Inimene. Organismi ülesehitus. (1)

Inimene:
Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad ; Klass: Imetajad ; Selts: Primaadid; Sugukond : Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens
Inimene, kui imetaja , Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega.
Inimese, kui liigi eripära :
1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates.
* Neoteenia – pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas.
Organismi ülesehitus
Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid -> koed -> rakud
*Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud
Koed jagunevad:
1.Närvikude
2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri
3. Epiteelkude : a) Ühekihilised b) mitmekihilised
4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: – Südamelihaskude ja – Skeleti lihaskude
Kude
ehitus
Milliseid erinevaid Ül täidavad
Epiteelkude
Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled-> võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.E-koe all asub basaalmembraan (koosneb põhiliselt kollageenist)-toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega
*Naha epiteelrakud kaitsevad keha
*Sisekõrva e-rakud võtavad vastu välisärritusi
*Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid
* Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid
*Soole epiteelrakud imavad toitaineid
Sidekude
Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi-kõige iseloomulikum sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks
*toestab struktuure( kõrva)
*täidab lihastevahelist ruumi (nt käelihastel)
*seob naha teiste organite külge
*sidekude(veri) transpordib aineid
*(rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke
Lihaskude
- Silelihaskude : koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt
- vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke.Müofibrillide asetuse tõttu näivad need ristipidi vööödilised.
*silelihaskude: ei allu tahtele, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid
*vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimalduvad liikuda , südamelihas: võimelised genereerima ja juhima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni
Närvirakud
Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele.
*suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada .
*müofibrillid – võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele
*Neuron – närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest.
* Dendriit – närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse
*neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele
* sünaps – koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku
Katteelundkond
Kaitseb keskkonna mõjude eest. Koosneb: Nahk(moodustab 15-25% kehakaalust), limaskestad , juuksed, küüned.
Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
Nahk koosneb põhiliselt epiteel -ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest.
Tugielundkond – kõõlused, liigesed , luud , lihased – tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid
Seedeelundkond – suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool , jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise
Hingamiselundkond – suu/nina, neel, kõri, hingetoru , kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid (toimub gaasivahetus verega); hingamislihased : vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine - energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab:
1)süsihappegaasi sisaldusest veres – aluseline pH-tase
2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase
3) adrenaliin –eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon , mis valmistab og ette tegevuseks
Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes.
Südame ja hingamistegevust mõjutavad veel: jäsemete liigutamine, vererõhk
Ringelundkond – süda, veresooned – moodustab: 1) veri; 2) veresooned; 3)verd liikuma panev pump-süda; tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise
Erituselundkond – neer , kusejuha, kusepõis, kusiti – tagab jääkainete kõrvaldamise organist
Närvisüsteem – Kesknärvisüsteem: seljaaju , peaaju , piirdenärvisüsteem - juhib ja kontrollib elundite tööd.
Sisenõrenäärmete süsteem – käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kähunääre, munasari/munand – toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd
Sigimiselundkond – rinnanääre, munasari, emakas , tupp – järglaste saamiseks
Homöostaas – organismide võime säilitada stabiilne sisekeskond, sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid , mis püüavad esialgset olukorda taastada.
Viisid, kuidas taastada:
1)Humoraalne regulatsioon – sisenõrenäärmetes valmistatud hormoonide abil
2) Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel, lühiajaline, levib väga kiiresti sihtkohta
Termoregulatsioon
*hüpotalamus – inimese keskne termoregulatiivne keskus
*Soojusbilanss – soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Soojust võib saada või kaotada neljal viisil:
1) soojusjuhtivus
Iseloomustab: soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui nad on omavahel kontaktis. Soojusülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. Eri materjalidel on see erinev. Halva soojusjuhtivisega ained on head soojuseisolaatorid. In. Täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude, mis juhib soojust keskkonda aeglasemalt kui teised koed.
2) Konvektsioon
konvektsiooni korral toimub soojuse juhtimine õhu-või veevooluga. Liikumatu vesi või õhk ja liikumatu in- soojakadu väheneb.(vahetult in lähedal olev veekiht soojeneb). Riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi.
3) Aurustumine
Aurustumine on aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel eraldub suur hulk soojust.. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine).
4) Soojusakiirgus
soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast , kaelast, kätelt.
!!! Soojusjuhtivuse , konvektsiooni ja aurustumise korral toimub soojusülekanne molekulide liikumise tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest .
Kriitilised temperatuurid
Temperatuurivahemikus 25-30 `C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat- termoneutraalne tsoon. Ülemine Kriitliline temperatuur – temperatuur, mille juures vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda tagada normaalset kehatemperatuuri. (42-44`C- mõne aja möödudes in. Sureb , ensüümidtöötavad erineva intensiivsusega- teatud ained hakkavad kuhjuma.. Lõpuks kahjustuvad mõned rakud pöördumatult-surm.) Alla 25`C –in sureb, alajahtuvus.