............................................................................... 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, vaatemängude, intriigide ja vandenõude taustal avaneb Nero põnev ja vastuoluline isiksus - tema suhtumine poliitikasse ja kunsti, tema suhted oma kauni ja võimuka ema Agrippina ja oma õpetaja Senecaga ning oma mõlemast soost elukaaslastega. Minu arvamus teosest Seda ma ütlen, et see raamat mu lemmikute hulka ei kuulu, aga
kapitalistlikest riikidest. ·industrialiseerimine Suurtööstuse eelisarendamine · plaanimajandus - Toodet toodetakse vastavalt riigi plaanile, mitte vastavalt nõudlusele. · kolhoos NSVLis põllunduse või kalandusega tegelev majand. · massiline sundkollektiviseerimine Talumajapidamiste sundühendamine kolhoosidesse, vilja konfiskeerimine jne. ·Suur puhastus Massiline inimeste hukkamine tugevama riigi nimel · GULAG NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid NSVLis.
käitumine. Suhtlemisel on abiks reeglid/seadused Seaduste paradoks - seadused piiravad inimese tegutsemist / seadused kaitsevad inimest ÜKS ASI ON SELGE, et inimesed ei saa loota sellele, et saavad hakkama ilma reegliteta ja seadusteta. Möödunud ajad ja seaduste kujunemine Seadused on kujunenud aastasadadega Varasemal perioodil ja keskajal järgnes seadusest üleastumisele karistus: - kogukonnast välja heitmine - hukkamine, vangistamine - piinamine Need on ebainimlikud karistusmeetodid. Tänapäeva seadused reguleerivad inimese käitumist ... aitavad kaitsta igaühe õigusi ... aitavad kaitsta vabadusi ... hõlbustavad rahu inimeste vahel ... reguleerivad riigi ja üksisiku suhted ... aitavad inimesel toime tulla ühiskonnaga ... korraldavad kooselu ... aitavad säilitada korda ... on riigi tegutsemise alus Seadused jagunevad: Loodusseadused Inimese loodud Nt
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
Surmanuhtlus - Kõige karmim karistus. - Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed. - Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides. - Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene). Surmanuhtlusest maailmas - Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas. - Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine, maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine. - Kuriteod, mille eest süüdi mõistetakse: tapmine, piinamine, abielurikkumine, pornograafia, avaliku vara röövimine, korruptsioon, riigireetmine, spionaaz, terrorism jne. - Amnesty Internationali andmetel 2011. aastal enim surmanuhtlusi: Hiina (üle 2000 hukkamise), Iraan (üle 360), Saudi Araabia (üle 82), Iraak (üle 68) ja Ameerika Ühendriigid (43).
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pe...
slovakkia b)Nn sametlahutus,Tsehhoslovakkia lahutas end Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkia b)1992a Vabariigiks Bulgaaria a)Kukutati vana juhtkond a)1989a b)valimised võidavad reformi kommunistid b)1990a Rumeenia Rahva ülestõus,Ceausescu kukutamine ja hukkamine 1989a Saksa DV a)9.nov Berliini müüri lagunemine a)1989a b)3.okt kaks Saksamaad ühinevad b)1990a Jugoslaavia a)Sloveenia iseseisvumine a)1990a b)Kodusõda Jugoslaavias
Nii et kuigi luuletajale oli see masendav aeg, olid need loominguliselt väga produktiivsed aastad. 1825. aastal kavandasid dekabristid uut ülestõusu. Tänu Aleksander I ootamatule surmale astusid dekabristid üles kavatsetust varem ja halvasti ettevalmistatult (14. detsembril 1825) ning uuel keisril Nikolai I polnud nende mahasurumine mingi probleem. Möödusid ärevad päevad. Valitsuse terrori tõttu kardeti kirju saata ning Puskin ei teadnud oma sõpradest midagi. Viie ülestõusujuhi hukkamine 1826. augustis vapustas Puskinit hingepõhjani ning kui saabus politseiohvitser Nikolai I käsuga viia Puskin keisri juurde Moskvasse, võttis luuletaja seda kui oma surmaotsust. Ometi läks kõik teisiti Nikolai I nägi Puskini vabastamises vahendit oma populaarsuse tõstmiseks ning seega olid luuletaja pagendusaastad lõppenud ja luuletaja asus taas elama Peterburi. (Luuletus "Käisin jällegi...") 6) Puskini elu aastatel 1826 1830ndate alguses. Boldino sügis
kõrvaldades kindlaid isikuid, nt prostituute · Jõud ja kontroll: naudivad ohvrite terroriseerimist, karjumist ja piinamist Mõrvade iseloomustus · Mõrvad on eraldi, erinevate ajavahedega vahest isegi aastaste vahedega · Mõrvad jätkuvad yldiselt nii kaua kuni mõrvar on võetud vahi alla või sureb · Tapmised toimuvad üldiselt ükshaaval · Tavaliselt ei ole mõrvaril ja ohvril omavahelist tutvust Teadlaste arvamus · Teadlased: Sarimõrvarit ravib ainult hukkamine. · Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega ei tohi osaleda ühiskonna elus, leidsid psühholoogid. · Hiljuti Valencias peetud rahvusvahelisel kongressil teemal "Psühhopaadid ja sarimõrvarid" jõuti järeldusele, et sarimõrvarid, kes külmavereliselt vägistavad ja tapavad oma ohvreid, ei allu tavaravi meetoditele. Nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu
Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud“ 8. Nikita Hruštšov – võimulolek, üldiseloomustus Lihtsast töölisperest pärit riigitegelane, kelle eestvedamisel korraldati L. Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha. Hurštšovi ajal ehitati Berliini müür, suruti veriselt maha Ungari ülestõus ja paigutati Kuubale tuumaraketid. 9. „Sulaperiood“ NSV Liidus – üldiseloomustus, millal, miks, kelle
protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit või hukkamine seadsid häiritud korra taas jalule ning taastasid selliste väärtuste jõu nagu jumala kartlikkus ja leplikkus. Ideaaliks oli mimes, eeskujude jäljendamine. Ka keiser armastas mimesist, jäljendades Kristust. Vaene Vaeseks loeti inimest, kellel polnud hinge taga 50 kuldmünti. Nende eluase oli vilets, enamasti üüritud. Vaesed maeti ühishauda või igaljuhul nimeta hauda. Vaene osales lihtsamates tootmisprotsessides, näiteks korvipunumises, või osutas
põhjustajaks on olnud inimlik kadedus.Talutav oli see siis, kui see piirdus vaid vaimse ahistamisega.Pöördepunktiks oli aga juutide massiline hävitamine, põletamise teel. Holokaust. Uskumatu on mõelda, et kõige jubedamad sündmused toimusid juutidega 20.sajandil ning et Eesti on sellega seotud. Referaadi koostamine andis mulle väga palju.See haris mind ning mu maailmavaated ja suhtumine on seoses sellega muutunud.Koonduslaagrid Eestis ja maailma ajalukku läinud massiline hukkamine Kloogal, need on uskumatud sündmused, mida eestlased saavad meenutada.Meie, eestlaste elu on olnud okupatsiooni aegadel raske.Kõik need Vabadussõda, küüditamised ning oma iseseisvuse, oma riigi ja rahva eest võitlemised on olnud rasked ja kurnavad perioodid.Kuid see, mis toimus aastatel 1938-1946 juudirahvaga, poleks justkui meie kurbade mälestustega võrreldav.Meid ei hukatud üle 6 miljoni.Eesti rahvast polegi nii arvukalt.Meie vastu oldi veel inimlikud, meile halastati
Vangistus on selliste jaoks liiga leebe karistusviis, seal on neil võimalik edasi eksisteerida ja armuandmist taotleda, mis võib nad igapäevaellu tagasi tuua, kus neil on võimalus oma kuritegude sooritamist jätkata. Teine poolt väide ütleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti. Mõrvaril on võimalus tappa oma vangikaaslasi või põgenedes tappa süütuid inimesi. Riigis, kus ei teostata surmanuhtlust pole selliseid kurjategijad võimalik karistada. See on aktsepteerimata igasuguste standardite järgi (Albin 2000)
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega vära...
Magalhāes (Portugal) 1519-1522 ümber maakera Reformatsioon - 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, milles mõistis hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon 14. juuli 1789 – Bastille vallutamine 1792 – Esimene vabariik 1793 – Louis XVI ja Marie Antoinette’i hukkamine Ratio mõtles välja energia. ; Esimest liiki perpetuum mobile on masin, mis toodab energiat mittemillestki 1842 James Joule (1818-1889) - näitas, et kineetilist energiat saab muuta soojusenergiaks. Formuleeriti energia üldise jäävuse seadus: liikumine + soojus + elekter + hääl + …= const Nicolas Carnot 1824 - Soojusmasin muudab soojuse mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö on tsükliline, iga tsükli moodustab ringprotsess (Carnot’
6. Jeesuse elu ja surma üle said otsustada kolm inimest: ülempreester Kaifas, endine ülempreester Hannas ja Pontius Pilatus. Kes neist kolmest oli Jeesuse surmas enim süüdi? 7. Mida kujutatakse piltidel, mis kannavad nime "Ecce homo!"? Mida see sõnapaar tähendab? 8. Caravaggio sama nime kandval õlimaalil on ainsaks segavaks elemendiks vasakul liialt domineeriv donaatori portree. Kes on donaator? 4. KOLGATA Jeesuse hukkamine toimus Kolgata-nimelisel künkal, mis asus Jeruusalemmast väljas linnamüüri taga. Nimetus Kolgata tähendab "pealuu" ning viitab sellele, et kõrgendik oli ümar ja taimestikust paljas. Johannes väidab, et Jeesus pidi ise oma risti kandma. Matteus mäletab seda episoodi hoopis teisiti. Tema evangeeliumis ei kanna Jeesus risti ise, seda teeb hoopis maalt Jeruusalemma tulnud mees nimega Siimon Küreneest. Loeme: Välja
Kennedy vigastused olid kordades tõsisemad. Tal oli massiivne peahaav ja kella ühest pärastlõunal kuulutatu ta surnuks. Kaks tundi pärast tapmist vahistati kahtlusalune Lee Harvey Oswald. Kogu ajal jooksul, mil Oswald oli vahi all, jäi ta kindlaks oma loole, et tema polnud atentaadiga seotud. 24. novembril, kui Oswald viidi vanglasse, tulistas Jack Ruby ta surnuks. Ruby vahistati ning ta tunnistas oma süüd. Ta mõisteti surma, kuid ta suri vähki, enne kui hukkamine jõuti läbi viia. President Johnson lõi komisjoni uurimaks John F. Kennedy atentaati. Leiti, et ainus mõrvar oli Lee Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. 1963. aasta novembris maeti John F. Kennedy Arlington National Cemetary surnuaeda Virginiasse. On hinnatud, et kolme aasta jooksul (1964-1966) külastas ta hauda umbes 16 miljonit inimest. 1967
poolt. Teine (venelaste) vaatus pühendub Wallenbergi saatusele Nõukogude Liidus ja edaspidi (Wallenberg-müüdi teke), kasutades abstraktsemat kujutusviisi. Et tagada aga sujuvam draamaarendus, saab teise vaatuse teemastik alguse juba esimese vaatuse lõpus, mil Wallenberg vene võimude poolt kaasa viiakse. Samuti säilib liine, mis ei lahene esimeses vaatuses, vaid kanduvad edasi ka järgmisse, nt. Eichmanni hukkamine stseenis „Eichmann II“. Seost vaatuste vahel toonitab Wallenbergi tekst esimese vaatuse lõpus millegi „alguse“ kohta: „Das ist der Anfang. Oder Anfang eines Anfang. Aber es ist ein Anfang.“ („See on algus. Või alguse algus. Aga see on algus“).“ Tüür on modernist 21. sajandil selles mõttes, et kogu oma loome jooksul on ta taotlenud terviklust, ühtsust – kuigi ta
kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ning pillava eluviisiga suur,renessanssi ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk Sickingeni vaenus (1522–1523), kus usu-uuendamisega kaasa läinud riigirüütel Franz von Sickingen püüdis vägivaldsete vahendite abil Trieri peapiiskoppi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka
Müüginormide kehtestamine Rahareform Elatustase langes Eesti Rahva Ühisabi (rahva algatusel) Kultuurielu nõukogustamine Ebasoodne olukord Eestile Tsensuur Marksisismi, lenenismi autorite looming Tsensuur Kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid Kodanlaste suhtes 7800 elaniku hukkamine 1941 küüditamine (22. juuni) sõjavangid, SS-leegion 20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD
armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning annab ennast politseisse ülesse, kus ka teda ootab ees hukkamine. Raamatust lugesin ma enese tarbeks välja moraali, et armastatuga koos olemine ei ole alati see kõige tähtsam. Kedagi armastada on ilus tunne, selle pärast kannatada samuti. Kuid kui kellegi armastamise pärast sa oma elu teadlikult ära rikud ning sellest endale veel aru ka annad on täielik lollus. Don José soovis koos Carmeniga põgeneda, tal oli pideval sisemised heitlused hea ja kurja vahel, kuid ikka jäi ta selle juurde, mille eest soovis põgendea. Ja seda
Au sees oli askeetlus, seega arvasid kikumehed, et lapsed sünniad läbi patuelu ja puhtalt elamiseks tuleks nende saamisest loobuda. Lapsi pidasid nad millekski möödapääsematuks ja segavaks, neid arvati olevat mure ja kannatuse allikas, kes segavad täiskasvanuid töös ja usutegevustes. Samas kuulutas kristlus inimelu, sealhulgas lapse, pühadust nii juhuslike, ebaseaduslike kui veel sündimata lapse tapmine oli patt, seetõttu lükati keskajal süüdimõistedud rasedate naiste hukkamine edasi, kuni laps oli sündinud. Tegelikkuses sündis lapsi arvukalt ning laste ja vanemate vaheline armastus oli tavaline. Oldi veendunud, et laste välimuses ja olemises peegeldus vanemate kvaliteet ja üllus. Siiski arvati, et inimese loomus ei ole täielikult vanemate olemusega määratud, vaid olenes ka kehamahledest, mille järgi liigitati inimesed nelja temperamenditüüpi: vere ülekaaluga sangviinik, melanhoolik musta sapi, koleerik kollase sapi ja flegmaatik lima ülekaaluga
Sajad tuhanded (täpset arvu pole võimalik kindlaks teha) hukkusid Hiroshima ja Nagasaki tuumapommirünnakutes. Kas tsiviilelanike tapmine on ainult sakslastele sõjakuritegu? Kõiges on süüdi ainult sakslased? Nürnbergi tribunali põhikirja 6. artikli järgi on sõjakuriteod ,okupeeritud territooriumite tsiviilelanike mõrvad, halb kohtlemine ja sunnitööle küüditamine, sõjavangide või merel kinnivõetud isikute mõrvad või halb kohtlemine, pantvangide hukkamine, riikliku või eraomandi riisumine, linnade või külade põhjendamatu rüüstamine või hävitamine, mida sõjalised vajadused ei õigusta. Kas poleks pidanud Nürnbergi süüpingis istuma ka Stalin, Roosevelt ja Churchill? Esimeses Maailmasõjas korraldasid sakslased 500, Inglise eribrigaadid aga koguni 768 gaasirünnakut. Kuid koolis räägitakse ainult sakslastest.
arenemist. Sellel ajal filmis, kui aasta oli 1814, riigis valitses absolutism ja lütseumis käisid aadlisoost poisikesed, vabamõtlejad, kes ennast naljalt painutada ei lasknud, poleks veel keegi osanud arvata, et: Ivan Puštšinist saab ihukaardiväe ohvitser ja aktiivse osavõtu eest Dekabristide ülestõusul võetakse talt ära aadlitiitel ja saadetakse igaveseks sunnitööle. Kühlja Wilhem Küchelbeckeri hukkamine pea maharaiumise läbi Senati väljakul toimunud ülestõusus osalemise eest asendatakse 20aastase vangistusega üksikkongis. Tosja ehk Anton Delwigist ei saa suur luuletaja, kuid temast saab tuntud kirjastaja ja toimetaja. Pärdik ehk Aleksandr Puškin lõpetab lütseumi õpeedukuselt ühena viimastest, temast saab kaasaegse vene kirjanduse rajaja ja saavutab ülemaailmse kuulsuse. Karu ehk Konstantin Danzasist saab armeeohvitser, Vladimiri ordeni kavaler.
pärast oldi ta üle kohut mõistetud. Kolmandal päeval hukati võlgnik võlausaldaja käe läbi või paremal juhul müüdi orjaks üle Tiberi. Võlgniku saatuse üle otsustas võlausaldaja, kuna kohus määras võlgniku kindlalt süüdi. Küsimus oli vaid selles, et kui suure summa peale. Võlgnikul polnud mingit enasekaitsmise võimalust kui võlg polnud 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse langetamist makstud, ootas teda ees 60 päeva ahelais ning peale seda hukkamine või orjaks müümine. 11 AJALOOLINE TÄHTSUS NING TEMA MÕJU TÄNAPÄEVALE Roomlastele andsid õiguse esimesed üleskirjutused märku millegi uue algusest. Ehkki tahvlitesse pandi kirja vana ja juba kasutusel olev õigus, elas see edasi juba uues vormis ning pidi ka uutele seadustele, normidele ja eeskirjadele ruumi tegema. Kaheteistkümne tahvli seadus orienteerus rohkem tulevikule kui minevikule
kuningriigi sees. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 16251629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. Ajalookirjutuses on kohati seda aega nimetatud 11-ks türanniaaastaks, kuid see nimetus pole ilmselt kuigi täpne. KUNINGA HUKKAMINE Kohtumõistmine kuninga üle oli küllaltki farslik. Et suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, siis korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. Seda parlamendi osa on nimetatud Puhastatud ehk Päraparlamendiks. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid
Tekitas õudust revolutsiooni loosung :"Vabadus, võrdsus, vendlus!" Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli Prantsusmaale edukas. 1792 suvel pöörduti raha poole lausega: "Isamaa on hädaohus!" Tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. Prantsuse armee sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõupingutusi ühendama. 1793 moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahel sõjalise liidu koalitsiooni Prantsusmaa hävitamiseks. Euroopa suurriigid kasutasid ära , et jagada lõplikult omavahel Poola tollase nimega Rzeczpospolita. Poolat jagati nende maade vahel 3 korda: 1772, 1753 ja 1795. Poola riik lakkas olemast ning tema osad jagati suurriikide vahel.
ja kaitsta riikide suveräänsust ja maailmarahu. Rahulepingu artiklid sisaldavad abstraktseid hüpoteese, kus tuuakse välja üleüldised tingimused rahu määratlemiseks ja hoidmiseks, ning kasuistlikke hüpoteese, kus tingimused on suunatud kindlatele riikidele/piirkondadele ning nende juhtidele. Rahulepingu artiklid sisaldavad ka määratud ja määramata sanktsioone juhuks, kui keegi rikub rahulepingu tingimusi. Kohaldatavaks määratud sanktsiooniks on tavaliselt toodud hukkamine. 5 2. AJALOOLINE TAGAPÕHI Juba enne Vestfaali rahulepingut sõlmisid sõdivad pooled sõja lõpetamiseks kas suulise või kirjaliku rahu (Perthi rahuleping, Pljussa vaherahu, Passau rahuleping jne), kuid nendes ei olnud kunagi taotletud ususõdade lõplikku lõpetamist ning toodud esile (rahvus) riigi küsimust. Pärast Vestfaali rahulepingut on sõlmitud ja sõlmitakse ka tänapäeval sõjalise konflikti
vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt „moraalsest haigestumisest“. (Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed.) 32. „Moraalne“ ravi -19. sajandi psüühilise disfunktsiooniga inimese ravimise viis, milles oli tähtis moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi. 33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused) Psüühikute koolkond Somaatikute koolkond 1. Psühhiaatria õpetamine 1. Loodusteaduste õpetamine 2
Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas · 753 eKr Rooma rajamine · 624 eKr Drakoni seadused Ateenas · 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine · 387 eKr Platoni akadeemia Kreeka ja Rooma · 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr
Inga on kirjutanud: “Meil läheb hästi ja meil on kahju nendest, kes peavad Tartus elama. Palju parem on elada nii, nagu väljaspool Toomat polekski midagi.” Siis aga jõudis punaste pealetung ka nendeni. Viimasel hetkel jõudis pere põgeneda Tartusse. Mõni päev hiljem võtsid bolševikud linna üle ning algas endiste kaitseliitlaste, Eesti sõdurite ja ohvitseride, jõukamate kodanike ja majaomanike ning saksa soost kodanike ja vaimulike massiline arreteerimine ning hukkamine. Ka Arved langes vangistusse, aga enne kui surmaga lõppevate ülekuulamiste järg jõudis temani, sekkusid Tartus toimuvasse Eesti väed. Arved oli jälle vaba mees, kuid vaid mõni tund varem olid selle Kompanii tänava maja keldris 33 süütut Arvedi kaasvangi oma elu juba kaotanud. Kõigi hukatute pead ja kehad olid purustatud. See kommunistide suurim metsikus Eesti Vabadussõja ajal on läinud ajalikku nn Krediidikassa keldri massimõrvana. 1919
Samal aastal kuulutati ametlikult välja ka uue anglikaani kiriku loomine. Paavst pakkus Henryle võimalust oma patud lunastada võttes Katariina tagasi, kuid kuningas oli oma otsuse teinud. Tema ja Katariina abielu tühistati lõplikult ning Anne krooniti Inglismaa kuningannaks. Peagi sündis Henryle järjekordne tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Poegi ei sünnitanud Henryle ka Anne. 6. Valitsusaja teine pool 1535. aastal korraldati Inglismaal esimene prominentsete kuningavastaste hukkamine, kelle hulgas olid ka Thomas More ning kuninganna Katariina ustav toetaja kardinal John Fisher. Henryl ei olnud enam rahva hulgas nõnda suurt toetust ning teda hakati kujutama koletisliku despoodina, tema noorusaegne populaarsus oli aga juba ammu kadunud. Samaaegselt muutus Henry üha enesekesksemaks ja kuulas üha vähem oma nõunikke, uskudes, et suudab oma pika valitsusaja jooksul kogutud kogemustega ise kõik probleemid kõige paremini lahendada.
Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 1649. Pikk parlament, kodusõda, kuninga hukkamine Inglismaal. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. a. parlamenti uuesti kokku kutsuma. see parlament jäi kokku 12 aastaks. kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi loata kehtestatud maksud. kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata. Charles I otsustas parlamendi juhid vahistada ja kohtu alla anda. kuid see rikkus tema suhted parlamendiga täielikult ning ta otsustas pealinnast lahkuda. 1642. a. algas
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud........................................................................
jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid peedipõllul Elbe kaldal, kus toimus venesõdurite valve all olevate sõjavangide ja ameerika sõjavangide vahel, nad peitusid O'Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti - nad viidi lennukitel Prantsusmaale ja seejärel koju, võttis siis endale ilusa naine kellega sai lapsed, kes nüüdseks juba täiskasvanud
jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistusi peeti ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mis tahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Anabaptistid ja Münsteri kommuun Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga
juuni 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. (Rahvus)konvendi kokkutulemine sept 22. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri sept alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 21. 1793 Louis XVI hukkamine jaan 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) juuni 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele 2. nov Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4
puritaanide õiguste võrdne õigus kaitse maale - koguduste iseseisvus - kuningavõimu asemel vabariik Tegevus - kodusõjad - ,,Rahva - kehvikute - kohus kuninga üle, kokkulepe" koloonia hukkamine valimisõiguse hariti koos - sõjaväe eest maad ümberorganiseerimin - sõdurite ülestõus e - võitlus ühiste õiguste eest Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale..........................................................................6 4. Karusnaha töötlemine.........................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................
Juudi kogukondi leidub tänapäeva maailmas enamasti kõikjal. Maailma umbes 13. miljonist juudist elab suurem osa Iisraelis ja USA-s. Juudi rahvas on pidanud üle elama mitu pagendusperioodi. Nende ajalugu on läbi sajandite mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud. Esimene suurem juutide pagendamine kodumaalt leidis aset 6. sajandil e.Kr., kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Viimane küüditamine ja juutide hukkamine toimus aga mõned aastakümned tagasi. Varsti pärast seda, kui Saksamaal tuli 1933 aastal võimule Hitleri paremäärmuslik ja antisemiitlik Rahvussotsialistlik Partei (natsid), kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning oma rahvuse märkimiseks kohustati neid kandma kollaseid kuusnurki. Juudi haritlased kaotasid oma töö, juudi poode boikoteeriti. 1935. aastal kuulutati seksuaalsuhted juutide ja mitte-juutide vahel kuritegelikuks. Mida aeg edasi seda rohkem
pilt, millel Saloome on lausa tapatöö osaline. Ta on timukaga kõrvaltuppa kaasa tulnud, peata Johannese kaelast purskub verd põrandale, timukas hoiab märtri pead vaagna kohal, endal pilk taha pööratud. Saloome on siin kõrk ja kapriisne printsess, kes hetkel tunneb tülgastust, kuid tal pole raasugi kaastunnet hukatu vastu. Maal oli algselt Ristija Johannesele pühendatud kolmeosalise altarimaali parem tiib. Rogier van den Weyden. Ristija Johannese hukkamine. Maaligalerii, Berliin. Tizian. Saloome Ristija Johannese peaga. Doria-Pamphili Galerii, Rooma. Kuulsa veneetslase Tiziani (14801576) maalil "Saloome" näeme hoopis romantilist neidu, kes päriselt veel ei mõista, mis on viimastel minutitel juhtunud. Tema nukker pilk tahaks nagu öelda: "Oli seda nüüd vaja? Ma oleksin võinud ju onult hoopis midagi muud paluda." 19. saj. II poolel hurmas Ristija Johannese temaatika sümbolismi ja juugendstiili esindajaid
Ta lasi oma pistod teritada, koostas testamendi, kinkis hinnalisi esemeid. Mehe majapidamises töötanud vabakslastu Milichus jälgis neid toimetusi kahtlevalt. Pärast konsulteerimist oma naisega seadis vabakslastu oma sammud palee poole, et keisrit hoiatada. Paleesse kutsutud Scaevinus suutis ennast algul puhtaks rääkida, kuid siis rääkis Milichuse naine oma isanda arupidamistest Antonius Natalisega, kes ülekuulamisel vandenõu paljastas. Vandenõu juhile teadmatult oli ka tema hukkamine planeeritud. Tribuun Subrius Flavus arvas, et kitaralauliku asendamine Pisoga ei ole samuti mõistlik, tema kanditaat oli Lucius Annaeus Seneca. Pärast kohtuprotsesse mõisteti Seneca surma. 12 Kreeka turnee 66. aasta augustis algas Nero Kreeka turnee. Keiser oli otsustanud, et tülpimus sisepoliitilistest vastuoludest, kasvavatest kohtuprotsessidest, on piisav vabandus aastaks Roomast lahkumisele.
Ka NSVL läks oma vägedega sisse, peatus kokkulepitud joonel. Okupeeris selle. Viisid mõlemad ellu sala protokolli. NSVL andis Vilniuse piirkonna tagasi Leedule. Peale seda, kui Poola oli hõivatud, korraldasid Saksa väed ja NSVL väed ühise paraadi Brestis. NSVL andis päris palju Poola juute välja Saksamaale. Poola ohvitserid sattusid ka NSVL kätte. Suur osa nendest vangistati (pandi vangilaagritesse) ja hukati. 1940. aastal kõigi vabatahtlike ja kõrgemate riigiametnike hukkamine kannab nimetust Katõni massimõrv. Üle 20 000 poolaka hukati. NSVL püüdis aastakümneid massimõrva varjata (Saksamaa hakkas haudasid lahti kaevama, kui sinna läksid). NSVL hakkas tegema reklaami, et Saksamaa hukkas need inimesed. 4 28. september 1939. aastal NSVL ja Saksamaa vahel Sõprus- ja piirileping. Sellega fikseeriti piir Poolas ning Leedu, mis oli varem olnud Saksamaa huvisfääris, anti üle NSVL-e.
aega hiljem tabas järgmine orkaan Rita enam-vähem sama piirkonda jättes küll seekord New Orleansi puutumata. Oktoobri lõpul avaldati Iraagi sõjas surnud sõdurite arv ja see küündis juba kahe ja poole tuhandeni. 2006. aasta algul tuli palju kriitikat ka USA sõdurite tegevusele: mitmed siseraportid iseloomustavad Ühendriikide tegevust piirkonnas kui ebaõnnestumist. Aasta lõpupoole mõisteti Saddam Hussein inimsusevastastes kuritegudes süüdi ja Bagdadis viidi läbi hukkamine poomise läbi. Üks tunnistaja filmis poomist mobiili abil ja filmilt oli näha hästi siiitidest valvurite käitumist nad mõnitasid häbematult juba surnult rippuvat Husseini. 2007. aasta alguses käivitati uue hooga sõdurite saatmine Iraaki. 10.jaanuaril saadeti Bagdadi 20000 sõdurit, et peatada sektantide rünnakuid. Lisaks saadeti 7. veebruaril veel 30000 sõdurit, et peatada aina enam surmatoovamad rünnakud mässuliste ja maakaitsevägede poolt. George W
leinakleidis, mida ta kohtunike ees kandis, sest silmatorkav leseriietus võib rahvast ärritada. · Enne giljotineerimist astub timukas kongi, seob kuninganna käed selja taha ja lõikab ta juukseid. · Louis David jäädvustab kuninganna oleku teel tapalavale skitsi suurepärase skitsi abil. Marie-Antoinette'I suurus, tänu tema võrratule hoiakule, võidab timukavankrist tulenevat häbi. · 16. oktoober 1793 - Hukkamine saab teoks Revolutsiooniväljakul, tänapäevase nime järgi place de la Concorde. · Hetk pärast pea mahalöömist hüüab rahvas: ``Elagu vabariik!'' Surnukaebus · Marie-Antoinette'i surnukeha matmisega ei kiirustata, enne oodatakse giljotiinilt uusi varusid, et 60 inimkeha korraga ühte auku visata. · Viini õukonnas annab keiser Franz käsu rangeks leinaks, kuigi ta polnud laiskusest kuninganna päästmiseks kirjagi kirjutanud.
Pilatus moondub ,,pilaatluseks" - sõnake, mille leiutab kriitik Lavrovits Meistri hukutamise kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma
on vähe, detaile vältiv maneer. Georges de la Tour. Karjaste kummardamine. Pariis, Louvre Georges de la Tour. Christ in the Carpenter's Shop, 1645 ● Philippe de Champaigne (1602- 1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa
katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL
Ta sõitis taksiga rongijaama. Rimski sõitis rongiga Leningradi. Viieteistkümnes peatükk: Nikator Ivanovitsi unenägu Nikator ivanovits, kes oli hullumajja toodud valuutade pärast, nägi unes, et ta viidi teatrisaali. Seal toimus etendus, kus meestel lasti valuutade omamine üles tunnistada. Nikator ei tunnistanud seda üles. Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti magama. Kuueteistkümnes peatükk: Hukkamine Mindi Kolgata mäele, et röövlid ristidel tappa. Kohale tuli külarahvas ning Levi Matteus. Ta kahetses, et ta polnud koos Ha-Nostriga rännanud, sest siis oleks mees võib-olla vaba. Ta soovis, et tal oleks nuga ja saaks end tappa. Levi Matteus jooksiski leivapoodi ja varastas sealt noa. Ta ei pääsenud kuidagi Ha-Nostri juurde. Levi hakkas jumalat sajatama. Mõne aja pärast tekkiks taevasse äikesepilv. Sellest hoolimata tapeti risti löödud vargad
õiguspärasust. Sõjas on harva tegemist hea ja halva absoluutse vastasseisuga. Tavaliselt tõukavad kõiki osalisi tagant omad asjaolud. Sellega tuleb arvestada. Hinnata ei tohiks sõjalist hiilgust kui niisugust. Sõda peab lihtsalt aitama kaasa õiglase tulemuse saavutamisele. Sõda peab olema proportsionaalne reaktsioon vaenlase õiguserikkumisele. Näiteks ühe riigi kodaniku hukkamine teise riigi poolt, kui ebaõiglane see ka poleks, õigustab protesti, aga mitte sõda. Sõja peab välja kuulutama kompetentne võimuorgan. Kompetentne võimuorgan valitseb sõtta astuvat ühiskonda. See põhimõte oli suhteliselt selge keskajal ja muidugi hiljemgi. Riigi seaduslik valitseja oli selgelt määratletud. Tänapäeval on asi segasem, arusaam seaduslikust valitsusest on palju keerukam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
