Bioloogia: elutunnused (0)

Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed.  Näiteks:  Bakterid  (eeltuumsed),  kingloom,   amööb,  koppvetikas  jt   vetikad,   roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid   koonduvad   elunkondadeks,   millest   moodustub   terve   inimene,   mida  juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest. Eelkõige taimeriik (fotosüntees), aga ka bakterid (tootjad, gemosüntees). Fotosüntees – 6CO2 + 6H2O   C6H12O6 + 6O2  1.3.2. Heterotroofid  –   peavad   saama   orgaanilist   ainet   toiduna,   et   energiat   saada, lisaks on seda vaja ka vajalike molekulide ülesehituseks.  Näiteks: loomad, seened, suurem osa baktereid (lagundajad). Lisaks ka mõned taimed, sest mullas pole piisavalt toitaineid nende jaoks. Raku hingamine – C6H12O6 + 6O2   6CO2 + 6H2O Toit  muundatakse  glükoosiks.  Raku  hingamine  toimub  mitokondrites.  Isegi  taimed hingavad öösiti, ainult päeval fotosünteesivad.


1.4. Stabiilne elukeskkond Püsiv   temperatuur,   keemiline   koostis,   rakkude   sisekeskkond,   happelisus; veresuhkru   ja   soolade   tasakaal.   Kui   elukeskkond   muutub,   siis   tekib  haigus  ja hiljem   ka   surm.   Elukeskkonda  reguleerib   vesi.  Temperatuuri   säilitamiseks  vajab keha energiat, mida ta saab toidust. 1.5. Reageerimine keskkonna muutustele
Organismid   võtavad   väliskeskkonnast   info   vastu   ja   reageerivad   sellele. Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. Inimesele on meeleelundid eluliselt vajalikud.
1.6. Paljunemine Jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks paljunemiseks. Mittesuguline: pooldumine (ainuraksed), vegetatiivne (taimed), eostega (seened). Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 1.7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. 1.8. Evolutsioneerimine Areng,   mis   on   tekkinud   pika   aja   jooksul,   alates   ürgajast   kui   tekkisid   esimesed elusorganismid. 2. ORGANISEERITUSE TASEMED 2.1. Molekulaarne tase  See on esmane uurimisobjekt. Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid.  Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained  esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). 2.2. Rakuline tase
Organellid – raku koostisosad. Rakud on väga erinevad.
Teadus: tsütoloogia Näiteks: kloroplastid taimerakus, punane verelible ehk erütrotsüüt, kobarloode. 2.3. Koe tase


Sama ehitusega rakud koonduvad kokku ja moodustavad koe koos vaheainega. Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude,  närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase Organi moodustavad koosvalitsevad koed, mis täidavad ühist ülesannet. Mõned elundid  ei ole terviklikud, näiteks veri, mis on vereringe + kõik veresooned. Taimedel ei ole  elundeid, neil on organid ja need ei koondu elundkondadeks. Näiteks: magu, nahk, juured, vars, lehed ehk okkad, õied, vili, käbi. 2.5. Elundkonna / Organsüsteemi tase Elundkonda on kokku koondunud ühe ülesande nimel töötavad elundid. Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu,  söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad  rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset  sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik   seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise  käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt  vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid  järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia


Näiteks: pruun karu, harilik mänd Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil 2.8. Ökosüsteemi tase Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismi koos eluta  keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv. Seal valitsevad toitumisahelad. Eluta keskkond – ökotoop Näiteks: Läänemeri, Peipsi järv, kõik okasmetsad. 2.9. Biosfääri tase Biosfäär kui kogu maakera eluslooduse kiht. Erinevates sfäärides ja ökotoopides. Biosfäär ulatub vees 10 000m, pinnas 1-2km, õhus 5000-6000m. Ökosüsteemi rikkust  määratakse liikide arvukuse järgi. Biosfäär saab energia päikeseenergiast. Teadus: ökoloogia, evolutsiooniteooria. Jagatakse riikidesse:  Bakterid – eeltuumsed
 Protistid – päristuumsed; 1-rakuline (amööb, kingloom)  Seened – päristuumsed
 Loomad – päristuumsed  Taimed – päristuumsed 3. TEADUSUURINGUD Teadus suudab anda vastuse enamustele küsimustele.  Usaldusväärsete teadusuuringuteni jõudmiseks tuleb läbida kindlad etapid:  3.1. Uurimisküsimus
3.2. Taustainfo
3.3. Hüpotees – katsetega kinnitatav või ümberlükatav
3.4. Katsed / vaatlused  - vaatluses ei segata ise vahele, tingimused tuleb kirja panna.
3.5. Andmete analüüs
3.6. Kokkuvõte – tunnistab hüpoteesi kas õigeks või valeks
3.7. Tulemuste avaldamine


Mitu uurijat peab jõudma ühesuguse katse järel sama tulemuseni, siis on see  teaduslikul teadmisel   põhinev   ja   teaduslik   teooria.   Siiski   pole   see   tingimata   püsiv,   vaid   võib   ka muutuda. Pseudoteadused  –   väited   ja   tegevusvaldkonnad,   mida   esitletakse   teaduslikuna,   kuid   mis tegelikult teaduse normidele ei vasta; samuti ka ebamäärased, liialdatud, tõestamatud väited. Näiteks:   astroloogia   –   uskumus,   et   astroloogilised   nähtused   ennustavad   inimeste   elus toimuvat.