Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) ...
Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga. Sinivaala hingamine
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool REFLEKSOLOOGIA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Mis on refleksoloogia? Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse: Jalalaba massaazipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks. Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3] Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pin...
Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult kaunistatud ning jäljendid on kantud nõude pinnale tugevasti ja selgelt. Ornamendielementideks on kammivajutised, lohud, täkked ja sooned. Ornament katab kogu nõu pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. Tüüpilise kammkeraamika killud Villa asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4037:203, 342, 427). 2.3. Hiline kammkeraamika Hilises kammkeraamikas eristuvad mitmed lokaalrühmad. Kõige selgepiirilisem erinevus on
Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 l/min, poolautomaatjuhtimisega 35-45 l/min. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt. o Kaksiktoimeline ramm- Kasutab löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemist kui ka õhu surve energiat. Nende eeliseks on suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar
Joonised peavad olema objekti määravad. ST et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused(lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge'i meetod- kaksvaate objekti määramiseks kasutatakse selle objekti 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvatel ekraanidel Kvooditud ristprojektsiooni meetod- antakse objekti ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse objekti oluliste punktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist Aksonomeetria meetod- objekt seotakse ristteljestikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestiku rist- või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil. 14. Missugustel koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhi- z-koordinaatlõik Esi- y-koordinaatlõik Külg- x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
tegemist on erinevate ametiastmetega, ei mõjuta staatuse barjäärid tavaliselt omavahelist suhtlemist, kuna tihti on tegemist informaalse suhtlemisega, pigem näost-näkku kui kirjaliku vormiga ning vahetatakse kogemusi, saadakse teavet üksteise tegemistest. Selle tulemusena on tagasiside kiirem ja info moonutused väiksemad (Valk 2003:201). 1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik suhtlemine on valdavalt diagonaalse suunaga, kuid organisatsioonis võib esineda ka sellealaseid ametlike suhtlemisvõrgustikke. (Valk 2003:201) 4 2 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi
koormusega sõltuvalt müüritise tugevusest muljutakse tala müüri serva sisse. Sissemuljumist hinnatakse sängitusteguriga- = kivistunud müüritise puhul, (9.8) kus fu on müüritise piirtugevus, b on tala laius. Skeem Kaudse tugevduse arvestamine Tugevdustegur määratakse avaldisega- A on tinglik pind, mis arvestab toetuse situatsiooni. Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. 25. Materjalide ja müüritise omaduse tähised ja nende omavaheline seos, esitamise viisid Smotret 4 vopros Materjalide omaduste andmed töödeldakse statistiliselt vastavate standarditega määratud katsetest. Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida
aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - Platvormmeetod - Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga, - Metalllehest ribadega, - Jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod. Platvorm – puitkarkass
· Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3
kirjanduse ja filosoofia vastu, seega nimetati renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks. [11] Joonis 25. Firenze toomkirik. [13] Renessanssi esimeseks arhitektuuriliseks väljenduseks oli Firenze toomkiriku kuppel (joonis 25). Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse 18 seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26
kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit. Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog
Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk; 4) triivvõrk ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele; 5) raamvõrk silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; 6) võrgujada omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku. Nakkevõrkude konstruktsioon Nakkevõrk kujutab endast ristkülikukujulist tasapinnalist võrgust seina, mis koosneb peeneniidilisest (praegu peamiselt monokiust) võrgulinast, mis on rakendatud horisontaalsetele ja vertikaalsetele nööridele (paeltele), mida nimetatakse ülemine-, alumine- ja küljeselis.
olemasolu.Kinnitusdetailid:poldid. Keermesliide: võrreldes koormab vähem võlle ja lagreid, võimeline töötama kruviga, poltliide, tikkpoltliide + korduvalt lahtivõetav ja kuumemas keskkonnas – keti kiirus on ebaühtlane, vajab uuesti koostatav, võimalik saada suur pingutusjõud, järelpingutust-liigendid kuluvad, sobib ainult paralleelsetele kinnituskeere on isepidurdav, standardised võllidele, võimalikult horisontaalsete võllide korral, keti võnkumine kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhtelised – keere kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur, tülikas hooldamine on pingete konsentraatoriks ja vähendab 40 Kettülekande keti liikumise kiirused (selgitage väsimustugevust, keermestamine on töömahukas, keere skeemi abil). …………………. +++
laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Kontrollikriteerium: max floc Tala toetumine müüritise otsale. Horisontaalse tõmbejõu vastuvõtmine. Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega Tala toetus seinale Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Horisontaalpinged tekivad tala läbipaindumisest, mida rohkem tala läbi paindub seda suuremad on ka hor.pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala pikkuse suhe seda väiksemad on seal pinged. Pingete vähendamiseks müüritises tuleks paigaldada toeulatuses armatuurvõrk. Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone
määratakse kuue stratigraafilise printsiibi või meetodi abil: Superpositsiooni printsiip kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasuv kiht on lamavast kihist hilisema tekkega. Superpositsiooni printsiip järjestab vanuseliselt mis tahes kivid või kivimkehad nende vaadeldavate lasuvussuhete järgi. Algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist. Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja
XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament. Kõik need antiikajast laenatud elemendid on loovalt ümber töötatud. Olulise uue joonena kujuneb välja tasakaalu taotsus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati
pidevus, Smith'i protseduur (indeksfossiil) jt. stratigraafia kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. Põhireeglid: (1)superpositsiooni printsiip tuletab kivimite ruumilistest ainetest nende ajalised suhted. (2)pindalaline pidevus settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakildumiseni või kontaktini settebasseini äärel. (3)algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt. vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud/ümberpööratud kihtidega, siis on see toimunud peale nende kihtide moodustumist ja kivistumist. (4)põiksete suhete meetod - horisontaal-lasuvuses kihte (ka kallutatud läbilõigetes) lõikavad murrangud, intrusioonid (nt daik'id) on nooremad kui vastavad ümbriskivimid. Raskem on määrata samuti horisontaal-lasuvusega sille ja laavavoole/katteid, kuid
Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koordineerimine, suhtlemine (toimuvad horisontaalsete osategevuste sees). 2. loeng 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Peter Drucker oli juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tema arvates on inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat 1954 ,,The Practise of Mangement". 2
2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; Abar koosneb kolmest võrgulinast, kusjuures kahe välimise lina silmasuurused on keskmise omast tavaliselt tunduvalt suuremad.( web.zone.ee) 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk; 4) triivvõrk ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele; 5) raamvõrk silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; Raamvõrgud on spetsiaalse ehitusega üheseinalised võrgud, millistel on sisse põimitud nöörist raam. Pilt 1. Raamvõrk 4 Pilt 2 . Raamvõrk, kala takerdumine võrku 6) võrgujada omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
korraldamiseks. Mängutoa seina sisse oli ehitatud ka tiibklaver. 1898. aastal ehitati maja juurde ka stuudio. Pilt toodud Lisas 1. 2.3. Teel preeriamaja poole 1890-ndatel aastatel otsis Wright oma isiklikku stiili ning tema areng ei kulgenud sugugi sirgjooneliselt. Ta töötles erinevaid mõjusid, eksperimenteeris vormi ja efektidega. Nii mõningadki preeriamaja stiilile iseloomulikud jooned muutusid aina domineerivamaks. 1895. aastal valminud Williams House torkab silma horisontaalsete joonte tugeva rõhutamisega. Seda märkab ka 1896 valminud Heller House'i puhul. Ka ebaharilikud geomeetrilised vormid ilmnesid 1890-ndatel aastatel: näiteks Spring Greenis asuva Romeo ja Julia tuuleveski põhiplaan moodustub kaheksanurgast ja sellega ühendatud rombist.1900. aastal oli Wrightist saanud avaliku elu tegelane, sellest hoolimata oli ta tihti võlgades. Wright nautis ka looduses viibimist. Wright rajas ka raamatukirjastuse Auvergne Press
asetusest. Ruumi kuju sõltub peamiselt seda ümbritsevatest asjadest. Erinevate mõõtmete ning proportsiooniga ruumidel on erinev mõju inimesele. Kui näiteks võtta võrdsete mõõtmetega ruum, nagu seda on kuup, siis on see rahulik ning stabiilne, kuna tal on kõik küljed võrdse pikkusega. Ent samas on ta kujunduslikult jällegi pärssiv ja teda ei ole just lihtne ümbritsevaga siduda. Seega meeldib inimestele rohkem ruum, mis on oma horisontaalsete mõõtmete poolest suurem, kui vertikaalne kõrgus liiga suur pole just. Kõigil asjadel on oma vorm, erinevad need üksteisest vaid mõõtmete poolest. Vorme saab jaotada kolme nn põhivormide rühma, milleks on ühemõõtmelised vormid: punkt ja joon; kahemõõtmelised vormid ehk pinnad ning kolmemõõtmelised vormid ehk kehad. Peamiselt kasutatakse maastikuarhitektuuris regulaarseid vorme. Samas saab looduslike vormide
23. Maastiku reljeef. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka. Mägi või org. 24. Maastikupunktide kõrgused ja kõrguskasvud. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk isohüpsid saadakse kui lõigata maapinda mõtteliselt horisontaalsete tasapindadega , mis on üksteisest võrdsel vertikaalkaugusel h (s.o horisontaalide lõikevahe) Horisontaal – see on joon, mis kaardil või plaanil ühendab ühesuguse kõrgusega maastikupinkte. Langekriips on horisontaaliga risti tõmmatud lühike kriips , mis selgitab maastiku kalde suunda. Horisontaalide vaheline kaugus iseloomustab nõlva kallakust – väiksem kaugus , st järsem nõlv ja vastupidi. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil.
TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi
Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(ukesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4.Võimeline töötama kuumas keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5.Rihmaülekandest tülikam hooldamine.Ülekandearv u=n1/n2=w1/w2=z2/z1.Ülekande töö iseärasuseks on keti ebaühtlane liikumise kiirus,sest kettratas käitub pöörlemisel nagu z kandiline ratas.z on ketiratta hammaste arv. 40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil). 41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande
Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat.
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
78. 79. 80. Hankijad a 81. Tarbijad - b 82. Lubatav lahend - transpordiülesande lahend, mis rahuldab hankijate ja tarbijate vajadustega esitatud tingimusi. 83. Optimaalne veoplaan - lubatava lahendi väärtused, mis kindlustavad sihifunktsioonile (summaarsed veokulud) vähima väärtuse. 84. Baasitabel- transporditabel, milles on välja toodud baas. 85. Baasiruudud - m + n - 1 ruutu (m hankijate arv, n tarbijate arv). Kui baasiruudud ühendada horisontaalsete ja vertikaalsete lõigukestega, siis ei teki kinniseid kontuure ega tsükleid. 86. Baasitundmatud - baasiruutudele vastavaid tundmatud 87. Vabad tundmatud - ülejäänud tundmatud 88. Lahenduskäik: 1. Majandusprobleemi formuleerimine transpordiülesandena. 2. Transpordiülesande kinnisuse kontroll. Vajadusel lahtise ülesande teisendamine kinniseks. 3. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lubatava lahendi leidmine. 4
puidutööstulemispinkides, keemiatööstuse seadmetes ,põllumajandusmasinates jalgmasinatel jm Nad võimaldavad võimsusi üle kanda suures vahemikus(kilovati murdosast kunituhandete kilovattideni)tavaliselt on kettülekande ülekandearv i(U) väiksem kui 10ja keti maskimaalne kiirus v= 25 m/s. Kettülekande puudused · Sobimatus perioodiliselt reserveeritavaks ülekandeks · Võrreldes rihmülekandega tülikam hooldamine · Sobilik ainult paralleelsete võimalikult horisontaalsete võllide korral · Keti võnkumine eriti kui koormus on muutlik ja kiirus suur · Keti ebaühtlane liikumine seoses nn hulknurkefektiga Kettülekande puudused · Kett võib välja vajuda ,benida · Võllide täpse montaasi vajadus · Kettülekanne on rihmülekandest kallim Kettülekande eelised · Erinevalt rihmülekandest puudub libisemine · Võimaldab ühe ketiga käitada mitut võlli · Rihmülekandega võrreldes väiksem võllide ja laagrite koormus
· Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja
KEIRETSU TARNEAHEL JAAPANI MOODI Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Keiretsude ajaloost .................................................................................................................. 4 2. Jaapani keiretsudest ................................................................................................................. 6 2.1. Keiretsude põhiolemusest ................................................................................................. 6 2.2. Horisontaalsetest keiretsudest ........................................................................................... 7 2.3. Vertikaalsetest keiretsudest ............................................................................................... 8 2.4. Keiretsud...
servadele rakendub nimetatud kattesilluste reaktsioon, peavad nad olema küllalt jäigad ja nõtkekindlad. Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Pikitasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Avariijuhtudel tuleb vaheseinal vastu pidada ühepoolsele vee rõhule, vee tasapind võib ulatuda ülemise tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toestatud vertikaalsete või horisontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis
kompleksarvudest) või mingitest muudest etteantud hulga elementidest, sealhulgas näiteks polünoomidest, funktsioonidest, diferentsiaalidest, vektoritest. Tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Kuigi maatriks on iseenesest lihtsalt tabel, pakuvad maatriksid huvi eelkõige sellepärast, et maatriksi elementidega tehtavate tehete (liitmine ja lahutamine, korrutamine ja jagamine) abil on võimalik defineerida tehted maatriksitega. Maatriks on eristatavate horisontaalsete ridade ja vertikaalsete veergudega ümarsulgudesse asetatud arvudest (või üldiselt ringi elementidest) koosnev tabel. Näiteks Maatriksi kui tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi suurus määratakse selle ridade ja veergude arvuga. Kui maatiksil on m rida ja n veergu, siis nimetatakse seda m × n (m-korda-n) järku maatriksiks või lihtsalt m × n maatriksiks. Naturaalarvude paari m × n
Eesmärk oli luua loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Prantsusmaal kujunes kubismist teist tüüpi abstraktsionism, konstruktiivne või geomeetriline, esindajad Kupka, Leger ja Delaunay, nad kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian, kes andis välja kunstiajakirja ,,De Stijl" osad kutsuvad tema kunsti abstraktsionismi eristiiliks de stijliks, ta kujutas pilti ainult vertikaalsete või horisontaalsete joontega, ristkülikud kas valged või värvis puhaste värvidga. Uusplastitsism Seda suunda nimetatakse abstraktsionismis ka konstruktivismiks Purism Üritati kunsti veel puhastada subjektiivsusest, range kord ja matemaatiline seaduspärasus, maailmakuulsuse saavutas Le Corbusier arhitektina, oli funktsionalismi rajaja, seadis esiplaanile funktsionaalsuse. Elamud, mööbel, sisekujundus vorm pidi tulema otstarbest, funktsioonist.
Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk; 4) triivvõrk ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele; 5) raamvõrk silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; 6) võrgujada omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] 7 Nakkevõrkude konstruktsioon Nakkevõrk kujutab endast ristkülikukujulist tasapinnalist võrgust seina, mis koosneb peeneniidilisest (praegu peamiselt monokiust) võrgulinast, mis on rakendatud horisontaalsetele ja vertikaalsetele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
B suitsukäik 1, katla kere 4 ülemise 2 ja alumise 8 põhjaga, suitsukamber 3, suitsutorud 5 ja kolle 6, mis toetub tugedele 7 ja 9, tõsteaasad 10, põleti 12, veetaseme mõõdikud, teenindusluuk jne. Markeeritud on ka katlakere soojaisolatsioon 11. Unex CH ja selle täiustatud modifikatsioon Unex CHB tüüpi katlaid toodeti tootlikkuse vahemikus 750 kuni 15000 kg/h töösurvel 10 või 12 bar. Katla kasutegur on firma andmetel 0,84…0,85. Võrreldes sama tootlikkusega horisontaalsete leektorukateldega vajavad vertikaalsed leektoru katlad masinaruumis vähem pinda ning suurema aurutootlikkuste tõttu laevadel eelistatumad. VI – 2 Veetorukatlad Veetorukatelde kasutuselevõtmine ja nende konstruktsiooni arendamine on seotud eeskätt auruturbiiniga tööle võtmisega. Kui kolbaurumasinatele piisas kergelt ülekuumendatud madalsurveaurust, mille saamiseks kasutati horisontaalseid leektorukatlaid (nn šoti katlaid),
Joonised peavad olema objekti määravad. ST et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) 16. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge`i meetod (kaksvaadeobj. Määramiseks kasutatakse selle obj. 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvaltel ekraanidel. kvooditud ristprojektsiooni meetod (antakse obj. Ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse obj. Oluliste ponktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist.) aksonomeetria meetod (obj. seotakse ristteljetsikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestiku rist või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil.) 17. Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all. mõtle ise välja MONGE`i MEETOD 18. Mis on punkti koordinaadid? punkti kaugused ekraanidest. (arvud mis saadakse punkti koordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga.)
Ateena kilbile oli ta jäädvustanud enda portree. Veel oli kujutatud ateenlaste piduliku rongkäiki. Teine selle aja suurmeister Polykleitos pärined Spartast. Teda ei huvitanud keerulise liikumise ja kaunite rõivaste kujutamine. Ta kujutab rahulikult seisvaid figuure. "Odakandja" on noorukese sõjamehe ideaalkuju. Kogu keharaskus on viidud paremale jalale. Vasaks puudutab ainult varvastega maad. Siin on hästi läbi mõeldud kogu inimfiguuri arhidektoonika. (verdikaalsete ja horisontaalsete joonte tasakaal) 5 saj eKr oli Kreeka kunst tõsine, rahulik, pidulik ja suursugune. 4 saj eKr- suurmeister oli Praxiteles. Tema eelistas marmorit. Tähtsaim töö on "Hermes Dinysosega" ja Hermeses väljendas ta inimilu ideaali. Hellenismi ajastu skulptuuri iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumentaalseid mõõtmetelt kolossaalseid teoseid. "Milose Venus" ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga.
mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi sellsites säsikiirtes paiknevad horisontaalsed vaigukäigus. Nulul, kadakal ja jugaüpuul on säsikiired homgeensed ja koosnevad ainult parenhüümrakkudest. Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret. Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm
d) sissekeeramine. 232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal-, kald- kui ka horisontaalvaiu? Universaalsed rammipukid omavad pöördplatvormi ja nn pendel-tüüpi masti, mis võimaldab paigaldad vaiu nii vertikaalselt kui igas suunas kaldega 233-Millise rammiga on lubatud teha vaiatöid veekogudel ja vee all? Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks 234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks. a) kivipurustid killustike tootmiseks , b) veskid mineraalse pulbri tootmiseks. 235-Mida nimetatakse purustusastmeks? lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhe. 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e
Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile, tingimustes langundavad seened: villane või eivärviliste vöötidega. 1kandseened põhilised puitu lagundavad Metsamädanikud on sellised mädanikud,
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
Vibra ülemise osa võnkuvad omadused säilivad, sest tema lahendumise ajal läheb vool juhtivasse pinda ja laadumisel väljub sellest. Voolu puhm ja pinge sõlm sellisel vibraatori omavõnkumisel asub tema aluses. Juhtivaks pinnaks võib olla maapind, mille tõttu ebasümmeetrilist vibraatorit nimetatakse maandatuks. Pinnase halva juhtivuse korral aga on otstarbekam kasutada juhtiva pinnasena horisontaalsete juhtmete süsteemi, mis asetatud maapinnas pisut kõrgemale; sellist süsteemi nimetatakse vastukaaluks. 19. Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus o? Omalaine pikkus on 4l 20. Kas signaali edastavas liinis peab olema seisva- või leviva laine reziim? Leviva laine reziim kuna sellisel juhul kantakse signaal edasi ilma kadudeta 21. Missugune reziim peab olema vibraatoris, kas leviva laine või seisva laine reziim?
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
· Tarneahelad ka algavad kliendi juures. · Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? (,,supply chains reach from dirt to dirt") Tarneahela väärtuse loomine: Kokku võtab materjalidel liikumine läbi tarneahela aega 365 päeva, sellest tootmisele kulub 48 päeva (n-ö füüsilist väärtust lisav aeg). Ülejäänud aeg kulub transpordile ning suures osas varuks seismisele erinevates tarneahela punktides. Tarneahela ajaline kaardistamine Tarneahela ulatus on horisontaalsete joonte summa täitmisaeg ehk ,,tõmbamisaeg" on 60 päeva. Tarneahela maht on vertikaalsete ja horisontaalsete joonte summa see on aeg, mis kulub turunõudluse vähenemisele reageerimiseks. On tavapärane, et organisatsiooniliste piiride juures on vertikaalsed jooned kõige kõrgemad, isegi kui horisontaalne joon on lühike. On öeldud, et iga tarneahel koosneb kolme liiki tegevustest: 1. Väärtust lisavad 2. Vajalikud, aga otseselt väärtust ei lisa 3
aluseks projekteerimisel eriosade inseneridele ja konstruktoritele. Ekskiisprojekti võib vaja olla olenevalt objektist kooskõlastamiseks omavalitsuse ametnike ja arhitektidega. 34. Mis kantakse põhiprojekti joonistele? Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad uksed jne. Sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele?
õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda
4.9.2 Müüritoed Märkus · Pea meeles, et alussidumine on alati esmane! · Kaetavus peab tugedel olema vähemalt 1 am = 12.5 cm 4.9.3 Müüri lõikumiskohad Märkus: · Lõikekohtadel kasutatakse alati kaht ¾ tellist (lõigatud tellist) · Nende telliste püstvuuk on alati müüri lõikekohas risti 4.9.4 Niiskuskindlaks muutmine Kõik müürid tuleb muuta niiskuskindlaks. See saavutatakse müüris horisontaalsete niiskuskindlate ridade abil. Samas on oluline ka kõigi välismüüride vertikaalne niiskuskindlaks muutmine. Selleks kasutatakse krohvi, kattematerjale, värvi või spetsiaalseid isolatsioonimaterjale (vt moodul 2 blokki 3). Kui laotud müür jääb nähtavale, saab selle mingil määral niiskuskindlaks muutmiseks kasutada ka spetsiaalseid telliseid ja mörte. Samas peab tähelepanu pöörama töö teostamisele.
tsentraalperspektiivi leiutajaks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid