50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1709 laadimist
Kokku alla laetud
80 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anni482
Õppematerjali autor
kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika. Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart, Haydn, Bach ja teised klassikud. Mõtleb oma enesetapule. · Ta leiab, et tema isik on jagunenud kahkes pooleks: inimene ja stepihunt. Inimene on pool, kes taotleb kõrgemaid vaimseid ideaale. Stepihunt on aga pool, mis on metsik, tahab omaette olemist ja kes ei leia praegusest maailmast kodu, õhku ega toitu. · Oma järjekordsel õhtusel jalutuskäigul märkab ta ühes müüris vana portaali, mille kohale oli kirjutatud: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele." Ta ei pääsenud sinna. · Ta kohtas ühel järgmisel jalutuskäigul meest, kes kandis plakatit, kus oli ka sarnaselt
ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise
maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed – teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine – varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt – Harry kaotanud sõbrad ja ka naise
Stepihunt 8. Sündmusi kujutatakse tegelase vaatenurgast, tema mõtte- ja tundemaailma kaudu.See võimaldab kujutada inimese käitumise keerukamaid ja varjatumaid külgi. Kujutatakse inimese sisemaailma- tunded ja emotsioonid. Peategelast saadavad mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus ja pidetus. Meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik 9. Harryt häiris pilt Goethes, sest pildil oli kujutatud Goethet liiga kenana ning arvas, et kunstnik, kes tegi selle oli Goethe liiga üles mukkinud. Ta arvas, et selle pildi vaim on Goethe vaimu otsene vastand. 13. Minule meeldis väga see raamat, kuid seda oli raske lugeda, sest pidi keskenduma, et täpselt aru saada, mis toimub. Eriti raske oli lugeda seda, kui olin natukene väsinud, sest mõtted läksid kuskile mujale rändama lugedes. Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse lugema hakkasin, sain tunnis teada, et Harry ei sooritagi enesetappu. 2. Ha
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei l
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorp?
Tunneb ennast stepihundina, sest ta tunneb ennast üksiku hundina steppidel, eraldatud kinnisideedest ja tavadest, mis on meelepärased tavalistele inimestele. Harry usub, et ta on lõhestunud isiksus ning jagatud kaheks pooleks- üks on mees kes saab aru ühiskonna ideaalidest ja huvidest kuid teine stepihundina, kes peab teiste püüdlusi kasututeks ja absurdeteks, inimeste edevuseks. Stepihundi romaan iseloomustab Harry ebatavalist, traagilist olukorda. Stepihunt pilkab tühiseid, absurdseid inimlikke väärtuseid. Inimesena aga soovib Harry austatust ja kindlustunnet. Hesse pöördub tihti selle probleemi juurde tagasi, rõhutab ta samas, et see on liiga lihtne ja liialdatud. Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust. Harty koosneb sadadest ja tuhandetest endatest, neil kõigil on iseäralik külg ning mitu loomust
vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi Harry loomust karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry Halleri märkmed on jutustaja arvates Harry katse oma haigusest jagu saada, kogu kuri läbi kannatada. Harry Haller on inimene , ,,kelle saatuseks on kõiki inimelu küsitavusi teravdatud kujul omaenda piina ja põrguna läbi elada." Harry Halleri märkmed toetavad juba tekkinud pilti tema võõrusest, rahutusest, ahistatusest, seesmisest lõhestatusest. Vaid harva saavutab ta kirgastumise kas siis muusika , luule või mõtte kaudu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid