Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Bioloogia I arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist?
  • Milleks on vaja Mis ained on vitamiinid?
Bioloogia I arvestus #1 Bioloogia I arvestus #2 Bioloogia I arvestus #3 Bioloogia I arvestus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

5. HOMÖOSTAAS ­ organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne ­ hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon Neuraalne ­ Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid ­ TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude ­ (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik ­ nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Bioloogia I kursus

BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon ­ talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon ­ talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik ­ koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist

Bioloogia
thumbnail
13
docx

Bioloogia II kursus

· E, A, C, D,B vastused Organismide koositisest on leitud 70-80 erinevat elementi.Enamusi väga väheses hulgas. Makroelemendid: 98-99 % organismi elemntidest. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi. Neid nimetatakse bioelemendid ja jagatakse 3 rühma. Süsinik, vesinik,hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel-CHNOPS Mesoelemendid- Katioonid: Na, K, Mg, Ca ja anioonid Cl Mikroelemendid- Vaja väga väikestes kogustes: Fe, I, Cu,Se, Mn jne. ORGAANILISED AINED Iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. · Orgaanilised ained -18% · Anorgaanilisi aineid- 82%(peamiselt vesi) MAKROELEMENDID Hapnik- O · Peamiselt vee koostises kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik- C · Hästi stabiilne. Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine hingamisel ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik- H

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüstee

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Bioloogia SH

.................................................... 16 Fotosüntees.............................................................................................................................. 17 Organismide paljunemine ja areng.........................................................................................18 Rakkude jagunemine........................................................................................................... 18 Elu olemus * Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu. -) Tsütoloogia ehk rakuõpetus ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. -) Morfoloogia ­ teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia ­ teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia ­ teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia ­ teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid.

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

materjali rekombineerumine.Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristata siledapinnalise rohelise kaunaga herneid krobedapinnaliste kollaste kaunadega hernestega,siis I põlvkonnas saame ainult roheliste siledapinnaliste kaunadega herneid.milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide?-II põlvkonna herned on suhtes 3:1.siledapinnalisiroheliste kaunadega 3 osa j krobedapinnalisi kollaseid 1 osa. IX.aine-ja energiavahetuse põhijooned,metabolism,dissimilatsioon,assimilatsioon. Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism on

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Bioloogia II ORGANISMIDE KOOSTIS

2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid ­ keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O ­ peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C ­ biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H ­ biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N ­ aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P ­ rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S ­ leidub osades aminohapetes ja vitamiinides

Bioloogia
thumbnail
24
odt

Bioloogia eksami valmistumine

• Laia toimespektriga antibiootikumid hävitavad mitut liiki baktereid • Kitsa toimespektriga antibiootikumid mõjuvad ainult ühele või mõnele bakteriliigile h) Miks nii laialt levinud? • Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri elutsükkel on kiire, bakteri toitumistüüpide mitmekesisus on suur, bakterit ümbritseb teda kaitsev rakukest 6. Biomolekulid a) Süsivesikud ehk sahhariidid I. Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid • Liitsuhkrud koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. • Lihtsuhkur – glükoos ja fruktoos • Liitsuhkur – sahharoos, laktoos II. Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud: glükogeen, kitiin, tselluloos, glükoos • Glükogeen – loomade ja seente varuaineid • Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades • Tselluloos – taimerakkude kestad

Bioloogia



Lisainfo

Bioloogia I arvestuseks kordamine. Bioloogia uurib elu ja organismide koostis. Õpiku põhjal, õpiku autor Tago Sarapuu. Õpiku kordamis lehekülgede mõisted ja ülesanded lausetena. Lisaks muud ülesanded kordamiseks.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun