50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaaari1
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus.......
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus......................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND XII TAHVLI SEADUSED Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 1 AJALUGU................................................................................4 1.1.Väljaandmise põhjus..................................................................4 1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle..........
Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..................................................................................................7 2. Omandiõiguse mõiste .....................................................................................................
allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis ning võrrelda nendes sisalduvaid õiguspõhimõtteid täna kehtiva õigusega ning seeläbi leida nende omavahelised seosed, juhul kui need esinevad. Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H
mõjuvõimsamate patriitside ees kaitseta. Lihtrahvas tekitas selline olukord rahulolematust ning aastal 493 eKr korraldasid plebeid ülestõusu. Selle tulemusena tagati plebeidele oma asjades üsna suur autonoomia ning neid esindasid rahvatribuunid, kellel oli konsulite otsuste suhtes vetoõigus (ius intercedendi). Samuti nõudsid plebeid kirjapandud seadusi. See oli nt Rooma jurist Pomponiuse järgi ajendiks nn vabariigi põhiseaduse XII tahvli seaduste loomisel (451/450 a. eKr). Roomlased ise nimetasid seda kõige olulisemaks seaduseks oma ajaloos. Algselt olid XII tahvli seadused mõeldud kaotama seisuslikke piire era- ja karistusõiguses. Vabariigi-aegses Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Tähtsamat neist kutsuti comitia centuriata. Sel rahvakoosolekul valiti kõrgeimad magistraadid, otsustati sõja ja rahu üle, võeti vastu seaduseid ning karistati riigireetjaid. Ent hääled sellel
Talupoegade ühiskond iii. Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid