SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID (0)

SISENÕRENÄ
ÄRMED e.
ENDOKRIINE
LUNDID
Oma tekkelt võivad 
hormoonid olla:
Ø
Neorohormoonid
Ø
Endokriinhormoonid
Ø
Koehormoonid
HORMOONID
Humoraalne   regulatsioon  põhineb endokri n­
näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl.
Nendeks on:
§  AJURIPATS  e hüpofüüs
§ KÄBIKEHA e epifüüs
§  HARKELUND  e tüümus
§ KILPNÄÄRE
§ KÕRVALKILPNÄÄRE
§ KÕHUNÄÄRE e pankreas
§ NEERUPEALISED
§ SUGUNÄÄRMED
www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg 
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse 
verre.
 Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust.
 Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad 
mõjutavad ainult kindlat kude või  elundit .
 Hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus , hirm, 
kasvamine, arenemist, paljunemist,  vananemist ).
Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. 
Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi 
hormoonide teket. 
Steroidsed  hormoonid:
Valgulised hormoonid:
Türosi ni derivaadid:
HÜPOFÜÜS
1. Hüpofüüs – kontrollib teisi näärmeid. 
•.
Koosneb:
•.
a)  eessagar  
•.
b ) kesksagar ja hüpotaalamus. 
•.
c)  tagasagar   
hüpofüüs
•.
Hüpofüüsi tagasagar toodab:
§. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon)
§. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) 
kontraktsioone .
•.
Kehaline koormus, valu,  stress ,  nikotiin , morfi n 
soodusatavad hormooni ertumist, seega uri ni vähem. 
Alkohol  inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem!
home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG 
HÜPOFÜÜS e AJURIPATS
• Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste 
endokriinelundite ja organite süsteemi:
§  Kasvuhormoon
§ Gonadotroopsed hormoonid.
Prolaktiin  – mõjutab rinnanäärmeid pi ma  tootma
Luteiniseeriv   hormoon  – mõjutab gonaade, 
ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist
Folliikuleid  stimuleeriv hormoon – naistel stimuleerib 
ovulatsiooni, fol i kulite kasvu, meestel sperma 
produktsiooni.
•  Türoidhormoon – mõjutab kilpnääret
• Adrenokortikotroopne hormoon ­ stimuleerivad 
neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni.
EPIFÜÜS e KÄBIKEHA
q Sünteesitavaks hormooniks on  melatoniin . 
q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, 
ärkvelolekut ja und.
qReguleerib adaptatsioonivõimet.
q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi.
q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida           
                     unisus  ja  energiapuudus .
qNoores eas pidurdab 
epifüüs
gonaadide arengut. 
KILPNÄÄRE
q  Sünteesitavateks hormoonideks on:
•  Türoksiin 
•  Trijoodtüroniin
kilpnääre
q  Nende ülesandeks on: suurendada keha 
ainevahetuse kiirust: 
§  Kasv ja areng.
§  Soojuse produktsiooni ja hapniku tarbimise tõus.
§  Südame löögisagedus ja vererõhu tõus.
§  Kolesterooli muutumine sapphapeteks, vabade 
rasvhapete teke,  resistentsus  insuli ni suhtes.
KILPNÄÄRE
www.museumofdisability.org/.../Creti
nBoy4.jpg 
www.artandmedicine.com 
q  Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi.  Kui 
organism ei saa toiduga pi savalt joodi, on nende 
hormoonide süntees häiritud. 
q  Kilpnäärme alatalitluse korral tekib täiskasvanutel 
müksödeem, lastel  võib välja kujuneda kretinism, 
mis põhjustab alaarengut, kääbuskasvu,  longus  
õlgade ja rabedate juuste teket.
q  Kilpnäärme ületalitlus toob kaasa kõrge erutuvuse, 
kõrge vererõhu, kiire ainevahetuse, kõhnumise, 
nõrkuse, pungsilmsuse jne.
KÕRVALKILPNÄÄRE
q  Sünteesitavateks hormoonideks on 
parathormoonid.
q  reguleerivad Ca ja P ainevahetust.
Kõrvalkilp­
näärmed
blogs.law.harvard.edu 
q hormooni defitsiit vähendab veres kaltsiumi ja suurendab fosfori 
sisaldust, mis põhjustablihas­ja närvikoe erutuvuse tõusu, krampide teket jne.
q hormooni liig organismis toob kaasa kaltsiumi taseme tõusu ja fosfori 
languse veres, mis põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, 
oksendamine) ja südame­veresoonte süsteemi talitluses.
HARKNÄÄRE
q sünteesib hormooni tümosiin.
q funktsioon on seotud inimese immuunsusega. 
q osaleb T­lümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel.
harknääre
www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg 
PANKREAS e KÕHUNÄÄRE
q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab 
eksokriinse näärmena, produtseerides 
kõhunääre
seedenõret. 
q Selles üldises massis paiknevad  Langerhansi  
saarekestena endokriinse aktiivsusega  rakud . 
Need  rakud  jagunevad omakorda kahte gruppi: 
§ rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka 
tõstvat glükagooni, 
§ rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka 
langetavat insuliini. 
www.fairview.org/.../content/pancreas.gif 
PANKREAS e KÕHUNÄÄRE
Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. 
Sel puhul kaotavad  koed  võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere 
suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. 
Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab  diurees  6 kuni 
10 liitrini ööpäevas. 
Lihastes ja  maksas  väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime 
langeb. 
www.podo-
www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg 
orthese.com/images/pied_diabete1.jpg 
NEERUPEALISED
q Neerupealiste  koores  tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele 
rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone:
§ aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. 
§ hüdrokortisoon, kortisool, mis „mobiliseerib” organismis süsivesinike, 
valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest).
§ androgeenid –  suguhormoonid
q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni – adrenaliini ja 
noradrenaliini
neerupealised
neer
www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif 
NEERUPEALISED
img217.imageshack.us/img217/7812/
dsc0068ci5.jpg 
Adrenaliin  -vallandub hirmu, ehmatuse aga ka 
positiivsete emotsioonide korral. Vastandliku 
toimega on noradrenaliin.
q Adrenaliini funktsioonid organismis:
§ kontrollib süsivesikute AV­st ja  lihaskontraktsiooni ;
§ ergutab südametegevust, kiirendab hingamis­sagedust, tõstab vererõhku;
§ soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes annab organismile 
energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral).
q Alatalitluse korral võib kaasa tuua veresuhkru taseme languse (pole 
sage). 
q Ületalitlusepuhul võib esineda hüpertoonia, veresuhkru taseme tõus, AV 
kiirenemine .
SUGUNÄÄRMED
Meestel testised toodavad meessugu­hormoone 
e. androgeene (testosteroon, luteiniseeriv 
hormoon, folliikuleiud stimuleeriv hormoon).
Naistel munasarjad toodavad naisuguhormoone 
e. östrogeene (östrogeenid)  ja gestageene 
testis
(progesteroon )
Sugunäärmete hormoonid reguleerivad:
§ suguorganite arengut, 
munasarjad
§sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist
§sugurakkude küpsemist.
§Mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi tööd.
Bioloogiline kell – keha sisemised 
rütmid
 Käbinääre – reguleerib öö-päevaseid rütme
  Ajuripats  ehk  hüpofüüs  –   eritab   kasvuhormooni 
(kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) 
 Neerupealised – eritavad kortisooli (tekib 
varajastel hommikutundidel ja  varustab  meid 
energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja 
viha) 
 Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni 
(veresuhkur)
 Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus)
 Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, 
progesterooni

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18