendutakse ühele liigile.
26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud?
Ükski eluomadus ei moodusta elu ilma teise omaduseta. Kui mingil objektil on aine- ja energiavahetus, siis ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta.
27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad?
Biomolekulid saavad tekkida vaid organismis sees ja väljapool organisme neid ei teki.
28. Millistel juhtudel on otstarbekas igapäevases elus kasutada teaduslikku meetodit?
Kui on vaja lahendata mingit probleemi aga selleks tuleks tugineda kindlatele faktidele.
29. Püüdke leida täiendavaid eluavaldusi, mida õpikus ei ole nimetatud. Kellel need esinevad?
Kohanemine keskkonnaga- liigid, kes viiakse näiteks loomaaiast vabasse loodusesse
Kindel eluiga, mis lõppeb alati surmaga- organismidel on erinev eluiga
30. Kuidas on omavahel seotud organismi toitumine ja nende reageerimine ärritusele?
Kui organism saab toitaineid, kuid mis pole talle kõlblikud, siis organism reageerib sellele ja annab märku sellest (kui inimene sööb halvaks läinud toitu, siis ta tunneb ära selle maitsest, lõhnast ning kui ei tunne, siis lõppeb see kõhulahtisusega, halvemal juhul mürgistusega).
31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäeva elus tehtavatest oletustest?
Igapäeva elus ei tugineta teaduslikele faktidele, kuid teaduslik hüpotees tugineb vaid faktidele, mis on teada.
32. Tooge näiteid bioloogia teadusharudest , mis samaaegselt uurivad kahte või enamat elu organiseerituse taset.
Zooloogia (liigiline tase, organismi tase); tsütoloogia (uurib rakkude tasandit kuid ka organellide tasandit)
Kokkuvõte
Bioloogia on teadus, mis uurib elu erinevaid tasemeid ja nendevahelisi seoseid. Elu saab vaid määratleda mitme tunnuse koosesinemise korral. Biomolekulide eluliseks tunnuseks on omadus, et neid aineid ei moodustu väljaspool organisme. Elul on mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub elu erinevate tasemete vahel. Kõik protsessid on reguleeritud ja omavahel seotud eri tasandite vahel. Kõige väiksem ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur ) või püsisoojased ( imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale.
Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel tasemel järgneb liigiline tase, mis uurib organismide paljunemist ja käitumist. Ühel territooriumil asuvad isendid moodustavad ökosüsteemi taseme ning kõige kõrgem tase on biosfääri tase, mis hõlmab kogu planeet Maal toimuvat eluslooduse nähtusi ja tasemeid.
Teadlased ei tea veel kõikidele küsimustele vastuseid. Sellepärast tulebki uurida need vastused välja. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Igal teadusharul on omad uurimisobjektid. Asjade uurimiseks kasutatakse kindlaid meetodeid , mida nimetatakse uurimusmeetoditeks. Teadustöö algab teadusliku probleemi leidmise ja püstitamisega, kus probleemi sõnastus sõltub teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. Tuleb määrata uurimisobjektid, mida uuritakse ning pannakse paika muutuja ehk tegur, mille mõju uuritakse. Järgmisena on vaja taustinfot koguda, mida saab teaduskirjandusest ja internetis (tuleb ettevaatlik olla info õigsusega). Seejärel tuleb püstitada hüpotees ehk oletatav vastus probleemile. Nüüd tuleb aga oma hüpoteesi kontrollida vaatluse või katsega. Selleks tuleb kõik väga täpselt planeerida. Tuleks vaadelda eksperimentaalgrupi ja kontrollgrupi abiga. Kui analüüsi tulemused kinnituvad hüpoteesi, siis saame teada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku veendumuseni jõudmiseks peame katset mitu korda kordama .
Elu tunnused:

• Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil)
  
• Biomolekulide esinemine
  
• Aine- ja energiavahetus
  
• Sisekeskkonna stabiilsus
  
• Paljunemine
  
• Pärilikkus
  
• Reageerimine ärritusele
  

Tasemed

• Molekulaarne tase-Molekulaarbioloogia
  
• Organelli tase-
  
• Raku tase-Tsütoloogia
  
• Kudede tase-Histoloogia
  
• Organite tase-
  
• Elundkondade tase
  
• Füsioloogia tase
  
• Anatoomia tase
  
• Populatsiooni tase
  
• Liigi tase- Etoloogia
  
• Ökosüsteemi tase
  
• Biosfääri tase
  

Teadusliku meetodi põhietapid

Probleemi püstitamine

Taustinformatsiooni kogumine

Hüpoteesi sõnastamine

Hüpoteesi kontrollimine

Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Mõisted
Anatoomia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust.
Bioloogia- Teadus, mis uurib kõiki eluilminguid.
Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Etoloogia- Loomade käitumist uuriv bioloogia teadus.
Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni.
Humoraalne regulatsioon - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel.
Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi.
Molekulaarbioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
Neutraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
Populatsioon- Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Pärilikkus- Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Teaduslik fakt- Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Teaduslik hüpotees- Teadusliku probleemi eeldatav vastus.
Teaduslik meetod- Teadusliku probleemi lahendamise tee.
Teaduslik probleem- Küsimus, millele vastus hetkel puudub.
Teooria- Teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
Tsütoloogia- Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Ökoloogia- Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.