Hoiab kokku ressursse keskendudes vaid reaalsetele ohuallikatele Immuunsüsteemi tunnused: Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat) Kaks strateegilist haru: Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise: 1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B-lümfotsüüt) baseeruv. Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades. Antigeenid ja antikehad: Mis vahe on antigeenil ja antikehal? -antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha -antigeen on võõrkeha ise antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni
ta peensoolest imenduda (iseseisvalt ei saa). Kui nt mingil põhjusel maolimaskesta rakud on kahjustatud (nt kroonislise limaskesta põletiku korral), siis sisemist faktorit(castlei faktor) ei teki ja B12 organism ei omasta. Kujuneb välja aneemia e kehvveresus. (Erütrotsüüte ei saa tekkida, hemoglobiini sisaldus hakkab langema). B12 varud organismis on pikaajalised, ehk päevapealt kehvveresust ei teki. Maonõre eritumise regulatsioon. Selles osaleb närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Neid käsitletakse tavaliselt faasidena. Eristatakse kolme faasi: Ajufaas ajufaasi käivitavad toidu suhusattumine, toidu lõhn, toidu maitse, toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikusajus uitnärvi ärrituse ja uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl'i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor.
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
toitumuse saavutab emaka limaskest umbes nädal pärast ovulatsiooni (20-22), mõneks ajaks püsib selliselt, juurde enam midagi ei tule. Kõrvuti progesterooniga produtseeritakse ka östrogeene. Progesteroon koos östrogeenidega pidurdab hüpofüüsi eessagaras nii FSH kui LH produktsiooni, seeetõttu uus folliikul ei hakka enne küpsema. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taanduma, produtseerib hormoone vähem, emaka limaskest irdub taas. Algab uus tsükkel. Viljastumine ja raseduse humoraalne regulatsioon. Viljastumine tähendab seemnerakkude tungimist munarakku, mille järgselt vilhastatud munarakk kinnitub emaka limaskestale ja hakkab arenema loode. Viljastumine saab toimuda: · Peab arvestama nii munaraku kui spermatosidide eluaega ja liikumisvõimega. Peavad vähemalt osaliselt kokku langema. · ET spermatosoidid tuppe läbides ei hukkuks, et nende liikuvus ei oleks pidurdatud. Soodsates tingimustes nii ongi.
kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-
Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis).
28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on spetsiifiline immuunsus, mis on vahendatud plasmarakkude poolt toodetud antikehade poolt. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest
meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri). Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud"). Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja
◦ Häired süsivesikute metabolismis (ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon ◦ Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. ◦ INSULIIN langetab glükoosisisaldut veres sellega, et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. ◦ ADRENALIIN on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). ◦ Veresuhkru sisaldust tõstab ka GLÜKAGOON. ◦ HÜPOglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs (glükoosisisaldus veres väike) ◦ HÜPERglükeemia korral glükogenees
koostisse. Liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist (ateroskleroosi) –> verevool on veresoontes raskendatud -> kõrge vererõhk -> infarkt. Kolesteroolist toodetakse steroidhormoone. * Hormoonid – moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Neid toodetakse neerupealistes (säsis – adrenaliin - ja koores –anaboolsed steroidid ). Reguleerivad ja koordineerivad mitme elundkonna talitlusi – humoraalne regulatsioon. Mõju pole lokaalne, vaid üldine. Testosterooni retseptoreid rohkem kõhu piirkonnas(kuna meestel testosterooni rohkem, siis ka rasva salvestatase rohkem kõhu ümber); östrogeeni retseptoreid reie, tuhara ümber. Ümber kõhu 2 sorti rasva –üks lihaste peal, vahel ja teine lihaste all, seedetrakti ümber(ohtlik, kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu
3. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse . Esialgu on madalrõhk nullilähedane ka kodades kui diastol algab. Südame suunas on rõhk madalam. 4. Sissehingamise ajal muutub rõhk rindkere õõnes negatiivseks , surve õõnesveenide seinte rindkere õõnes alaneb. 9. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis).
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia
Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. 5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. 6) ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond.
Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene, tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks. Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus.
toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud teistes organismides. Downi Klinefelteri ja Turneri sündroom. Humoraalne regulatsioon organismi Genotüüp isendile omane geenide ja selle elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt erivormide (alleelide) kogum. veres esinevate) hormoonide vahendusel. Globulaarne valk teraja kujuga valk. Hüüf ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.
ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 60% ja vormelementide hulk 40% veremahust. Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust. Vere ülesandeks on gaasivahetus – viib hapniku kopsudest kudedesse ja toob kudedest CO 2 kopsudesse. Transpordib toitaineid seedekanalist kudedesse ja jääkained viib eritusorganitesse. Kaitseb organismi – rakuline kaitse (fagotsütoos) ja humoraalne (antikehade moodustumine). 13. Erütrotsüütide ehitus ja talitlus Erythrocyti - ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud. Raku perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond on heledam. Rakke ümbritseb elastne rakumembraan, saab muuta oma kuju ja läbida väikeseid kapillaare. Koosneb 60% veest ja 40% kuivainest (95% kuivainest mood. hemoglobiin). Põhifn on hapniku transport kudedesse. Noorvormil esineb tuum
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
moodustavad peptiidse antigeeni seostumissaidi, 2. Klass II HMC-valk: 1- ja 1-domeenid interakteeruvad ja moodustavad peptiidse antigeeni seostumissaidi. 282. Mälurakd: pärst esmakordset kokkpuudet antigeeniga differentseeruvad need rakud kaheks- mälurakkudeks ja aktiveeritud B- või T-rakkudeks, pikaealised, võivad püsida organismis kuni aastaid, tagavad organismi kiire immuunvastuse 283. Antikeha vahendatud immuunsus: bakteriaraku pinnal olev glükoproteiin satub vereringesse, käivitub humoraalne immuunsüsteem, see sekreteerib moodustunud antikehad kehavedelike ringlussüsteemi, kus nad seonduvad antigeenidega, mille tulemusel tekib kompleks, mis haaratakse spetsiifiliste valgete vererakkde poolt ja hävitatakse 284. Genoomika: kogu genoomi kaardistamine, tervikgenoomide struktuuri ja funktsiooni uurimine ja liikide võrdlemine, esmakordselt võttis kasutusele USA geneetik Thomas H. Roderick 1986. aastal 285. Transkriptoomia: genoomilt transkribeeritd RNA-de kogukomplekti uurimine 286
laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust:
molekulide katkemiste ja taasühinemiste kaudu meioosis. Kiasmid näitavad toimunud krossingover kohti - Mitmekordne geenivahetus - Tõuke ja tõmbeasend - Inferentsinähtus 58.Immuunsüsteemid Kaasasündinud immuunsus - Keemiline kaitse – põletik, komplemendisüsteem - Rakuline kaitse – patogeeni spetsiifilisus Omandatud immuunsus - Rakuvahendatud immuunvastus - Humoraalne ehk antikehavahendatud immuunvastus - Immunoloogiline mälu 59.Antikehad, immunoglobuliinid (lg) Antikehad (tetrameerne valk) - Antikeha kerged ahelad – kapa ahelad, lambda ahelad - Antikeha rasked ahelad Ig ahelad (nii kerged kui rasked) - N-terminaalsed otsad hüpervarieeruvad - C-terminaalsed otsad konstantsed 60.Geeni splaissing ja kombinatoorika
reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele - Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmoleku, mis liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl. Nendeks on ajuripats, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre. 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik. 23 Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sünteesi- ja lõhustumisprotsesside
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
erütotsüüdis veega III etapp: Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele O2 ära andmist soodustavad: temp. tõus kudedes, keskkonna reaktsiooni nihkumist happelises suunas (pH langus), CO2 osarõhu tõus kudedes Hingamise regulatsioon 1) Reflektoorne Põhineb venitustundlikel retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil Selle kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine 2) Humoraalne Juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H ioonide kontsentratsiooni tõusule ERITUMINE Põhiliseks erituselundiks on neerud; eritavad u 1-1,5 l uriini ööpäevas Eritumine toimub ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu Erituselundite peakmiseks ül-iks on organismi homöstaasi tagamine
lähevad. Käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe. Psüühika + füüsis. Kiviajal tehti koljudesse augud. Usuti, et haigus seotud kurjade vaimudega. Et vaimud tuleksid koljust välja. Haigus oli seotud kehavälise jõuga, mis on inimesest kõrgem. Antiik-Kreeka. Hippokrates . Nägi vaimu ja keha kui üht kooslust. Tema ei seostanud kurje vaime. Seevastu selgitas ta haiguse tekke nelja kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt. Humoraalne teooria. Seda võib lugeda esimeseks püüdluseks selgitada haiguse tekkimist. Seostas haigusseisundit keha funktsioonidega, kuid rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Oluline, et need neli kehavedelikku oleksid tasakaalus: veri, kollane sapp, must sapp, lima. Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga
mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust
Peptiidi seostumine MHC molekuliga toimub intratselluslaarselt. Järgneb Ag ja MHC kompleksi transport raku pinnale. Ag on äratuntav. Mitte kõik antigeenid ei ole BCR (B-cell receptor)-ga seostudes võimelised põhjustama B-raku muutumist antikehi tootvaks plasmarakuks. Enamuse antigeenide puhul on lisaks BCR-antigeen kompleksi tekkele vaja veel täiendavat korrespondeerivat signaali. Selle tekkes osalevad T-rakud. Olenevalt sellest, kas on vaja seda lisasignaali, jagatakse humoraalne immuunvastus kaheks. Vastavalt sellele jagunevad ka antigeenid: Tüümusest sõltumatud antigeenid - suutelised stimuleerima immunoglobuliinide tootmist ka ilma T- rakkude vahenduseta. -mitogeenid - ained, mis põhjustavad rakkude, sealhulgas ka lümfotsüütide pooldumist. Lektiinid on mitogeenset aktiivsust omavad glükoproteiinid. -polümeerid - bakterite polüsahhariidid ja dekstraanid. Indutseeritav immuunvastus põhineb rohkem IgM antikehadel.
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3
füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3
Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja
koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. 14) Ökosüsteem kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse tase. Neuraalne regulatsioon elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus.
mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid - Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas (kr.k hysteron – emakas) idee, et hüsteeria on naiste haigus. - Vaatlused, katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia Eksortism – kurja vaimu välja ajamine. Kuradi üheks iseloomu omaduseks oli uhkus, mis tähendas et üheks
● Näärmerakkude nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõiki toitaineid. Pankrease ensüümid: ● AMÜLAAS - toimib süsivesikutele ● LIPAAS - toimib rasvadele, lõhustab sapi emulgeeritud rasvu, fosfolipas fosfolipiide. ● TRÜPSINOGEEN - toimib valkudele 18 ● Nukleiinhappeid lõhustavad ensüümmid Pankreasenõre eritumise regulatsioon on suures osas humoraalne. ● Duodeenumi limaskest eritab soolde tulnud happelise maomahla toimel verre sekretiini. See vallandab naatriumbikarbonaadirohke, kuid vähese ensüümisisaldusega pankreasenõre eritumise juharakkudest. Mao soolhape neutraliseerub sekretiini mõjul. N ii lõhustunud valkude kui rasvade mõjul duodeenumile eritab duodeenum vereringesse pankreosümiini (koletsüstokiniini)
Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside Positiivne tagasiside töötab põhimõttel, et kui leiab aset kõrvalekalle normist, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada. Nt sünnitustegevuses emakakaela venitus. Ennetav side
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare
eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab ainevahetusprotsesse. Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha
stress Kui loom saab elektrilööke kontrollida, on jällegi vähem stressi · Hormoonid o Nt testoseroon muutub käitumise agressiivsemaks (soodustab järglaste saamist noores eas, kuid see samas surub alla immuunsüsteemi tööd o Samas evolutsioon soosib testosterooni · Immuunsüsteem o Tõendeid vähe o Samas Reaktiivsetel sigadel madalam rakuline, kõrgem humoraalne immuunsüsteem o Seos oksüdatiivse stressiga? · Kasvukiirus jne · Isiksuse seos elukäigutunnustega Näide uurimusest · Rohevint o Elab õnnelikult ka puuris (ei tekita stressi) o Lihtne püüda, suvel elavad väljas o Hea värvus o Mõnel linnul läheb vangistuses saba sassi, mõnel jääb saba ilusaks kohevaks Kas see on kuidagi isiksusetunnus?
1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) 32 KONTROLLTÖÖ nr. 7 133) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / mõjustaja: NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis / toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjuta- vad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ja närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ja erutuse üle- kanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade üles- anded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid, õppimine. Somaatilise ja vegetatiivse närvisüs- teemi talitlus. Sisesenõrenäärmete talitluse mõju eri elundkondadele. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehha- nismid. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon. Treeningu mõju inimorganismile. Tervishoiuga seos- tuvad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid mittesugulise paljunemise vormidest eri organismirühmadel; y hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ja tähtsust;
1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust
Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 64 KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.
1-14.). bioloogia, lo molekulaarbioloogia, 14 teaduslik meetod, ts rc uurimismeetodis biosfaar, tz neuraalne regulatsioon, 15 teaduslik probleem, ts : probleemi ptistita- etoloogia, t6 populatsioon, to q, hEpoteesi s6nasta- frisioloogia, t5 peirilikkus, rz tstitoloogia, l+ inine ning tulemus- humoraalne regulatsioon, 15 teaduslik fakt, ts .., okoloogia, lz i:, n l, ,', gturine. Kordamiseks Kas esitatud laused on t6esed v6i vddrad? Vale vliite korral lisage 6ige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on p2irit loodusest. - "
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse levikut vireemia teel § IgM ja IgG tüüpi antikehad § T-rakuline immuunsus intratsellulaarsed viirused § CTL- tsütotoksilised lümfotsüüdid (apoptoos) § Soodustab põletikulist vastust § Surmab nakatunud rakke § Interferoon- vabanemine (immuunaktivatsiooni tagajärjel) § Makrofaage aktiveeriv faktor INF-.
Patogenees. • Rõuged. Sissehingamine > replikatsioon ülemistes hingamisteedes. Disseminatsioon lümfisüsteemis, rakk-vahendatud vireemiaga. • Molluscum contagiosum ja zoonoosid levivad otsesel kontaktil. Viirus võib algselt põhjustada raku kasvu stimulatsiooni, siis raku lüüsi. Viirus kodeerib tegevusi, mis aitavad immuunsüsteemi eest peituda: rakust-rakku levik, valgud, mis vähendavad interferooni-, komplemendi- ja põletikuvastust. Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
