XII tahvli seadus (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
XII tahvli seadus
Allika analüüs
Juhendaja : lektor Toomas Anepaio
TALLINN
2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Allika liik 4
Allika liigendus 4
Allika originaalkeel 6
Kasutatud tõlke keel 6
Allika adressaat 7
Argumentatsiooni laad 7
AJALOOLINE TAGAPÕHI 8
Allika ajalooline käekäik ja kehtivusaeg 9
ALLIKA SISULINE ANALÜÜS 10
Ajaloolis -kriitiline interpretatsioon 10
AJALOOLINE TÄHTSUS NING TEMA MÕJU TÄNAPÄEVALE 12
KOKKUVÕTE 13
Kasutatud kirjandus 14

SISSEJUHATUS

Antud analüüsi allikaks on Kaheteistkümne tahvli seadus. Kasutatud on Kaspar Kolki eestikeelset tõlget.
Kaheteistkümne tahvli seadus on jagatud kaheteistkümneks eraldi sektsiooniks, viidates ühele või mitmele avalik- või eraõiguslikule juriidilisele detailile. Kuigi seaduse originaal tabelid hävisid juba 390 aastal eKr on tänapäeval kättesaadav arvatavalt 1/3 või veidi enam antud allika taastatud versioonist.
ALLIKA ANALÜÜS

Allika liik

XII tahvli seadus on eelkõige tavaõiguse üleskirjutus. XII tahvli seaduste puhul on tegemist ius scriptumi ehk kirjapandud õigusega. Õigus sündis kirjapanemise aktiga, mis ei olnud iseenesest midagi uut, kuna Vahemere ääres oli õiguse kirjapanemine juba selleks ajaks levinud.
Kirja pandud õigusest on jälgi juba kuningate ajast, kuid õigust mis seoks kõiki kodanikke , anti alles XII tahvli seadustega kirjalik vorm. Seadus hõlmas kõiki kodanikke ning sidus neid.
XII tahvli seaduse kirja panemisest sai alguse kodanikuõiguste kodifitseerimine Euroopas. Seadus pidi olema vormis, mis oleks kõikidele inimestele kättesaadav, kirjutatud selges emakeeles ning avalikult teatavaks tehtud.

Allika liigendus

Tegu on koodeksiga, mis koosneb 12 seadusest. Oma iseloomult ei ole seadus kõikehõlmav abstraktsete normide kogu, vaid pigem piirjuhtude regulatsioon . Ta on ükskikute käskude ja keeldude loend, mitte süstemaatiline seadustik .
Normistiku eesmärgiks oli reguleerida ühiskondlike suhete kõiki alasid.
Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest.
I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex – kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest.
Teisest tahvlist on säilinud vähe, kuid see reguleerib kohtumenetlust. Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius , et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik . Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse.
Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset.
Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas – isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus – käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid.
Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud. Vara päris testamendis nimetatud isik(ud). Testamendita surnud isiku vara päris lähim isapoolne sugulane kadunud isiku vara, kui isapoolset sugulast ei olnud said kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased.
Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks. Kuues tahvel reguleerib vara liikumist tehingutes näiteks: manicipatio, res mancipi ja in iuere cessio .
Seitsmes ja kaheksas tahvel reguleerivad obligatsiooniõiguslikke suhteid.
Seitsmes tahvel koosneb kaheteistkümnest paragrafist, millest kolmanda sisu on teadmata. Tahvli eesmärgiks on reguleerida naabritevahelisi suhteid ning õigusi. Piirivaidlused lahendatakse kolme kohtuniku abiga ning kui tee polnud ära märgistatud tohib veolooma ajada ükskõik kus, ilma et naaber ajaja peale kaevata saaks.
Kaheksas tahvel käsitleb deliktiõigust. Tahvel koosneb 27 paragrafist. Erinevate kuritegude eest on määratud erinevad karistused. Näiteks valetunnistuse andja visatakse alla Tarpeiuse kaljult. Teolt tabatud varast tuli piitsutada ning anda orjaks sellele, kellelt oli varastatud .
Samuti oli kaheksandas tahvlis määratud laenu intressi ülempiir, mis tohtis olla kaheteistkümnendik.
Üheksas ja kümnes tahvel käsitlevad ius publicumi ja ius sacrumi põhimõtteid.
Üheksas tahvel koosneb kuuest punktist. Selle karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseid jälgi jätnud. See olevat sisaldanud eelõiguste keeldu, karistust riigireetmise eest. Arvatavasti seisis siin ka õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel.
Kümnes tahvel koosneb kümnest paragrafist. Tahvel sätestab matustega seotud õigusküsimused. See tahvel näitab kui oluline oli suguvõsaale tema esivanemate kultus . Sätestatud on ka orjade surmale järgnev tegevus. Samuti sätestatakse see, kui kaugele võõrast maast tohib rajada laiba jaoks tuleriita või põletamiskohta, ilma maaomaniku nõusolekuta.
Kaks viimast tahvlit käsitlevad hilisemaid täiendusi ja parandusi, reforme.
Üheteistkümnes tahvel koosneb kolmest paragrafist. Seal sätestatakse näiteks abieluküsimus, et plebeide ja patriitside vahelised abielud on keelatud.
Viimane ehk kaheteistkümnes tahvel koosneb viiest teadaolevast paragrafist.
Seadus oli küll jaotatud kaheteistkümesse tahvlisse, kuid meie mõistes puudus sellel täielik süsteem. Ühes ja samas tahvlis on segamini kasutatud nii karitsusõiguse kui ka tsiviilõiguse norme.

Allika originaalkeel

XII tahvli seadused ei ole säilinud algsel füüsilisel kujul, tervikuna pole see seadusekogu isegi säilinud ümberkitjutusena. Säilinud on üksikute lõikude rekonstruktsioon.
Tekstid millest fragmendid on kogutud, on kirjutatud ajavahemikus I sajand eKr. kuni VI sajand pKr. Rohkem kui tuhande aasta jooksul tegid nii ühiskond kui ka ladina keel läbi suuri muutusi, seega on XII tahvli seaduste teks äärmiselt kirju, mis on põhjustatud ilmselt sellest, et hilisemad seaduse vahendajad ei ole seda alati mõistnud nii nagu seda tegid antud seaduse loojad .
XII tahvli seadus pandi algselt kirja ladina keeles. Tegu ei olnud arhailist tüüpi ladina keelega, kuna tegu on primitiivse seadusandliku tekstiga , mis ei ole algesl kujul säilinud, siis on selle teksti keelepärasemaks ja selgemaks muudetud, püüdes jääda võimalikult täpseks algse sisu edasiandmisel.

Kasutatud tõlke keel

Antud analüüsi puhul kasutasin nii eesti keelset Kaspar Kolki tõlget raamatust „Muinasaja sedustekogumike antoloogia“ kui ka Internetist kättesaadavat inglise keelset tõlget.

Allika adressaat

Allika adressaadiks on kõik Rooma kodanikud kuna XII tahvli seadus oli eranditult kõigile Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele.

Argumentatsiooni laad

Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm.
Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lühidus, absoluutsed käsud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis.

AJALOOLINE TAGAPÕHI

Rooma ühiskonda on antiiksete kultuuride seas nimetatud õigusühiskonnaks. Nimetus õigustas ennast juba väga varajasest ajast, enne Rooma õigussüsteemi õitsengut. Viienda sajandi keskpaigast eKr pärit Kaheteistkümne tahvli seaduse arvukad fragmendid on ilmselt vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Nii vana aega Rooma kultuuri ajaloos meenutavad veel vaid üksikud raidkirjad ning arheoloogiline materjal.
Viiendal sajandis eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne , mille tõttu on ka Kaheteistkümne tahvli seaduses nii palju viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele. Ka Rooma linn oli säilitanud oma agraarse iseloomu, olles põllumajandusliku linnriigi keskus. Rooma elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega.
Seaduse tekkelugu võib nimetada peaaegu legendaarseks. Meieni jõudnud variant pärineb esimesest sajandist eKr, toetudes ilmselt täielikult ajaloolisele pärimusele ning selle kinnituseks on äärmiselt raske fakte leida. Klassikalise aja ajaliolased tuginesid küll varasemate annalistide andmetele, kuid nende käsutuses polnud seaduse välja andmise ajast dokumente.
Seaduste väljaandmise põhjuseks oli ilmselt pleebside nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigyst meelevaldselt.
Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes. Selle takistamiseks tegi ta ettepaneku kirjutada üles ja kehtestada seadus konsulite võimu kohta. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma.
Paari aasta jooksul koostas komisjon Kaheteistkümne tahvli seaduste teksti. See on traditsiooniline antud allika tekkimise lugu, mille vastu on hiljem vaieldud. Mõningad uurijad eitavad üldse Kaheteistkümne tahvli seaduslikku iseloomu ja peavad seda hilisema aja ( 3-4 sajandi eKr.) koodeksiks. Võimalik, et üksikud detailid XII tahvli seaduse tekkimise loos ei ole edasi antud täiesti usaldatavatena, kuida eitada XII tahvli seadustekogu kui õigusallika olemasolu ja selle tähtsust õigus ajaloos ei saa kuidagi.
Kaheteistkümne tahvli seadustega hakkas rahvas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Õiguse üleskirjutamine ei tähendanud sugugi õigusloomet aga just nii roomlased asja võtsid. Roomas toimunu paremaks mõistmiseks sobib ehk võrdlus ühe teise ja Õhtumaa jaoks olulise õigustloova kirjaliku aktiga: kümne käsu kuulutamine Siinai mäel. Jumal ise kirjutas seal oma sõrmedega uue õiguse kivitahvlile. Too seadus oli tolle liidu märk ja kinnitus , mille Julmal oli sõlminud oma rahvaga. Ka Roomas oli õigust kirjutav võim, mille peale polnud võimalik kaevata.

Allika ajalooline käekäik ja kehtivusaeg

Kaheteistkümne tahvli seadus ise pärineb viiendast sajandist eKr. Kogutud fragmendid pärinevad tekstidest mis on kirjutatud ajavahemikus 1. sajandist eKr kuni 6. sajandini pKr. Üks teks neist on läbivalt uuendatud ja muudetud veel 9. Sajandil.
Kuna Kaheteistkümne tahvli seadused olid kirjutatud roomlaste jaoks arusaadavas keeles ning avalikustati kõigile kättesaadavas kohas, olid need seadused kõikidele isikutele täitmiseks.
Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate XII tahvli seadusest ning austavaid kummardusi selle poole.

ALLIKA SISULINE ANALÜÜS

Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon

Kolmas tahvel ladina keeles on järgmine:
[1]  aeris confessi rebusque iure iudicatis XXX dies iusti sunto.
(Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
[2]  post deinde manus iniectio esto . in ius ducito.
(Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
[3]  ni iudicatum facit aut quis endo eo in iure vindicit, secum ducito, vincito aut nervo aut compedibus XV pondo, ne maiore aut si volet minore vincito.
(Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
[4]  si volet suo vivito, ni suo vivit, qui eum vinctum habebit, libras faris endo dies dato . si volet, plus dato.
(Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
[5]  Erat autem ius interea paciscendi ac, si pacti forent, habebantur in vinculis dies sexaginta. Inter eos dies trinis nundinis continuis ad praetorem in comitium producebantur, quantaeque pecuniae iudicati essent, praedicabatur. Tertiis autem nundinis capite poenas dabant, aut trans Tiberim peregre venum ibant (Gellius 20, 1, 46, 47).
[6]  tertiis nundinis partis secanto. si plus minusve secuerunt, se fraude esto.
(Gellius 20, 1, 48-52)
[7]  adversus hostem aeterna auctoritas .
(Cicero, de off. 1,12, 37)1
Tahvlis käsitletakse võlgniku ja võlausaldajate suhet: õigusi, kohustusi ja kohtumenetlust. Tahvel käsitleb kohtuotsuse täideviimist.
Esimene paragraf sätestab nii, et kui võlgnik tunnistab oma süüd on võlausaldajal õigus kohtuotsuse täideviimiseks 30 päeva.
Teine ja kolmas tahvel sätestab, et kui võlgnik kohtuotsust ei täida, ning kui kohtus keegi tema eest vastutust endale ei võta tuleb võlausaldajal ta endaga kaasa võtta ning aheldada alates 15 naela raskuste jalaraudadega.
Neljas tahvel sätestab, et võlgnik võib elada enda kulul, kuid astupidisel juhul peab võlausaldaja andma vähemalt naela jagu okasnisu päevas.
Viies ja kuues tahvel sätestavad võlgniku ahelais pidamise päevad ning nende edasise saatuse . Ahelais võis võlgnikku pidada 60 päeva. Nende päevade jooksuk viidi võlgnikud kolmel järjestikusel turupäeval comnitiumile preetorite juurde ning kuulutati kui suure summa pärast oldi ta üle kohut mõistetud. Kolmandal päeval hukati võlgnik võlausaldaja käe läbi või paremal juhul müüdi orjaks üle Tiberi.
Võlgniku saatuse üle otsustas võlausaldaja, kuna kohus määras võlgniku kindlalt süüdi. Küsimus oli vaid selles, et kui suure summa peale. Võlgnikul polnud mingit enasekaitsmise võimalust – kui võlg polnud 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse langetamist makstud, ootas teda ees 60 päeva ahelais ning peale seda hukkamine või orjaks müümine.

AJALOOLINE TÄHTSUS NING TEMA MÕJU TÄNAPÄEVALE

Roomlastele andsid õiguse esimesed üleskirjutused märku millegi uue algusest. Ehkki tahvlitesse pandi kirja vana ja juba kasutusel olev õigus, elas see edasi juba uues vormis ning pidi ka uutele seadustele, normidele ja eeskirjadele ruumi tegema.
Kaheteistkümne tahvli seadus orienteerus rohkem tulevikule kui minevikule. Kuna XII tahvli seadused olid linnas kõigile kättesaadavad ning avaldatud emakeeles, omistas see tahvlite kogum vahetu kehtivuse kõigile elanikele. See soodustas õiguse arengut, kuna Rooma vajas rohkemat, kui talupojavabariigi õigus.
Roomlased ei jätnud vana kasutatud tavaõigust kõrvale ega kuulutanud seda aegunuks. Praktilised roomlased pühendasid ennast õiguse arendamisele. Tõlgendades seda vana õiguse kaudu.
Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud.
XII tahvli seadused olid roomlastele õigusideaal. Seda tsiteeriti juristide poolt nende töödes lakkamatult.
Tuhat aastat peale Kaheteistkümne tahvli seaduse sündi koostatud Justinianuse Corpus Iuris sisaldav ikka veel tsitaate sellest vanast õiguse allikast.

KOKKUVÕTE

Kuigi XII tahvli seadus pole originaalkujul säilinud on meile tänapäeval kättesaadav taastatud ja veidi muudetud kujul.
Kaheteistkümne tahvli seadus oli kõikidele Rooma elanikele täitmiseks kuna see oli kõigile kättesaadav ning avaldatud emakeeles. Oma sanktsioonide poolest on seadus üpris karm, sisaldab absoluutseid keelde ja käske.
XII tahvli seadus pani aluse Rooma õiguse arengule ning seda on tsiteeritud ka mitmetes hilisemates seadustekogudes nagu näiteks Justinianuse Corpus Iurises. Samuti leidis see palju kasutust ka hilisemal ajal tegutsenud juristide igapäevatöös. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud.

Kasutatud kirjandus

Kirjandus:
Annus A., Kolk K., Puhvel J., Päll J., Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tallinn, 2001.
Hattenhauer H., Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007.
Internett:
http://www.hs-augsburg.de/~harsch/Chronologia/Lsante05/LegesXII/leg_ta03.html
http://essays24.com/History-Other/Law-Codes-Ancent-Times/15771.html
http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_Tabularum.html
http://www.csun.edu/~hcfll004/12tables.html
http://avalon.law.yale.edu/ancient/twelve_tables.asp
http://www.historyteacher.net/GlobalHistory-1/Readings/RomanLaw&TwelveTables.ht m
1 http://www.hs-augsburg.de/~harsch/Chronologia/Lsante05/LegesXII/leg_ta03.html Internetist kättesaadav : 10.11.2011
14