"Põlev lipp" Karl Ristikivi - sisukokkuvõte (18)

I Sõrmus
Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab , et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei öelnud midagi. Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras .
II Lipp
14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad leinas siiski oma isa poolvenda Mafredit. Noor hertsog oli muutunud, tõstis pea püsti, tunnistas oma kõrget päritolu. Kogu suve sõitis ta švaabimaal ringi, kus ta võeti rõõmu ja auavaldustega vastu. Külastas om esivanemate lossi Waiblingenis, kus oli laadapäev ja näitlejad kandsid ette Hohenstaufenite kroonika. Hertsogit mängib veiderdaja . Konrad tahab sõjaväega koos minnes auga kanda keisrite lippu.
III Laegas
Konrad oli kokku kutsunud Augsburgi õuepäeva. Kodanikud toovad raha Konradi laekasse, et ta saaks Sitsiiliasse sõjakäigule minna. Öösel tuleb keegi hertsogi juurde. Hertsog on nõus ta ära kuulama . Juut räägib, et usub, et hertsog võidab Sitsiilia tagasi ja ta oli toonud oma rahva poolt nende vaeva ja töö vilja. Juut tahab vaid et hertsog vabastaks ta rahva alandavatest kohustustest. Konrad käseb juudil om rahvale edasi anda ta tänu. Sellest peale on juudid uhkes, et elasid samas linnas kui Jeruusalemma kuningas.
IV Mantel
Konradi ema oli enne oma mehe lahkumist lõiganud ta mantlilt tüki. Enne Konradi teele asumist oli ta hetke koos oma emaga. Ema tahtis Konradile anda mantli, mille oli ise kudunud hoole ja armastusega. Elisabeth hakkas seda mantlit kuduma oma mehele, kui too ära läks. Kui ta mees surma sai, tahtsid Elisab. vennad et ta uuesti abielluks, aga El. ütles et tahab enne mantli valmis kududa. Lõpuks abiellus El, krahv Meinhardiga, sest ta ei tahtnud jälle mõne kõrgemast soost mehega abielludes oma meest kaotada. El. sai Görzi krahvinna. El. tahtis mantli krahvile pulmadeks kinkida , kuid too ei võtnud seda vastu. Algul ei tahtnud mantlit ka Konrad vastu võtta, sest Triooli krahv on selle ära põlanud. El. kurvastab, et ka krahv Meinhard Konradiga kaasa läheb. Lõpuks palub Konrad emalt andeks ja võtab vastu mantli, mida ta nii suure armastusega Konradi isa vastu kudus. El andis Konradile oma õnnistuse ja pani poja õlgadele helesinise mantli.
V Roos
Bolognaselas lp suguvõsa Tordini. Oma isa surma järel võttis Lorenzo Tordini üle oma isa ameti. L. abiellus kauni naise Catarinaga. Abielu ei olnud õnnelik ainult selles osas, et ei tulnud last. See kurvastas eelkõige naist. 7 a pärast pulmi saadi siiski laps, Benvenuto. B. ei olnud siiski isasse, lugemise õppis ta vaevu ära alles 15-aastaselt. Tordinid jäid vaeseks, sest Lorenzo oli segatud kuningas Enzio põgenemisplaanidesse. B. oli vaesuse üle õnnelik, sest pääses õppimiskohustusest. Tordinid said jälle seisusekohaselt elada, kui L. võeti rikka aadliku Rinaldo Rufini isiklikuks nõuandjaks. Catarina oli kena kaine ja R. Itaalia linnade kõige rikutuim mees. Nad käisid "mängimas" Rufinite aias oleva valge roosipõõsa juures. Kui sellest kuulis L. asus ta oma naist kaitsma, kuid langes Guido Malavolti mõõga läbi. C. pidas ennast mehe surmas süüdlaseks ja otsustas minna kloostrisse. C. andis pojale soovituskija ja soovitas tal Firenzest lahkuda, peale selle andis ta pojale palveraamatu, mida palus vähemalt kord päevas lugeda. B. unustas kirja ja raamatu varsti, ta jäi Rufini majja, kus oli nagu mehe oma laps. Kui Anjou hertsogi väed Firenzesse tungisid pidi R. ise linnast lahkuma , B otsustas temaga mitte kaasa minna. Emalt saadud kirja viis B. Piacenzasse, kuid palveraamatut ei avanud ta kordagi. Kui pidi Piac.st lahkuma leidis B end sõdurina sõdurite hulgas. Ühel õhtul lossi tornis sattus B. kätte palveraamat, mille vahel oli roosi õielehed. Lehed kukkusid tornist alla. Kui päike tõusis võttis ta uuesti raamatu kätte ja sealt tuli välja mustaks tõmbunud punane roos. Teadmata miks, käis ta südamest läbi valuhoog, silmad olid pisarais. Kui ta tornist alla läks oli seal käskjalg teatega, et Konrad on teel Itaaliasse.
VI Täht
Kui Konradin Brenneri mäekukrust välja jõudis, tervitas teda vaid Ehatäht, see pidi halb märk olema. Trento linn oli Tiroolo ja Görzi krahvidele valmis truudust vanduma. Verona linnas pidutseti mitu päeva. Lootus Lombardiast läbi murda oli nõrgaks jäänus. Konradin ei tahtnud vägesid veel lahingusse viia. Raha Konradini kassas vähenes kiirelt. Kui Konradin läbi väeleeri ratsutas, ei tervitatud teda enam hõiskamisega. Peakorteris ootas teda Rudolf von Habsburg , kes ütles et lahkub , sest rahvas nõuab peremeest ja ta peab oma kohust täitma. Ta lubas kohe tagasi tulla, kui vägi peaks edasi liikuma. R-ga läks kaasa suurem osa Svaabi suurnikke. Hertsog Ludwig ja krahv Meinhard püüdsid Konradinile selgeks teha, et peaks lahkuma, las Itaalia linnad ise omavahel sõdida, küllap tuleb viimaks soodsam aeg Sitsiilia sõjakäiguks. M. nõudis Konradinilt veel 2000 marka, mis K. oma emale võlgu oli. Selle laenas K. onult Ludwigilt, pantides talle oma viimased omandid Svaabimaal. Nähes, et K. aru pähe ei võta ja tagasi ei pöördu, hakkasid hertsog Ludwig, krahv Meinhard ja teised suurnikud avalikult ettevalmistusi tagasiminekuks tegema. Konradi täht oli paksude pilvede taha kadunud.
VII Tuli
Rüütlid tõid tervitusi kuningas Corradole koos tulega tõrvikutel. Konradin asus oma väega Veronast Pavia poole teele. Teel 2 vastast. Järgmise päeva õhtuks jõuti Oglio jõe kaldale. Kolmanda päeva õhtul oldi Pavia maade piiril . Kohtusid Rupert Schmerzburg von Schwalbenlöh ja Benvenuto. Nad räägivad tule ääres Corradinost ja üksteisest. Mõlemad on vanast ja kuulsast soost. Nad räägivad veel Corradinost ja siis armastusest. Rupert on oma kodumaal armunud vooruslikku abielunaisesse, kes mehe armastusest midagi ei tea.
VIII Laev
Legendi järgi olevat Konradin Pavias uusaasta ööl õnne valanud ja sellest tuli välja imelik kuju. Arvati, et see on laev, troon , katafalk vms. Konrad asus Paviast teele kolm päeva enne seda kui sai 16. Ta vägi oli Paviast 1000 meest juurde saanud ja 2000 saadi veel Boscos Alessandria lähedal. Teekonnal kohtas Konradin oma sugulast, keiser Fr. tütart, kes andis oma 2 poega K. teenistusse. Vados ootas 11 laeva, et Pisasse minna. Suurem osa K. väest pidi tagasi minema, sest 11st laevast oli vähe. Austria Fr. hakkas K. väejuhiks. K. läks merele . Benvenuto päästis K., kes oleks peaaegu üle parda lennanud, kuna jäi merehaigeks. K. ütleb et B. võib talt midagi vastutasuks küsida. B. ütleb et sooviks saada kuninga lipukandjaks nagu tema hea sõber Rupert S. K. oli nõus. Merel oli torm ja tuuled viisid laeva Portofinosse.
IX Pistoda
Jõuti Pisasse. K. käis jumalateenistusel ja tagasitulles leidis oma padja sisse torgatud pistoda. Mingem korraks tagasi Paviasse. Tulid teated, et keegi tundmatu esineb Pisas Konradi nime all. Sellepärast asutigi Pisa poole teele. Raskusi tuli ette vaid peale Taro orgu. Teisel maikuu päeval ratsutaski Fr. väega läbi Lõvide värava Pisasse. Seal kohtusid nad K. väega, mis olid juba üle kuu aja lahus olnud. Linnavahid võtsid kinni ühe musta mehe, kes viidi K. ette. Mees seletas, et on tähetarga Giafari pojapoeg ja tema lõi pistoda K. padja sisse, et näidada kui nõrk kaitse kuningal on. Hassan ütles, et vanaisa andis talle ülesandeks K. kaitsta ja K lubas seda.
X Vanker
Asuti teele Sienasse. Sienas pidulik vastuvõtt, uhkelt oli ehitud vanker "il Carrioccio". Prantsuse marssalid Estendard ja Braiselve asusid oma vägedega teele. Sakslased , eesotsas Fr. võitsid prantslasi. Sienas suured pidustused, sest oli Neitsi Maarja taevaminemise päev ja oli võidetud sõjakäik Anjou vägede vastu. K-l oli au mehi rüütliteks lüüa, sh sai rüütliks Benvenuto. Konradi vägi koosnes nüüd 5000st mehest(kuna suurem osa jäi Pisasse, et sealt laevadega Sitsiiliasse minna). Sienas jälle pidustused K. lahkumise pärast. Ehitud oli ka jälle vanker. K. vägi oli nüüd teele Rooma .
XI Võti
K. kirjutas läkituse, mis paavst Clemensi külmaks jättis ja ta peitis võtmekimbu selja taha. C. kuulutas välja ristisõja Lucera saratseenide mässu mahasurumiseks. Konradin on Grossetosse jõudnud. Paavst kartis , mis saab kui K. linna jõuab, kuid K. sõitis oma vägedega kindlusest nii mööda, et ei vaadanudki sinnapoole.
XII Kroon
K. tervitati Roomas. K. ja ta sõbrad pidasid Roomas nõu ja sõjaplaane. Sitsiilia suurnikud käisid Konradinile peale, et ta oma maaväe Roomas maha jätaks ja Pisa laevadega Sitsiiliasse sõidaks. Algul oli K. nõus, kuid teadmata põhjusel muutis meelt . Ühel päeval kohtas K. Rupert von Schwalbenlohi(kometimängija laadapäeval olnud etenduses). K. pärib mehelt, mida ta tundis, kui talle etenduses karjuti "Elagu keiser", sest, kui Konradinile Roomas nii karjuti tundis ta samuti ennast veiderdajana nagu Rupert tookord näidendis. K. kirjutab emale kirja, kus ütleb, et armastab teda ja palub tal palvetada, et K. oleks väärt kandma seda krooni, mis sinna on asetatud.
XIII Süda
Konradini ette tuli prantsuse rüütli poeg Guillaume de Montepervier. K. tahab ta tagasi Anjou hertsogi juurde saata, kui G. palub, et võiks hoopis K. eest võidelda. K. annab mehe Ruperti hooleks. Rupert otsustas Guillaumega võidelda. G. oleks võinud Ruperti tappa, sest oli mõõgavõitluses osavam, kuid ta viskas mõõga käest ja ütles, et ei tapa K. vapraimat rüütlit. Siis ütles R., et G. on nüüd sõber, mitte enam vaenlane ja temast sai K. sõjamees. K. näeb unes, et on kerjusepoisiks riietatult Sitsiilias ja kohtab oma onu Ludwigi abikaasa kaksikõde, kes palub talt kuningas Konradini poole pöörduda, et too päästaks ta poja Palermo vangikeldrist.
XIV Mõõk
K. lahkus Roomast. Ta vägi oli suurem kui kunagi varem. K. sõitis esimest korda üle oma kuningriigi piiri. Sakslaste ja roomlaste pealetungid prantslastele löödi tagasi. Moodustati kaitseliin . Suurem osa K. väest pole ennast lahingusse seganud. Prantslased ja itaallased olid löödud. Arutleti, kus on Anjou hertsog. Lahinguväljal levis rõõmuhüüe, et hertsog Charles on langenud, vaid prints Enrico polnud selles kindel, sest surnukeha ei oldud nähtud.
XV Rist
Legend, et K. Nägi Alba küla kohal taevas musta risti. Charles ei olegi surnud, ta peidab ennast Capelle küla taga metsas peidus. Charles ründas K. vägesid. Tapeti lipukandja Rupert. Surid ka Benvenuto ja Hassan. Prantslased võitsid lahingu. Charles nägi und, et kuningas Manfred polegi surnud, vaid ta oli Kristus. Mäetipul põles suur must rist, mille valgus oli nii suur, et hertsog ärkas. Siis sai ta teada, et oli süttinud üks vana hoone, kus vange hoiti . Mitusada inimest põles sel ööl surnuks ja räägitakse, et kui leegid kõrgele tõusid, võttis tuli risti kuju.
XVI Kinnas
K. läks tagasi Rooma . K. saatis Montefeltrole kuina, kuna too teda tervitama ei tulnud. Tuli teade prints Enrico vangilangemisest. K. läks merele, kus teda jälitati ja andis end ühegi mõõgahoobita vaenlaste kätte. Charles viis vangid Napolisse kohtumõistmiselel. Konrad, hertsog Friedrich ja Donoratico mõisteti surma, prints Enricle eluaegne vangipõli. 29.okt 1268 toimus hukkamine .