Bioloogia (0)

anatoomia—uurib organismi ehitust.
bioloogia —uurib elu.
biosfäär—kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
etoloogia —uurib loomade käitumist.
füsioloogia—uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni.
humoraalne regulatsioon —organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel.
loodusseadus —teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi.
molekulaarbioloogia —bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
neuraalne regulatsioon—närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
populatsioon —samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
pärilikkus—eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
teaduslik fakt—teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
teaduslik hüpotees—teadusliku probleemi eeldatav vastus.
teaduslik meetod—teaduslike probleemide lahendamise tee.
tsütoloogia—rakuteadus.
ökoloogia—uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi.
Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.
Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud . Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul.
Iga isend :
a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb.
Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik:
a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest.
Rakkude ehitust ja talitust uurib:
a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia.
Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron , b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär.
Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt :a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust.
Organismide kasvamine kaasneb nende:a) paljunemisega , b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga.
Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega.
Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese.
Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid.
Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca.
Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest .
Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid , d) lipiid.
Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks.
Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid , b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid , d) aminohapped.
Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid , b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.
DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks.
Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
Iga organism sünnib, areneb ja sureb.
Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel.
Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalrühm ja kontrollrühm.
Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.
Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil.
Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.
Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks .
Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse.
Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks.
Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni.
AIDS-i põhjustab HIV viirus .
Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega.
Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast.
DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
Elule omased tunnused

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.

Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone).

Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja ( metabolism ).

Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi).

Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info).

Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks ).

Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele).

Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga.
Elu organiseerituse tasemed

Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia)

Rakutasand – esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia).

Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad ( histoloogia ).

Organismi ehk isendi tasand – autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika).

Populatsioonitasand – hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia).

Liigi tasand – hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia).

Ökosüsteemi tasand – piirkond maal, kus toimivad eri liiki organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia).