NAKKEPÜÜNISED (1)

Kordusküsimused
1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside
klassifikatsioon
2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest
tarinditest?
3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele?
4. Mis on üleslükkejõud?
1
Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid
reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral
kalapüüniste klassfitseerimisega
I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside
klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi):
Õngpüünised Õngepüük
Nakkepüünised Võrgupüük
Lõkspüünised Mõrrapüük
Kurnpüünised Noodapüük
Traalpüünised Traalpüük
Vähipüügivahendid Vähipüük
Allveepüügivahendid Allveepüük
2
Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine
Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU)
Alus (laev),
Püünis selle tehniline
tase
Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q
Kalade morfoloogia
Selektiivsus c
Meeskonna
kompetents
Keskkonnatingimused
Püügiaeg, püügitsoon (püügivõimsus)
(nähtavus, hüdrodünaamilised väljad jne.)
SAAK Qlik u
3
6. Kalapüünised, kui insenerlikud tarindid
A) Kalapüünised on samuti insenerlikud tarindid, kuid erinevalt näiteks tsiviilehitusllikest
tarinditest on kalapüüniste näol tegemist painduvate tarinditega. Umbes 90 % kogu
maailmas kasutatavatest püünistest on valmistatud painduvast ja ka venivast
võrgulinast. Mehaaniline erisus.
B) Teiseks kalapüüniste erisuseks on, et nende kasutamine on seotud elusobjektide
(kalade jt. mereorganismide) püügiga. Nii kalapüüniste konstruktsioon kui ka kalapüük
peavad arvestama püügiobjektide käitumist ja jaotumist. Bioloogiline erisus.
Mingi kalapüünise võrgulina on tegelikult sarnane ideaalsele painduvale kilele, mis on
rakendatud kötest, nööridest või trossist karkassile ja millele mõjuvad mitmesugused jõud
püügiprotsessi käigus. Nende jõudude toimel püünis deformeerub. Tavaliste insenerlike
tarindite puhul tähendab deformeerumine reeglina konstruktsiooni purunemist, püüniste puhul
see aga nii ei ole. Vastupidi, püünise deformeerumist arvestatakse püünise projekteerimisel
eesmärgiga anda püünisele suurem püügivõime.
Samas, kuna püünis on valmistatud erineva silmasuurusega ja niidijämedusega linast ja
rakendatud samuti erineva jämedusega, teinekord ka erinevast materjalist karkassile, siis
deformeeruvad püünise osad erinevalt ja seda tuleb püünise projekteerimisel ning püünise
ehitamisel arvestada.
Lisaks, eriti aktiivsete püünise puhul, tuleb tagada, et püünis oleks võimalikult väikese
takistusega ja materjalikuluga. 4
Kõigele eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et püünisele püügiprotsessi käigus mõjuvad jõud ei
ole stabiilsed. Näiteks võivad muutuda lainetus, ka hoovused, püünise enda liikumiskiirus
jne.
Kalapüünistele mõjuvad jõud.
Püügiprotsessi käigus mõjuvad kalapüünisele peamiselt järgmised jõud:
- takistusjõud
- raskusjõud
- hüdrostaatilised jõud
- hõõrdejõud
Kalapüüniste projekteerimisel ja ka ekspluateerimisel loetakse kõige tähtsamaiks
takistusjõude ning nende adekvaatset arvestamist. Takistusjõud tekib ükskõik,
millisel püünise liikumisel vee suhtes. Seega, takistusjõud tekivad ka seisvate
püüniste puhul, kuna vesi liigub.
Valdava osa püünise kogutakistusjõust tekitab võrgulina takistus R (N). See sõltub
eelkõige vee liikumise kiirusest v (m/s) võrgulina suhtes, viimase materjalist ja
pindalast F (m²), silmasuurusest A (mm) ja niidi diameetrist d (mm), võrgulina
rakenduskoefitsiendist, võrgulina asetusest vee liikumise suuna suhtes jne.
5
Kalapüügiviisid
9. Võrgupüük
9.1. Seisevvõrgupüük
Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda
väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest,
särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks
püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt.
Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik
püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt.
Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1. The compos ition of annual catch of flounde r in
e xpe rime nts in 1999-2001 according to me sh s ize
piikuseline koosseis lestapüügil nakkevõrkudega, 650
sõltuvalt silmasuurusest A. Täpsemalt vaatleme
Number of specimens caught
600
selektiivsust õppeaines "Kohuseteadlik kalapüük" . 550
500
Total
450 Total
120
400
100
350
92
300
80
250 100 mm
92 mm 72
200
60
150
80 mm 44
100
120 mm
50 72 mm
44 mm 60 mm
0
10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Total length, Lcm
6
Kalapüügieeskiri
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrusega nr 144 (
RT I 2003, 41, 282), jõustunud 18.05.2003
6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises
võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk võrk ­ selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja
püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on
70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar ­ nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk ­ ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk ­ ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud
püügialusele;
5) raamvõrk ­ silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada ­ omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 ­ jõust. 27.05.2005]
7
Nakkevõrkude konstruktsioon
Nakkevõrk kujutab endast ristkülikukujulist tasapinnalist võrgust seina, mis koosneb peeneniidilisest
(praegu peamiselt monokiust) võrgulinast, mis on rakendatud horisontaalsetele ja vertikaalsetele
nööridele (paeltele), mida nimetatakse ülemine-, alumine- ja küljeselis.
8
Contains floats (ujukid) along the top (üleval) and weights (raskused) on the bottom (all, e. põhjas)
(Stands like a fence (tara) along the bottom, but can also be suspended)
Fish too big to swim through the netting get caught by the gills when they try to back out
Generally set perpendicular to shore (rand, kallas) and strung end to end in gangs (jada)
Single net varies in depth from 6 to 20 ft (jalg = 0.305 m) and length from 100 to 400 ft. Eestis mõõted: kõrgus 0.5 m ­ 7 m
ja pikkus 30 m ­ 70 m.
United end to end to form gangs and may reach 3 to 5 miles in length Püügile minnes soritakse võrgud kastidesse,
vannidesse. Võivad olla üksteise külge seotud, või võrguharkidel. Meil kasutatkse tavaliselt jadat kuni 10-st võrgust.
9
Lipp
Poi, meil harva
kasutusel
Lipuots (nöör)
Ainad (lipsud) Ankruots (nöör)
Ülemine selis
ankur: on
müügil, kuid
võib kasutada
ka
Alumine selis mitmesuguseid
metallesemeid,
ka kive. Nõue:
Pine ei tohi libiseda
merepõhjal ja
lahti tulla.
10
Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib
samuti olla punutud. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest
sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi
efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn.
lõtva rakendust ­ U - selis on ca 10 % alumisest lühem.
Võrgulina rakendamine
Võrgulina rakendamiseks nimetatakse võrgulina kinnitamist selistele, pinedele (tugevdusnöör) või
topenantidele (kui need on köitest). Selised ja pined on tavaliselt valmistatud nööridest või köitest.
Rakendamisel on võimalik anda kalapüünisele soovitud kuju ja võrgusilmade avatus.
Võrgusilma kuju rakendatud võrgus määrab nn. rakendustegur
Võrk võib olla osalises lappes (väljavenitatud) rõhtsalt (a) või püstsalt (b)
a b
y
U = x / 2a, rõhtrakendustegur
U1 = y / 2a, püstrakendustegur
Ehk: x
U = L / L0
U1 = H / H0 U + U1xU1 = 1
11
12
Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine
Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla
seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast
ja ­objektist.
Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid
peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud, nagu võisite näha üleeelmisel slaidil.
13
Võrgu asetusskeem Eesti rannikumeres
14
Usually when a net gets stuck what has happened is that the leadline or one of the sinkers has gone under a
big log or stone. If the net will not come loose you must break it loose by breaking the leadline or the piece of
twine that holds the sinker to it. If you have a large boat with a powerful engine you will usually be able to free
the net by tying it to the boat and going ahead until the net breaks loose. Be careful not to get the net in your
propeller while you go ahead
15
Many fish that live on the bottom like to be around rocks or weeds where they have places to hide and plenty to
eat. Some fish hide in the rocks in the day and come out at night to eat. Find out what the bottom is like in
different places by diving or looking down in the water. Find out where there are rocks, weeds or other places
where fish are likely to gather. Learn the habits of the fish by setting the nets in different places to see what
kind of fish you catch.
It is best if the fish cannot see the nets in the water so they will not try to avoid the meshes. Set you nets when
the sun is going down and haul them in the early morning so there will be no light for the fish to see by. If there
are many sharks or big fish that can tear the nets, you must be careful not to leave the nets in the water too
long. Sharks are attracted to fish that struggle in the nets. There will be less trouble with sharks if you haul the
nets once during the night, take the fish out and set the nets again. Another problem is that if fish stay caught
in the net too long they will rot. By hauling the net at different times during the night you may find that you catch
the most fish in a period of a few hours during the night. In this case it is best to leave the net in the water for
only those hours when the most fish are caught. This way you will have less trouble with fish turning rotten in
the net.
16
17
Võrgulina parandus. a- kudumine, b- asendamine tükiga
Võrgu
rakendamine
18
Põhjaseisevvõrgud
19
20
Põhjaseisevvõrkude asetus püügil
Pelaagiline
seisevvõrk
Raamvõrk
21
Raamvõrk
9.2. Triivvõrgupüük
22
Ujukid
Triivvõrgupüük
23
Triivvõrgupüük
24
Triivvõrkude sisselaskmine (jadana)
25
Ülemine selis ujukitega
Alumine selis raskustega
26
Triivvõrk sardiini
püügiks
Tugevdussilmad
27
28
Lõhepüügi triivvõrk
Valguspoi
29
Figuurne nakkevõrk
Tarind triivvõrkude asetamiseks jää alla
Figure
A "jigger" for setting gillnets under ice. When rope a is pulled,
metal claw b pushes against ice and moves the jigger in direction
of arrow; when a is relaxed, spring c takes the claw back, ready
for the next pull. Under smooth ice the jigger moves in a fairly
Vertikaalne nakkevõrk straight line and can be retrieved by cutting a second hole in ice;
the net is then pulled toward that hole. Imler (1971) attached a
radio transmitter to locate their jigger in mountain lakes with heavy
snow cover. This jigger is 2.44 m long.
(d = iron lever; e = metal runners; f = pin joints)
30
Kolmeseinalise võrgu ­
trammelvõrgu - püügile asetamise
skeem
31
Effect of hanging on the selectivity of 35 mm gillnets to perch and roach (after Mohr, 1965).
"Hanging coefficient" is the ratio of the length of completed net to the stretched length of
webbing used to make it
Rakenduskoefitsiendi mõju saagi pikkuselisele koosseisule
Ahven Särg
32
Nakkevõrkude selektiivsuse määrab kala suurima ümbermõõdu suhe silmasuurusesse
33
Võrgupüügi
mehaniseerimine
34
Võrgupüügi soovimatud
kaasmõjud
35
Võrgupüügi soovimatud
kaasmõjud.
Ka Läänemeres satuvad
linnud nakkevõrkudesse ja
reeglina upuvad.
36
Following concerns about recreational gillnet fishing practices and potential wastage of catch, in particular as
a result of overnight netting, a study investigating the relationship between gillnet soak time and the quality of
the catch was undertaken. The study confirmed that catch quality declined as soak time increased. In certain
circumstances, especially with nets set over soft-sediment habitats, damage to the catch through predator and
lice interaction was substantially higher in nets set overnight compared with nets fished during daylight hours
only. Information from this study is being considered as part of a review of management arrangements as they
relate to overnight netting.
You want to know about the bottom in Kaasaegse kalaotsimisaparatuuriga on võimalik
the area you are going to fish, to põhajvõrke ka suurtes sügavustes täpselt
make good decisions as to where to vajaliku kujuga jadana püügile asetada
set the net. You often set to take
advantage of fish following tidal or
current flows. These fish will be
moving along the bottom at a
particular time, whether it is with
sunset, at the change of the tide, or
with the tidal flow. Maximum netting
efficiency is obtained when the net is
placed in an area where fish
movements are naturally focused by
the contours of the bottom.
Groundfish will tend to go around
obstacles and hold to the same
distance from the bottom at the same
time of day. If you can locate key
valleys and passages for fish
movements, know the time and state
of the tide at which the fish move,
and use the currents to place your
net exactly where you want it - you'll 37
catch more. Marimsys Charts
38
Nakkepüüniste tehniliste parameetrite valik
Nakkepüüniseid iseloomusatavateks peamisteks tehnilisteks parameetriteks on: võrgulina
silmasuurus, võrgulina niidi ja selisteks kastatavate nööride diameeter , niidi ja nööride
mehaanilsed omadused, võrgulina rakenduskoefitsient ja taglastuselementide (ujukid, ankrud, lipp
jne) tehnilsed näitajad.
Võrgulina optimaalset silmasuurust A mingi püügiobjekti püügil võib leida valemiga:
A = kp * Lp, mm (9.1)
Kus: kp ­ kala kehakuju arvestav koefitsient ja Lp ­ püütava kalaliigi keskmine isendipikkus,mm
Koefitsiendi kp suurus sõltub püügi põhiobjektiks oleva kalaliigi keha kujust, tema uimede
ehitusest ja ka soomuskatte tugevusest. Määratakse tavaliselt eksperimentaalselt, katseliselt kas
looduses või laboratoorsetes tingimustes aga viimasel ajal ka vastavate arvutimanipulatsioonide
abil. Näiteks on saadud, et makrelli puhul on see koefitsient 0.1, heeringaliste puhul 0.11-0.12,
tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16.
Niidi diameeter (d, mm) ei mõjuta nakkevõrgu puhul mitte ainult selle tugevust ja vastupidavust
vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust. Viimasele mõjub samuti ka se, kas niidikis on
monokiud, punutud niit või hoopis monofilamentkiust niit, erinevused leiavad aset eriti nn. pehme
kehaga kalade püügil (näiteks vimb). Teisalt sõltub kala regeerimine nakkevõrgule samuti otseselt
kasutatatav niidi nähtavusest, mistõttu loogiliselt peaks olema niit niiivõrd peenike, kuivõrd see
mehaaniliselt on mõeldav. Tegelikult mõjub siin lisaks nähtavusele aga ka niitide poolt tekitatavd
hüdrodünaamilised väljad, mis sõltuvad niidi materjalist ja struktuurist ning ka
rakenduskoefitsientidest (pingetest niitides). Valdavalt valitakse niidi diameeter suhtest
d/A = 0.005 ­ 0.02 (9.2)
39
Võrgulina silmasuuruse määramine ja võrgulina
koguse arvutus
a
A
a ­ võrgulina silmasamm,mm A ­ võrgulina silmasuurus, mm
Võrkmaterjalide koguse arvutus
Gv = So x go, g (9.3)
kus: Cv on võrgulina mass g; S0 on tingpind, m2 ja
g0 on tingruutmeetri mass, g
So = Lo X Ho, m2, Lo on võrgulina pikkus lappes, m ja Ho on võrgulina kõrgus lappes
Lo = 2a x n, m Ho = 2a x m, m kus: n ja m on silmade arv pikkuse ja kõrguse
suunas, vastavalt
40
Võrgulina rakendamine
Võrgulina rakendamiseks nimetatakse võrgulina kinnitamist selistele, pinedele (tugevdusnöör) või
topenantidele (kui need on köitest). Selised ja pined on tavaliselt valmistatud nööridest või köitest.
Rakendamisel on võimalik anda kalapüünisele soovitud kuju ja võrgusilmade avatus.
Võrgusilma kuju rakendatud võrgus määrab nn. rakendustegur
Võrk võib olla osalises lappes (väljavenitatud) rõhtsalt (a) või püstselt (b)
a b
y
U = x / 2a, rõhtrakendustegur
U1 = y / 2a, püstrakendustegur
Ehk: x
U = L / L0
U1 = H / H0 U + U1xU1 = 1
41
Võrgulina rõhtrakendusteguri võib leida järgmise valemi jargi, mis arvestab, et nakkevõrgul oleks
optimaalne kala kinnihoidmisvõime (püügivõime):
U = B/h²+ b² (9.4)
Kus: h ­ kala keha maksimaalne kõrgus, mm ja b ­ kala keha maksimaalne paksus (laius), mm.
Tavaliselt võetakse rõhtrakenduskoefitsiendi väärtuseks 0.4 ­ 0.6, sõltuvalt kalaliigist ja veekogu
hüdrodünnamikast.
42
Kala kehakuju
on võimalik
modelleerida
arvutis
43
Kalapüügieeskiri
§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal
territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja
veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad
seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud
avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni
silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud
kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja
piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk
labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises
otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või
kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas
vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast
vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades
püügipiirkonna eripära.
[RT I 2005, 28, 201 ­ jõust. 27.05.2005]
44
Kalapüügieeskiri
§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema
tähistatud läänesektoris 180 ­ 360 (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku
asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00 ­ 180 (kaasa arvatud) ida
(edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada
keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist
laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille
tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema
uputatud raskustega;
2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu
vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte
ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad
vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav vähemalt 2
meremiili kaugusele.
§16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa
omaniku kindlaks teha. 45