Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia uurib elu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
BIOLOOGIA UURIB ELU
  • Elu omadused
    Bioloogia – teadus, mis uurib elu
    Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu – ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata
    Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi)
    On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid jt)
    • Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid
    • Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest

    Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus
    • Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil
    • Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu
    • Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses
    • Pole tegu juhuslike protsesside summaga – kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon

    ! Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil
    Molekulaine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused
    ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks
    Kõik organismid on rakulise ehitusega
    • Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub – ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest

    ! Viirused – mitterakulised struktuurid , elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks
    Rakk – lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused
    Üherakulised Hulkraksed
    Bakterid , algloomad , vähesed vetikad , osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi
    ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis - ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda)
    ! Ka energiavahetus iseloomustab elu – kõik organismid vajavad elutegevseks energiat
    • Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat – energia salvestub orgaanilistesse ainetesse – nende hilisemal oksüdeerimisel energia taas vabaneb
    • Loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil
    • Organismid ka väljutavad energiat – nt soojusenergiat (kõik organismid, kelle keha temp on väliskeskonna omast kõrgem)

    ! Metabolism ehk aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel
    Organismidel enam-vähem püsiv keemiline koostis – tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga
    Püsisoojased organismid Kõigusoojased organismid
    Imetajad , linnud kalad , kahepaiksed, roomajad
    ! Sisekeskonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus
    Paljunemine – suguliselt või mittesuguliselt
    • Üherakulised – enamasti pooldumise teel
    • Mittesuguliselt paljunevad ka paljuf hulkraksed – vegetatiivselt või eostega
    • Suguline paljunemine omane peamiselt hulkraksetele
      • Moodustuvad isas - ja emassugurakud
      • Uus organism areneb üldjuhul viljastatud munarakust

    ! Paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid
    Pärilikkus – eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega
    • Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid , milles on kodeeritud geneetiline info

    ! Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks
    Sugulise paljunemise algab organismi areng viljastunud munarakust
    Mittesugulisel mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist
    • Organismi individuaalvne areng kas otsene või moondeline – isendid omandavad uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga

    ! Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul – see avaldub elu organiseerituse kõigil tesemetel – ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad
    Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, üherakulistel närvisüsteem puudub - seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, annavad info väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb välisärritajale või kaugeneb sellest
    !Kokkuvõtvalt iseloomustavad elu:
    • Rakuline ehitus
    • Kõrge organiseerituse tase
    • Aine- ja energiavahetus
    • Stabiilne sisekeskkond
    • Reageerimine ärritusele
    • Paljunemine
    • Areng

    1.2. Elu organiseerituse tasemed
    Kõikjal kus on elu, esinevad biomolekulid. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. – bioloogiaharu: molekulaarbioloogia
    Organellid on rakustruktuurid , millel on kindel ehitus ja talitlus – seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset
    Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid , mitokondrid
    ! Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused – avalduvad kõige selgemini üherakulistel organismidel; hulkrakses organismis elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud
    Rakkude talitlust ja ehitust uurib tsütoloogia
    Hulkraksetes organismides rakud enamasti diferentseerunud – nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega
    Kude – sarnase ehituse ja talitlusefa rakud koos vaheainega (histoloogia)
    • Inimese põhilised koetüübid: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude
    • Taimel: katte-, põhi-, tugi- ja juhtkude

    Koed on koondunud elunditesse (kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni)
    Katteseemnetaimede organid on juur, vars , leht, õis ja vili – loomadel tunduvalt rohkem
    Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse
    • Taimedel puuduvad
    • Hulkraksetel loomadel kümmekond elundkonda

    Üherakuliste puhul raku ja organismi tase kattuvad
    Homöostaas – sisekeskonna stabiilsus
    Füsioloogia – käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni
    Anatoomia – organismi ehituse uurimine
    Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorgamisni elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
    Humoraalne regulatsioon – organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel
    Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid
    Etoloogia – loomade käitumist uuriv teadusharu
    Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil
    • Sise- ja välisehitus
    • Talitluste eripära
    • Kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum
    • Kindlad nõudlused elukeskkonnale

    Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes elavad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) – suurim: biosfäär
    ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase
    ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed:

    Elus looduse hierarhiline süsteem
    Biomolekulid – organellid – rakk – koed – elundid – elundkokd – organism – populatsioon – kooslus – ökosüsteem – bioom – biosfäär
    1.3. Teaduslik uurimismeetod
    ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi
    ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid
    Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust).
    Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused)
    Teadusliku meetodi kasutamisel võib eristada viit etappi:
  • Teadusliku probleemi püstitamine – küsimus, millele teadus vastata ei oska; teadustöö seotud vastuse leidmisega
  • Uurimisobjekti määratlemine
  • Muutuja piiratlemine – tegur, mille mõju uuritakse
  • Taustinfo kogumine – püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest
  • Hüpoteesi sõnastamine – oletatav vastus püstitatud probleemile; arvestab eelnevalt teadaolevaid fakte
  • Hüpoteesi kontrollimine - kasutatakse kahte gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgruppi. Katsetingimused samad, erinevus uuritavas teguris
  • Katsed ja vaatlused – kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused
  • Saadud tulemuste analüüs ja järelduste tegemine – kahe grupi vaatlustulemuste võrdlemine; kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust
    Et veenduda et tegu on teadusliku faktiga, tuleb eksperimenti mitu korda korrata .
  • Bioloogia uurib elu #1 Bioloogia uurib elu #2 Bioloogia uurib elu #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katrinza Õppematerjali autor
    11nda klassi bioloogia õpiku esimese osa esimese peatüki põhjalik konspekt. Koostatud kontrolltööks kordamiseks.
    Alateemad:
    1.1 Elu omadused
    1.2. Elu organiseerituse tasemed
    1.3. Teaduslik uurimismeetod

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia - Elu
    1
    doc

    Bioloogia - Elu

    Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega

    Bioloogia
    Bioloogia Kontrolltöö - organismid ja elu organiseeritus
    3
    docx

    Bioloogia Kontrolltöö - organismid ja elu organiseeritus

    1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase 2. 3. Teadusharu mis uurib kudesid nim histoloogiaks 4. Epiteelkoe rakkude ülesanne on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    3
    doc

    Bioloogia uurib elu

    Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia ­ bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone. Nende koostööst tulenevad rakkude omadused

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu - elu omadused-elu organiseerituse tasemed
    1
    doc

    Bioloogia uurib elu - elu omadused, elu organiseerituse tasemed

    I BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Bioloogide huviorbiiti kuuluvad elu kõikvõimalikud vormid ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulid on sellised ained, mis väljaspool organisme ei moodustu (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid). Need on palju keerulisema ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest.

    Bioloogia
    Bioloogia kordamine
    2
    rtf

    Bioloogia kordamine.

    Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel?- Liigi tasemel saab uurida organismi sise- ja välisehitust, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. Miks loetakse biosfääri kõrgemaks elulooduse organiseetuse tasemeks?- Kuna biosfäär on kõige suurem ökosüsteem, hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Mis on bioloogia uurimisobjektid?- biomolekulid,rakud,organismid,populatsioonid,liigid,ökosüsteem. Missugune fakt on teaduslik?- Nimetakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?-jõutakse, kui ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistamist ?????????

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu-elu omadused-elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimis meetodid
    4
    docx

    Bioloogia uurib elu, elu omadused, elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimis meetodid

    Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu-11 klass-KT nr 1
    2
    docx

    Bioloogia uurib elu. 11 klass, KT nr 1

    Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia ­ bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär ­ Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia ­ loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia ­ bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon ­ organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus ­ teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia ­ bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon ­ närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu; Organismide koostis
    5
    odt

    Bioloogia uurib elu; Organismide koostis

    organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus). · Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun