Bioloogia I arvestus (0)

Bioloogia I arvestus
1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile)
Etapid:
*probleemi püstitamine
*taustainfo kogumine
*hüpoteesi sõnastamine
*hüpoteesi kontrollimine
*tulemuse analüüs
*järelduste tegemine
2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist?
*sisaldavad biomolekule, nt. valgud , nukleiinhapped
* rakuline ehitus
*aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused
*sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased
*paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine
*pärilikkus, nt. haigused puuliikidel
*areng, nt. kasvamine
*reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas , valges ahenevad
*kõrge organiseerituse tase
3. Elementide ja ainete rühmad
ELEMENDID
Makroelemendid Mikroelemendid
*organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja
*hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud
AINED
Anorgaanilised Orgaanilised
*vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid
4. Vee ülesanded organismis
*väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees
*transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett
*soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri
*kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori
*osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees
*kaitse
5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides
Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises
Ca- annab luudele tugevuse
Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga
Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises
I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks
6. Organiseerituse tasemed
1. molekul
2. organell
3. rakk
4. kude
5. elund
6. elundkond
7. organism
8. populatsioon
9. kooslus
10. ökosüsteem
7. Orgaaniliste ainete klassid
8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus
9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis
10. Bioaktiivsed ained ( vitamiinid ) Milleks on vaja? Mis ained on vitamiinid?
Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid. Loomorganismid vajavad väikestes kogustes normaalseks elutegevuseks. Aitavad reguleerida biokeemiliste reaktsioonide toimumist .
Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest.
Biomolekulide esinemine on elu tunnus.
Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.
Biosfäär on suurim ökosüsteem.
Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende energia- ja ainevahetusest.
Hüpotees on teaduslikel faktidel põhinev oletus .
Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teadusliku.
Looduseseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.
Iga isend paljuneb.
Püsisoojased organismide hulka kuulub enamik imetajatest.
Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia.
Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär.
Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt lugeda teaduskirjandust.
Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega.
Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega.
Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte.
Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel.
11. Mõisted
anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust
bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid
biosfäär- Maad ümbritsevat elu sisaldav kiht
etoloogia - loomade käitumist uuriv bioloogiateadus
füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni
humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talituste regulatsioon hormoonide vahendusel
loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus .
molekulaarbioloogia-
neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon
populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega
teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine
teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus
teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahendamise tee
teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub
teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus
tsütoloogia- rakuteadus, bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust
ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi
AIDS- viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt
aminohape-
antikeha - kaitsevalk, neljast ahelast koosnev, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemisel
biheeliks-
bioaktiivne aine- orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi
biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega
biopolümeer- organismides moodustuv polümeer
denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur
desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine
desoksüribonukleotiid- DNA monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid , mis esineb peamiselt DNA koostises
ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga
hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides
komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G
kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes
lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus
lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin , guaniin , tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin
makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca.
mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nim. 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.
monosahhariidid -
mRNA-
nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaadtrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer
oligosahhariid-
peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
polüsahhariid-
renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine , denaturatsiooni pöördprotsess
retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse
ribonukleiinhape - RNA, biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid . Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule
ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel
riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid
rRNA-
sahhariid - süsivesikud, süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo -, polüsahhariidideks
steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
transportvalk- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise. Esinevad nt. rakumembraani koostises
tRNA-