Mikrobioloogia (0)

Mikrobioloogia laborid:

• Tööstuses
  
• Haiglates
  

Mikrobioloogia tähendab: Micros – väike, Bios – elus, logos – õpetus.
Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid (algloomad), bakterid , viirused , perioonid.
Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit.
Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal – viirused -> bakterid. Umbes 3,5 – 4 miljardit aastat tagasi tekkinud.
Mikroorganismidele iseloomulik:

• Rakuline ehitus
  
• Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult )
  
• Stabiilne keskkond
  
• Reageerimine ärritustele
  
• Paljunemine
  
• Arenemine
  

Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel )
Elusolendid :

• Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast )
  
• Hulkraksed
  

Mikrobioloogia ül:

• Leida võimalusi mikroobide kasutamiseks inimese huvides ( nt. ravimitööstus: vaksiinid ; veinitööstus: pärmseened, pärm; ensüümid ) – Biotehnoloogia teel.
  
• Leida abinõud mikroobide kahjuliku mõju vähendamiseks, ennetamiseks.
  
• Mikroorganismide kasutamine molekulaargeneetiliste protsesside uurimisel .
  

MIKROBIOLOOGIA HARUD:

• Põllumajandus – huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist
  
• Tööstuslik – toiduained, revimind, parfürmeeria.
  
• Veterinaarne – nakkushaiguste tekitajate uurimine
  
• Meditsiiniline – nakkushaiguste tekitajate uurimine
  
• Erimikrobioloogia – käsitleb patogeenseid mikroobe .
  

MÕISTED:
Patogeensed mikroogid – tekitavad haigusi
Apatogeensed mikroobid – ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele
Tinglikult patogeensed mikroobid – suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis
Opurtunistlikud mikroobid – tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral
Kontaminatsioon – patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune )
Kolonisatsioon – mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana .
Infektsioon – ( nakkus ) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro - ja makroorganismi vahel.
Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu
Vaksineetitakse riigirahadega:

• Lastehalvatus – poliomüeliit
  
• Hepatiit
  
• Difteeria – kurgutõbi
  
• Mumps
  
• Punetised
  

Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke )
III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD
Loius Pasteur (1822-1895) mikrobioloogia rajaja, 19sj teadlane . Tööstusliku ja füsioloogilise mikrobioloogia rajaja ( veinitööstus, käärimisprotsess ) Tegeles käärimisprotsessi ja pastöriseerimisega. Jaotas bakterid kaheks: aeroobsed ja anaeroobsed. Pastöriseerimine on kuumutamine 80-90 kraadi C, umbes 20 minutit ( piim EI lähe keema ) – hävitada toiduainete riknemise põhjustavad mikroobid. Ta tõestas, et elu tekkimine kaasajal on võimatu!
Robert Koch (1843- 1910 ) Sakslane, II Nobeli preemia laureaat, Saksa arst.

• Võttis kasutusele bakterite värvimis meetodi
  
• Võttis kasutusele tardsöötmed
  
• Töötas välja rida vedelsöötme retsepte .
  

Õppis bakterite kasvatamist söötmel.
1822 ( 41. aastaselt ) – AVASTAS TUBERKULOOSI TEKITAJA
1883 –AVASTAS KOOLERA TEKITAJA
On teada Koch’i postulaadid ehk seadused, mis peavad olema täidetud, et tõestada haiguse seost spetsiifilise mikroorganismiga.

• See patogeen peab esinema kindlat jaigust põdevas organismis
  
• Patogeen peab oelma isoleeritav haigest organismist ja kasvatatav söötmel
  
• Puhas kultuurist võetud patogeen peab põhjustama katsealusel loomal seda haigust.
  

Bakterite koloonia kuju, värvus ja suurus on erinevad. 19sj lõpus kasvab mikrobioloogiast välja uus teadusharu IMMUNOLOOGIA. Asvastati, et mikroobide poolt eritavate mürkide toimet on võimalik neutraliseerida antitoksiinide abil.
Ilja Metšnikov – avastas valgetel vererakkudel võime õgida baktereid (fagotsütoos) Rakuline immuunsus .
Humoraalne immuunsus - P. Ehrilich ( vere immuunsus )
A. Fleming (1929) – I antibiootium ( penitsiliin ), ravi alustati 1940.
IV MOLEKULAAR PERIOOD
1953 - Watson ja Greek – selgitasid DNA struktuuri bakteril.
1970 – Töötati välja DNA vaktsiin B-hepatiidi vastu ( geenitehnoloogid )

• Insuliini tootmine bakterite abiga
  

20sj lõpust pärinevad mõisted:

• Antibiootikum
  
• Vaksineerimine ( !! )
  
• Aseptika ja antiseptika
  

MIKROOBIDE omadused :

• Mikroorganismid põhjustavad haigusi
  

Tõelised nakkushaigused – kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp .

Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik – põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused.
Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob.
Mikroob -> ainevahetused jäägid -> peremees organism
Mikroobide omadused:

• Patogeensus – kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid:
  

Absoluutselt patogeensed – põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria , läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused – gripp, leetrid , tuulerõuged, punetised. Prioonid – valgulised haigustekitajad mille tekke määrab organismi oma geen ( hullulehmatõbi )

Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid – on patogeensed teatud tingimustel ( väsimus, mürgitus, ülekuumenemine )sõlttub organismi seisundist. Nende mikroobide levik looduses on suur ja soodsates tingimustes paljunevad ja levivad massiliselt.

Saprofüüdsed mikroobid – ei kutsu esile haigusi va. Tugeva immuunpuudulikkuse korral ( AIDS, verehaigused ). Veri (valged vererakud ), antigeen.

• Virulentsus – mikroobi patogeensuse aste, mikroobide elutegevust mõjutavad keskkonna: kõrge tempratuur, valgus, kuivus = takistavad arengut.
  
• Toksigeenus – mikroobi omadus toota toksiine ehk mürke.
  

Eksotoksiinid – mürk organismist välja

Entotoksiinid – mürk jääb kehasse
Eksotoksiinid:
Toodavad ümbritevasse keskkonda: tugev toksilisus, mikroobid on spetsiifilised, antigeensus – kutsub esile kindlate antikehade tekke.
Entotoksiinid:
Vähem toksilised
Toodavad mürke enda sisse
Puudub valikuline spetsiifiline toime
Toime avaldub üldmürgitusnähuna
Ei ole immunseid omadusi

• Resistentsus – mikroobi vastupanuvõime antibiootikumile või muule kemmilisele ainele.
  

Vähe vastupidavad mikroobid – nt. leetriviirus

Keskmise vastupidavusega – elavad nädalaid või kuid (nt. kõhutüüfus, düsenteeria, tuberkuloos )

Väga vastupidavad – elavad aastaid, moodustavad eoseid (nt. Siberi katk )

• Spetsiifilisus
  

Iga mikroob kutsub esile temale omase haigestumise. Millise mikroobiga on tegu, on vaja teha : anamnees – haiguse eellugu mis saadakse patsienti küsitledes ja mis lihtsustab diagnoosimist; laborotoorne uuring ; määratakse antikehad.

Paljud mikroobid paljunevad kindlates kudedes ja elundites ( laborotoorne uuring )

Mikroobid kutsuvad esile kindlate antikehade tekke – kujuneb haiguse vastane immuunsus.