VÕRGUPÜÜK- referaat (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS............................................................................................................3
1.Võrgupüük......................................................................................................................4
2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6
2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8
2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8
2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9
2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9
2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust..........................................................................10
2.1.5 Võrkude väljavõtmine................................................................................10
3. Triivvõrgupüük.............................................................................................................11
KOKKUVÕTE...............................................................................................................13
KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................14
Sissejuhatus
Ranna ja avamerekalurid nii meie sisevetel ,kui ka mujal randades on aegade jooksul andnud oma oskusi edasi isadelt poegadele läbi põlvkondade.Küllap toimub see osaliselt ka tänapäeval. Enamasti on meie väikejärvedel seni rakendatud kõige edukamalt võrgupüüki. Võrgupüük nõuab suhteliselt kõige vähem tööjõu- ja ajakulu ning on rakendatav peaaegu eranditult kõigil järvedel.
Tänaseks on ajad muutunud. Suurenenud on püügivahendite efektiivsus ja mõneti kahanenud kalaressursid.Moodsamad ujuvvahendid võimaldavad kasutada kaugemaid püügipiirkondi. Euroopa ühtses majandusruumis tegutsemine nõuab ka rannakaluritelt täpsemate „mängureeglite” järgi tegutsemist .
Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada võrgupüüki
Vaadeldakse võrkude põhimõttelist ehitust ,püügile asetamise viise, kala nõudmist jne. Ja püünistega tehtavaid tarvilikke operatsioone.
1.VÕRGUPÜÜK
Liikumisteele asetatud peenikesest kapronlõngast( vms. tehiskiust ) võrgust läbi minna püüdes jääb kala võrgusilma kinni peamiselt lõpuseid pidi . Selle kohta öeldakse, et kala nakkub, mistõttu võrkpüüniseid nimetatakse ka nakkepüünisteks.
Et võrku sattunud kala väljapääsu takistab lõpuskaarte taha kinni jäänud võrgulõng, nimetatakse niisugust püünist ka lõpusvõrguks.
On olemas veel teistsuguseid võrkse, kuhu kala ei kiilu end kinni võrgusilma, vaid mässib end võrgulinasse.
Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar – nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; Abar koosneb kolmest võrgulinast, kusjuures kahe välimise lina silmasuurused on keskmise omast tavaliselt tunduvalt suuremad.( web.zone.ee)
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; Raamvõrgud on spetsiaalse ehitusega üheseinalised võrgud, millistel on sisse põimitud nöörist raam.
Pilt 1. Raamvõrk
Pilt 2 . Raamvõrk, kala takerdumine võrku
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
Kasutusviisilt liigitatakse võrgud kolme põhirühma : seisevvõrgud, ajuvõrgud(jõeujuvvõrgud ja mereujuvvõrgud) ,triivvõrgud.
Seisevvõrgud paiknevad liikumatult ühel kohal, nendega püütakse kala, kes teeb katset võrgust läbi minna. Jõe-ujuvvõrgud ujuvad jõevooluga kaasa, püütakse neile vastuliikuvat kala. Avamerepüügil moodustatakse paljudest võrkudest pikad ribad , mis triivivad merehoovuste mõjul, nendega püütakse võrku vastu tulevat kala. Nagu eeltoodust järeldub, sobivad järvedel kasutamiseks seisevvõrgud.
Ehituse järgi eristatakse üheseinalisi, mitmeseinalisi ja raamvõrke. Üheseinaline võrk koosneb ühest võrgulinast ehk nagu öeldakse, ühest seinast. Üheseinalised on enimlevinud võrgud. Mitmeseinaline võrk koosneb kahest või kolmest seinast ; kolmeseinalisi võrke nimetatakse abarateks. Et käsitleme rannapüüki, siis vaatleme seisevvõrkude ehitust ja püügioperatsioone nendega.
2.Seisevvõrgupüük
Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevvõrkudega võib püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven , koha, lest , särg, säinas, vimb , siig, lõhi ja meriforell , viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas , haug, säinas, linask jt.
Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti , kui ka liigisiseselt .
Kuid need võrgud kuluvad kiirelt ja nendega kalastamine kulub ära vaid seal, kus on rohkesti kalu(inglise keelne raamat).
Ehitus: Seisevvõrk kujutab endast täisnurkset võrgulina , mis on rakendatud ülemise ja alumise selise ning küljeselise külge. Eri püügipiirkondades rakendatud võrgu pikkus võib olla 20-150 m . Madalates püügipiirkondades kasutatakse lühemaid ( 20-30m) võrke , sügavates piirkondades pikemaid.Võrgu kõrgust väljendatakse ka silmades. Silmade arv sõltub silma suurusest ja rakendatud võrgu kõrgusest.(„Rannapüük”,1996)
Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust – U - Võrgulina rakendatakse selisele rakendusteguriga U= 0,35- 0,65.Võrgu rakendatud pikkus sõltub võrgulina lainepikkusest ( m) L=L0 x U, kus U on rakendustegur, L0- võrgulina lainepikkus , L selise pikkus.Võrgupüügiks tuleb igale kalaliigile määrata talle vastav võrgusilma suurus. Selleks kasutatakse valemit a=K1 x L , kus a on võrgusilma mõõde mm-tes., L on kala töönduslik pikkus millimeetrites ja K1 tegur, mis oleneb kala maksimaalse ümbermõõdu ja pikkuse suhtest.
Arvutusteks piisava täpsuse annavad teguri K1 järgmised väärtused:
Laiad kalad 0,20
Keskmised kalad 0,15
Kitsad kalad 0,10
Võrk võib olla osalises lappes (väljavenitatud) rõhtsalt (a) või püstsalt (b).
a) b)
Pilt 3 . Võrgusilmad
Ainad ( lipsud )
Ülemine selis
Alumine selis
ankur : on müügil, kuid võib kasutada ka mitmesuguseid metallesemeid, ka kive. Nõue: ei tohi libiseda merepõhjal ja lahti tulla.
Ankruots (nöör)
Lipuots (nöör)
Poi, meil harva kasutusel
Lipp
Pilt 4.Nakkevõrgu skeem
2.1 Seisevvõrgupüügi tehnika
Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks . Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku.Võrkude otsad kokku liites võib pikkus olla 3-5 miili. Sõltub püügikohast, -ajast ja –objektist. Võrgu sügavus varieerub 6-20 jalani.Ja pikkus on 100 kuni 400 jalga.
Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud .
Järgnev puudutab seisevvõrgu püüki. Seotud võrgu sees hoidmisega terve öö. Viidi läbi uuring mis on seotud selle võrgu veeshoidmise aja ja püügi kvaliteediga. Uuring näitas et püügikvaliteet on vähenenud kui veeshoidmise aega on suurendatud . Need võrgud mis jäeti ööseks sisse , nendele tegid röövloomad rohkem kahju võrreldes võrkudega millega püüti kala ainult päeval.
Peab saama infot põhja kohta, kus kalastama hakata, et teha õigeid otsuseid kuhu panna võrk. Tihti kasuatatakse ära tõusu või hoovusi, et paremini kala püüda. Need kalad liiguvad mööda põhja kindlatel aegadel, kas on päikseloojang , tõusu muutus või veemassside liikumisega seotud ajal. Maksimaalne võrgu efektiivsus on saavutatud kui võrgud asetatakse piirkonda kus kalade liikumine on suunatud põhja iseloomu poolt. Põhja kaladele on iseloomulik minna ümber takistuste ja hoida põhjast samale kaugusele, samal kellaajal päevas. Kui suudetakse leida põhilised orud ja läbikäigu teed kala liikumiseks, kui teatakse tõusu aegasid ja samuti kasutatakse hoovusi, et asetada võrgud õigesse kohta siis püütakse kala rohkem(A.Järviku materjal).
Seisevvõrgupüügi tööd on järgmised:
-püügipiirkonna ettevalmistus
-võrkude ettevalmistus
-võrkude püügile asetamine
-kala välja võtmine võrgust
-võrkude väljavõtmine , nende puhastamine ning ettevalmistus uueks sisselaskmiseks.
2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus
Ettevalmistamisel tuleb määrata püügipiirkonna sügavus ning puhastada piirkond kõrvalisest ujuvesemetest, mis võiksid võrke lõhkuda.
2.1.2 Võrkude ettevalmistus
Võrgud valitakse püügiobjekti ja püügipiirkonna järgi sobivate võrgusilma suuruse, lõnga numbri ja võrgu mõõtmetega. Võrgud seotakse omavahel kokku võrgujadaks ( nimetatakse veel võrgurind, ka võrgurivi) . Olenevalt võrgujada püügileasetuse viisist valmistatakse ette tarvilikud kinnitusvahendid( vaiad , ankrud) ja otsapoid võrgujada tähistamiseks.Asetusviisi järgi on kolme liiki võrke: põhjavõrgud, erineva sügavusega ja pinnaveevõrgud.
Vastavalt sellele liigitusele tuleb võrke ka ette valmistada erinevalt. Pinnavees või erineva sügavustes kasutatavaile võrgujadale tuleb panna lisapoid ja –raskused, seadmaks võrgud vajalikule sügavusele.Võrgujadad asetatakse paadi põhja või elastsesse konteinerisse.

Võrkude püügile asetamine
Tavaliselt asetatakse võrgud püügile ankrutega ja risti kaldaga.Nende abil võib võrgujada panna nii madalasse kui ka sügavasse vette. Võrkude asetamiseks kasutatakse tavaliselt väikseid 2-5 kg ankruid. Seisevvõrkude asetamiseks vajalike ankrute arv on määratud arvutuse teel ja sõltub hoovuse kiirusest kasutatavas püügipiirkonnas, võrkude mõõtmetest, võrgusilma suurusest ja võrkude arvust. Väiksema võrgujada puhul pannakse üks ankur jada algusesse ja teine lõppu. Pika võrgujada puhul ja hoovuse küllalt suure kiiruse korral kinnitatakse jada iga teatud arvu võrkude järel lisaankruga. Kõigepealt lastakse vette ja kinnitatakse ankur ja otsapoi ning seejärel alustatakse paadist võrgujada sisselaskmist liikudes paadiga edasi. Jada sisselaskmist lõpetades lastakse vette otsaankur ja –poi koos vastava tähisega. Kui võrgujada asetatakse erineva sügavusega, siis reguleeritakse sügavust poinööride abil ja alumise selise külge kinnitatakse raskused, et võrk püsiks püstasendis. Sisselastud võrgud jäetakse püügile kas pikemaks ajaks või vaid üheks päevaks; see oleneb kala rohkusest ja püügitingimustest ( „Rannapüük”, 1996)
Tavaliselt, kui võrk kinni jääb, on põhjuseks, et juhtliin või üks raskustest on jäänud kivi või palgi alla. Kui võrk ei tule lahti, tuleb sellest loobuda . Kui teil on võimsa mootoriga paat, saate te tavaliselt võrgu lahti, kui siduda võrk paadi külge ja siis mootori abiga sikutada. Olge ettevaatlik, et võrk ei läheks sõukruvisse.
Paljud kalad, kes elavad põhjas, armastavad elada kivide ja meretaimede läheduses, kus neil on võimalik peituda ja kus neil on palju süüa. Mõned kalad peituvad kivide vahel päeval ja tulevad sööma välja öösel. Uurige välja milline on põhi, kas sukeldudes või vaadates alla põhja. Leidke, kus on kive, veetaimi või teisi kohti, kus kaladel meeldib koguneda. Õppige kalade harjumusi, pannes võrke erinevatesse kohtadesse. Nii on näha, milliseid kalu saab püüda.
On hea, kui kalad ei näe võrke ja ei proovi neid vältida. Pange võrgud, kui päike loojub ja võtke välja vara hommikul, kui kalade jaoks ei ole piisavalt valgust. Kui on haisid või suuri kalu, kes võivad võrku lõhkuda, ei tohiks võrke liiga kauaks sisse jätta. Haisid meelitavad kalad, kes siplevad võrgus. Haidega on vähem probleeme, kui võtta kalad välja öösel ja panna võrgud siis tagasi. Teiseks probleemiks on, et kui hoida kalasid liiga kaua võrgus, lähvad nad mädanema. Kui võtta võrgud välja erinevatel tundidel öösel, on näha, et põhilise kalasaagi püüad sa vaid paari tunni jooksul öösel. Sellisel juhul on mõtekam hoida võrke sees vaid nendel tundidel. Sellisel juhul on vähem probleeme, et kalad mädanema läheks(A.Järviku materjal).

Kala väljavõtmine võrgust
Kala võidakse võrgust välja võtta kahte moodi.Üks viis on säärane, mil esiteks võrgujada ots vabastatakse ankru küljest ning võrgud lapatakse läbi üle paadi, võttes kala võrgust välja paati.Teise mooduse kohaselt võetakse välja ja taritakse paati kogu võrgujada ning kala võetakse võrgust välja alles kaldal .

Võrkude väljavõtmine
Väljavõtmine toimub käsitsi või mehhaaniseeritult sellekohase võrguvintsiga. Väikeste võrkude ja lühikeste võrgujadade puhul käib väljavõtmine käsitsi. Võrkude väljavõtmist alustatakse lipuga võrgupoi poolt. Kõigepealt tõstetakse paati või laeva vööripoolses osas, et nad ei satuks sõukruvisse. Seejuures on oluline ,et tuul oleks suunatud laeva vööri poole. Kui võrgud võetakse välja koos kalaga ,siis on kaks võimalust: kas kala vabastatakse võrgust kohe väljavõtmisel või juba pärast , kaldal. Mererohtu täis võrgud tuleb hoolikalt puhastada, et nende püügivõime säiliks. Pärast püügihooaja lõppu tuleb võrgud pesta ja puhastada ning panna püünisekuuri hoiule uue hooajani.
3.Triivvõrgud
Avamerel kasutatakse triivvõrke , mis on valmistatud plastikust või nailonist, ja võivad olla kuni 60 km pikad. Nad on asetatud vertikaalselt ujukite külge nn hõljuma. Triivvõrgud liiguvad hoovuste ja tuule koosmõjul ning selle tagajärjel võib sinna nakkuda päris palju kalu , sealhulgas ka mereimetajaid ja linde. Nende kasutamine on levinud peaaegu kõikides ookeanides , eriti Vaikses ookeanis, India ja Atlandi ookeanis ning samuti paljudes meredes, sealhulgas ka Vahemeres. Ja paljud ebaseaduslikud triivvõrgud tapavad siiani tuhandeid delfiine ja muid looduskaitse all olevaid mereimetajaid.
Pilt 5 . Triivvõrgu ja seisevvõrgu erinevused. (A.Järviku materjal)
Pilt 6 . Triivvõrkude kaasmõjud 1 (www.media.photobucket.com)
Pilt 7. Triivvõrkude kaasmõjud 2 (www.google.ee)
KOKKUVÕTE
Ranna ja ookeanipüügil kasutatakse mitmesuguseid võrke: seisevvõrgud, triivvõrgud, raamvõrgud, ajuvõrgud(jõeujuvvõrgud ja mereujuvvõrgud),jne.Nendega püütakse sessoonselt liikuvat kala: räime, ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask ,lesta jt.
Üht ja sama liiki kala on meie randades püütud tarinduselt erinevate püünistega. Vaadeldi võrkude põhimõttelist ehitust ,püügile asetamise viise, kala nõudmist jne. Ja püünistega tehtavaid tarvilikke operatsioone.
KASUTATUD KIRJANDUS
1.Eesti Merehariduskeskus , 1996, „Rannapüük”, Tallinn, lk 16-18
2.Inglisekeelne raamat *(õpetaja oma), lk 291-303
3. Ahto Järviku Slaidide materjal
4. http://web.zone.ee/kirjuahven14/kalapyygist.ht m
5. http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://www.harmlesslion.com/dolphins/hh_drift.htm&ei=okC6SpefHYXR-QbP-ZXGBQ&sa=X&oi=translate&resnum=6&ct=result&prev=/search%3Fq%3Ddriftnets%26hl%3Det%26lr%3D
6. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.ukdiving.co.uk/conservation/articles/images/dolph.gif&imgrefurl=http://www.ukdiving.co.uk/conservation/articles/time_stop_carnage.htm&usg=__prpNGphNNFZ1HsQQ1YwGuOCQztE=&h=200&w=300&sz=25&hl=et&start=7&um=1&tbnid=fdhBBoHXmM8kxM:&tbnh=77&tbnw=116&prev=/images%3Fq%3Ddrift%2Bnets%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1
7. http://media.photobucket.com/image/drift%20nets/biostate/hammerhead.jpg
14